Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eluolu spartas ja aristrokraatlik riigikord (0)

1 Hindamata
Punktid

Vihasoo Lasteaed- Algkool
Kert Krüsban
6.klass
Eluolu spartas ja aristrokraatlik riigikord
Referaat
Vihasoo 2011
SPARTA
Laste kasvatus
Poisid:
Sparta poisse kasvatati rangelt . Lykurgos käskis poistel paljajalu kõndida, sest ta arvas , et siis suudavad nad kiiremini mäkke ronida ja ka alla laskuda. Samamoodi arvas ta, et siis suudavad poisid ka kiiremini joosta ning hüpata. Riiete asemel käskis Lykurgos poistel kanda üht himationi, mida pidi kandma aasta läbi, et külmale ja kuumale vastu pidada. Sööki pidid Sparta poisid ise otsima , et mitte liigsöömisega endale halba teha. Sellise kasvatusega püüdis Lykurgos poisid sõjakõlblikumaks muuta.
(Kattri Ezzoubi 2007:80-81)
Söök
Sööki ei tohtinud olla palju, aga ka mitte vähe, et inimesed näljas oleksid. Tihti söödi tavatoidule lisaks ka jahisaaki. Rikkad sõid ka nisuleiba. Keelatud oli mittevajalikke jookide joomine.
(Kattri Ezzoubi 2007:81)
Sõjavägi
Sõjavägi oli sparta ühiskonna keskmeks, sellesse kuulusid kõik spartalased . Poisid pandi seitsme aastaselt elama kasarmusse, kuhu nad jäid isegi peale abiellumist.
( Cath Senker 2002:17)
Koolid
Sparta koolis 7-20- aastastele poistele sõjalist õpetust. Hiljem õpetati ka kirjutama.
(Cath Senker 2002: 36)
Elu spartas
Sparta polist piirasid mäehelikud ning seetõttu ei olnud vaja linna müüridega kaitsta. Erinevalt teistest Kreeka linnriikidest oli Spartas alaline armee . Sparta sõdalased olid Kreeka parimad. Kõik Sparta lapsed kuulusid riigile ja poisid pidid pidid alates seitsmendast eluaastast hakkama sõjakuntsti õppima.
(Louise Shofield 1997: 14)
Sparta raha
Spartas hakati münte vermima kolm sajandit tagasi hiljem kui teistes riikides. 4. sajandini e.Kr. kasutati seal raha asemel raudkange.
( Judith Simpson 1997: 32)
Sparta
Sparta linnriik oli üks suurimaid Kreekas. Võim kuulus spartiaadidel perekonnale , kes hoidsid vägivalla abil riigi orje, heloote. See tekitas ka ülestõuse. Rahuaega peeti Spartas ettevalmistusajaks, et jätkata uut sõda. Sparta laste kasvatamises jäeti ellu vaid terved ja tugevad, teised hukati. Kasvatuse eesmärk oli, tugevad sõjamehed ja julmad orjapidajad. 7-20. eluaastani pandi poisid riiklikesse koolidesse. Spartalased kuulasid sõnakuulmist, jooksimist, rusikavõitlust, odaviset. Nad pidid taluma külma, nälga, valu, janu. Üldised olid spartalased harimatud. Mida vanemaks nad said, seda karmimaks läksid nõuded. 15-20. a oli kõige tähtsam sõjaline õpe. 30 aastaselt sai tast täieõiguslik Sparta kodanik. Spartas said ka tüdrukud riikliku kasvatust. Nad pidid ka õppima relva kasutama.
( Hillar Palamets 1976:116,117)
KASUTATUD KIRJANDUS:
Palamets, H. 1976. Vanaaja kultuurist ja olustikust. Talinn, Valgus.
Senker, C. 2002.Vana-Kreeka. Itaalia, Mcrac Books .
Shofield, L.1997. Vana-Kreeka
Eluolu spartas ja aristrokraatlik riigikord #1 Eluolu spartas ja aristrokraatlik riigikord #2 Eluolu spartas ja aristrokraatlik riigikord #3 Eluolu spartas ja aristrokraatlik riigikord #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kert445 Õppematerjali autor
Referaat

Sarnased õppematerjalid

Antiikkirjandus
76
doc

Antiikkirjandus

Kõige armastatumaks kujunes aga Trooja sõja lugu. See jutustas Väike-Aasia rannikul asunud Trooja kindluse vallutamisest kõigi tähtsamate Kreeka kangelaste ühise retke käigus. Sõja oli põhjustanud Trooja kuninga poeg Paris, kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga Menelaose imekauni naise Helena. Seepeale kogus Sparta kuningas Agamemnon kõigi toonaste kangelaste ühisväe ja purjetas selle eesotsas Troojat vallutama. Kümneaastase võitluse järel tappis kreeklaste vägevaim sangar Achilleus troojalaste esivõtleja Hektori, kuid langes peagi ise Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti vallutada alles siis, kui Odysseuse soovitusel valmistati hiiglaslik puuhobune, mille troojalased ise oma linna vedasid, mõistmata, et seal

Antiikkirjandus
KASVATUSE KLASSIKA
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun