: eil) võidukäik. Ale oli hele, klaar ja teravamaitseline kollane õlu, mis olevat "nagu sinep ninasse löönud". Spetsiifilise maitse sellele õllele andis virdesse lisatud entsian koos kaseraagudega. 1730. aastal leiutas Londoni õllepruul Harword uue õllesordi, mis muutus eriti populaarseks tööliste seas, olles odav, kange ja toitev. Laadijatelt, kandjatelt ja transportöölistelt (ingl.k koondnimi "porter") sai õlu oma nimegi - PORTER. Porterit valmistati nagu teisigi õllesorte linnastest ja humalast, kuid osa linnaseid olid tumepruunid nn. värvilinnased. Kuidas valmistatakse õlu ? Õlu saadakse käärimise teel veest, humalatest ja linnastest ehk idandatud teraviljadest. Õlle valmistamise protsess koosneb paljudest hoolikat tähelepanu nõudvatest etappidest. Õlletegu algab meskimisest ehk purustatud linnastele vee lisamisest. Saadud massi kuumutamisel tekkinud segu filtreeritakse, eemaldatakse linnasejäägid ehk õlleraba ning saadakse õllevirre
kartul, mille juurde anti kohupiima või soolasilku. Suurematel pühadel ka võid, liha ja munaputru Suurtaludes, kus pererahvas rahapunda nööre väga kõvasti kokku ei kiskunud, sõid sulased ja tüdrukud perega sama toitu Kitsi taluniku tööpere laual olid enamasti vaid leib, jahurokk ja soolasilk Levinenud jookides oli kali, mõdu(meekali) ning kevadeti ka kasemahl Jõuludeks ja muudeks pühadeks pruuliti lahtistes anumates linnastest või suhkrupeedist magusat koduõlut Suurematel saartel on õllepruulimine alati olnud tõsine ja tähtis tegevus, mille salanipid mandrimeestele tänini kättesaamatuks on jäänud Mekkimisel mahedat, kuid mõjult salalikku õlut pruulitakse vaatides ja pakutakse puust õllekannudes Kuidas erines tanguvorst verivorstist? Mida sõi peamiselt ranna-ja saarerahvas? Millised salanipid on tänini mandrirahvale teadmata?
vahendite abil. Toitude maitsestamine on tagasihoidlik, peamiseks maitseaineks on till, petersell- ja sibulapealsed, sageli köömned. Küüslauku lisatakse haruharva, sinepit veidi rohkem. Saiade ja kookide retsepte on soomlastel rikkalikult. Eelistatumad tainad on mure-, pärmi- ja mitmekesised piparkoogitainad. Kuulsad on ka üsna õhukesed kuivad leivad. Palju valmistatakse marja- ja puuviljakooke: vaarika-, mustika-, pohla-, õuna-, rabarbrikook jt. Eriline on leib rukkijahust ja -linnastest keedetud tainast (mämmi). Traditsiooniliste jookide hulka kuuluvad näiteks sahti (filtreerimata õlu), sima (mõdu) ja kilju (suhkruvein). Karjala pirukad on algselt olnud täidetud odrakruupidega. 1800ndatest aastatest alates täideti neid tatra ja kartuliga. Hiljem, kaubavahetuse elavnedes Karjalas, pandi täidiseks riisi ja hirssi. Tänapäeval on klassikaliseks täidiseks jäänud riis. Pirukad valmistatakse rukkijahust ja on ovaalsed poollahtiseid. Süüakse meelsasti kuumalt munavõiga
kl MALTOOS Maltoos ehk linnasesuhkur on disahhariid, mis koosneb kahest glükoosi molekulist. Keemiline valem on C12H22O11. Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades. Idanevad seemned sisaldavad suurel hulgal maltoosi. Hüdrolüüsil moodustub glükoos. MALTOOS Suhteline magusus on 0,5. Vähem magusam kui suhkur. Maltoosi kasutatakse õlu, leiva ja imikutoitude valmistamisel. Maltoosi toodetakse tärklise ensümaatilise töötlemise teel, vahel ka otse linnastest. Maltoos lahustub vees hästi ja on magusa maitsega. KITIIN Kitiini monomeeriks on GlcNac (N-atsetüülglükosamiin). Kitiin on krabide, homaaride, putukate eksoskeleti materjal, mida homaaride ja krabide puhul tugevdab kaltsiumkarbonaat (CaCO3). Lülijalgsete kõva kooriku ja rakuseinte materjal kitiin on tselluloosile väga lähedase struktuuriga, ainult 1 OH-rühma asemel on atsetüülaminorühm -NHCOCH3 . KITIIN
Tähtsaim leivakõrvane oli varem aastaringselt silk. Kalasuppi tehti tagavaraks hoitud kuivatatud või soolatud kalast. Traditsiooniline saarlaste toit on ka kört (jahusupp) kartulid, kaalikad, vesi ja jahu. Leivaroni ehk leivasupp. Rahvustoidu juurde kuulub ka õlu! ÕLU SAAREMAAL Saarlane on läbi aegade olnud kange õllepruulija ja -pruukija. Koduõlle tegemise komme pole Saaremaalt veel sugugi kadunud. Magedest ehk linnastest, pärmist ja humalatest valmistatud saare koduõllest aga on saanud tuntud "kaubamärk", mida ka mujalt tulnud mehed meelsasti maitsevad. Saare õlle ja selle tegemisega on seotud ka Saaremaal Leisis igal aastal toimuv meelelahutusüritus "Saaremaa Õlletoober". Samas selgitatakse välja aasta parim koduõlle meister. LEIB SAAREMAAL Saaremaa ja magushapu leib näivad olevat lahutamatud. Oma on armas,
See ei ole küll eriti korrektne nimetus, kuid biokeemias ja looduslike ühendite keemias kasutatakse seda tihti. Sahharoos glükoos + fruktoos roo või peedisuhkur (tavaline suh) Maltoos glükoos + glükoos linnasesuhkur Laktoos galaktoos + glükoos piimasuhkur Hapetega keetmisel või ensüümide toimel hüdrolüüsuvad kõik disahhariidid monosahhariidideks, see on glükoosiidi moodustumise pöördreaktsioon. Maltoosi toodetakse tärklise ensümaatilise töötlemise teel, vahel ka otse linnastest. Maltoos lahustub hästi vees ja on magusa maitsega. Laktoos sisaldub piimas. Tema lahustuvus on väiksem ja ta pole nii magus kui teised disahhariidid. Sahharoos on kristallne aine mis sulab temperatuuril 185 kraadi. (roosuhkur) Invertsuhkur sahharoosi hüdrolüüsil tekivad glükoos ja fruktoos. Polüsahhariidid Kui disahhariidi molekuliga liitub veel üks monosahhariidi molekul, siis saadakse trisahhariid. Polüsahhariid on kõrgmolekulaarne ühend, polümeer
Suhteliselt madala kvaliteediga SIIDER Tuleneb ladinakeelsest sõnast Cicera, mis on alkohoolne jook. Valmistatakse põhiliselt õuna- ja pirnimahlast kääritamisel ja loomulikul küllastamisel süsihappegaasiga. ÕLU Põhitoorained: teravilja linnased ( meil odralinnas vesi humalad pärm linnaste värvusest tuleneb õlle värvus tume õlu tumedatest ehk pruunistatud linnastest ( kõrvetatud temp. 170-260 kraadi. Linnaste hulgast oleneb õlle kangus, kuna on rohkem käärimiseks vajalikku suhkrut Humalad annavad iseloomuliku mõrkja maitse Õlle omadused olenevad vee, linnaste kvaliteedist ja tehnoloogisat. Õlle valmistamine. · Linnaste jahvatamine linnasejahuks · Segamine sooja veega meskiks, kus tärklis hüdrolüüsib linnsaesuhkruks · Meski filtreerimine, kus paksem osa vajub katla põhja ( õlleraba)
Leiba süüakse palju. Vanim leivaliik on täisrukkijahuleivad. Lääne Soomes reikäleipä ja Ida Soomes ruislimppu. Reikäleipä küpsetatoi aastas mõned korrad. Küpsetatud leivad pandi kuivamiseks ja säilitamiseks asuva puupulga külge. Muud teraviljatoidud. Traditsiooniline roog on kalakukko, mis pärineb Savost. Tegemist on sealiha ja rääbisega (teise koolkonna järgi ahvenaga) täidetud leivaga. Küpsemisaeg 5-7 tundi. Mämmi puhul on tegemist iidse rukkijahust ja linnastest valmistatud lihavõteteaegse roaga. Karjala pirukad on algselt olnud täidetud odrakruupidega. 1800ndatest aastatest alates täideti neid tatra ja kartulitega. Hiljem, kaubavahetuse elavnedes Karjalas, pandi täidiseks riisi ja hirssi. Tänapäeval on klassikaliseks täidiseks jäänud riis. Pirukad valmistatakse rukkijahust ja on ovaalsed poollahtised. Süüakse meelsasti kuuma minavõiga. Ka porganditäidisega pirukad on olemas, kuid neid ei nimetata Karjala pirukateks.
Suhteliselt madala kvaliteediga SIIDER Tuleneb ladinakeelsest sõnast Cicera, mis on alkohoolne jook. Valmistatakse põhiliselt õuna- ja pirnimahlast kääritamisel ja loomulikul küllastamisel süsihappegaasiga. ÕLU Põhitoorained: teravilja linnased ( meil odralinnas vesi humalad pärm linnaste värvusest tuleneb õlle värvus tume õlu tumedatest ehk pruunistatud linnastest ( kõrvetatud temp. 170-260 kraadi. Linnaste hulgast oleneb õlle kangus, kuna on rohkem käärimiseks vajalikku suhkrut Humalad annavad iseloomuliku mõrkja maitse Õlle omadused olenevad vee, linnaste kvaliteedist ja tehnoloogisat. Õlle valmistamine. · Linnaste jahvatamine linnasejahuks · Segamine sooja veega meskiks, kus tärklis hüdrolüüsib linnsaesuhkruks · Meski filtreerimine, kus paksem osa vajub katla põhja ( õlleraba)
Kogu ööpäevase B-vitamiinide vajaduse rahuldamiseks piisab juba 500 ml õlle joomisest. Millest õlut tehakse? Õlle tootmisel kasutatakse nelja põhilist toorainet: linnaseid, vett, humalaid ja pärmi. Linnast valmistatakse õlleodrast linnase kasvatamise (linnastamise) abil. Põhiliselt kasutatakse õlle valmistamiseks erinevaid heledaid linnaseid, mis on kõrge ekstraktiivsuse ja hea suhkrustamisega. Ainult heledatest linnastest valmistatud Saku õlled on: Saku Originaal, Saku Pilsner, Saku Hele, Saku Reval ja Rock. Sobiva värvi ja maitse saamiseks lisatakse mõnedele õllesortidele, näiteks Saku Tumedale, karamell-linnast. Kohvilinnas annab eriti intensiivse värvi, omapärase maitse ja aroomi. Koos karamell-linnasega on seda lisatud Saku Porterile. Ühe liitri õlle valmistamiseks kulub keskmiselt 175 grammi ehk u. 5000 linnase tera. Humal on looduses laialt levinud väänjas rohttaim, mis kasvab metsikult mitmel
järelevalve korralduse vastutuse seaduserikkumise eest Alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid. Piiritus on põllumajandusliku päritoluga toorainest kääritamisel ja sellele järgneval töötlemisel saadud vedelik tanoolisisaldusega alates 96 mahuprotsendist. Alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi. Õlu on linnastest või linnastest ja linnastamata materjalist, humalatest ja veest pärmi abil kääritamise teel valmistatud jook, mis võib olla pastöriseeritud. Kange alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega üle 22 mahuprotsendi. Lahja alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. Vähese etanoolisisaldusega alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega kuni 6 (kaasa arvatud) mahuprotsenti.
Kõige tuntumad disahhariidid(C12H22O11) on: Sahharoos glükoos + fruktoos roo- või peedisuhkur (tavaline suhkur) Maltoos glükoos + glükoos linnasesuhkur laktoos galaktoos + glükoos piimasuhkur Hapetega keetmisel või ensüümide toimel hüdrolüüsivad kõik disahhariidid monosahhariidideks, see on glükoosi moodustumise pöördreaktsioon. Maltoosi toodetakse tärklise ensümaatilise töötlemise teel, vahel ka otse linnastest. Nagu enamik disahhariide, lahustub ta hästi vees ja on magusa maitsega. Hüdrolüüsil moodustub glükoos. Laktoos sisaldub piimas. Ta on vähem lahustuv ja vähem magus kui teised disahhariidid. Disahhariidide omastamiseks tuleb nad eelnevalt hüdrolüüsida monosahhariidideks. Kõigil organismidel on eri disahhariidide jaoks omaette ensüümid. Laktoosi puhul on vaja laktaasi. Mõnedel inimestel seda pole ja see tekitab tervisehäireid omastamata laktoos tekitab soolestikus käärimist.
Kuressaares kaunis ja hästi säilinud vanalinn , mis on ka väga tuntud. 4 Saaremaa sümbolid on magushapu leib, tuulikud ja koduõlu ,mis on Saaremaale igiomased ning inimeste silmis selle meretaguse maa sümbolid. Õlu. Läbi aegade on olnus saarlane väga kange õllepruulija ja -pruukija. Koduõlle tegemise komme pole Saaremaalt veel sugugi kadunud ega arvatavasti ei kao ka. Magedest ehk linnastest, pärmist ja humalatest valmistatud saare koduõllest aga on saanud tuntud "kaubamärk", mida ka välismaalt tulnud mehed meelsasti maitsevad. Leib. Magushapu leib ja Saaremaa näivad olevat lahutamatud. Mustast rukkileivast lugu pidavad saarlasted teavad , et oma on armas, kas poest ostetud või koduahjus küpsetatud. Maakonna kol suuremat saia- ja leivatootjad- AS Saare Leib, OÜ Karja Pagariäri ja AS Nasva Pagar kannavad edasi iidseid traditsioone.
ee/akt/832979 9. Kuidas seadusejärgselt jagunevad alkohoolsed joogid kanguse järgi? (1) Alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid. (2) Piiritus on põllumajandusliku päritoluga toorainest kääritamisel ja sellele järgneval töötlemisel saadud vedelik etanoolisisaldusega alates 96 mahuprotsendist. (3) Alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi. (4) Õlu on linnastest või linnastest ja linnastamata materjalist, humalatest ja veest pärmi abil kääritamise teel valmistatud jook, mis võib olla pastöriseeritud. (5) Kange alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega üle 22 mahuprotsendi. (6) Lahja alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. (7) Vähese etanoolisisaldusega alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega kuni 6 (kaasa arvatud) mahuprotsenti.
õllekoja omanikeks olid Saksa soost linnakodanikud. Linn võttis pruulikoja omanikelt aktsiisimaksu, aga kaitses nende huve, keelates maaõlle müügi linnas. Õlle tööstuslik tootmine Eestis algas 19. sajandil. Kuidas valmib õlu? · Mis on õlu? · Õlu on kääritatud (ja humalaga mõrustatud) linnasejook. Õlle tooraineks on vesi, humal, pärm ja linnased. · Õlle valmistamise protsess · Õlu saadakse käärimise teel veest, humalatest ja linnastest ehk idandatud teraviljadest. Õlle valmistamise protsess koosneb paljudest hoolikat tähelepanu nõudvatest etappidest. Õlletegu algab meskimisest ehk purustatud linnastele vee lisamisest. Saadud massi kuumutamisel tekkinud segu filtreeritakse, eemaldatakse linnasejäägid ehk õlleraba ning saadakse õllevirre. Õllevirret keedetakse koos kuivatatud humalakäbidega, et anda joogile vajalik maitse, lõhn, värvus ning parandada säilivusomadusi ja soodustada vahu
37 Linnased: - kasvatatakse kindlaid odrasorte, - tootmisel terad: - idandatakse, - kuivatatakse, - eraldatakse idud, - jahvatatakse. 38 · Odrast tehtud linnaseid kasutatakse: - õlle, - viski, - linnasesiirupi, - viljakohvi valmistamiseks. · Linnasejahust valmistatakse meski (õlletootmise vahesaadus). · Kõrgemal temperatuuril kuivatatud linnastest tuleb tumedam õlu. 39 TÄNAN TÄHELEPANU EEST! 40
Ka ekstraktiivsus oleneb mõnevõrra sõklasusest: mida suurem sõklasus, seda väiksem ekstraktiivsus. Linnastele esitatavad nõuded. Kui partii vastab teradele esitatud kvaliteedinõuetele, siis võib loota, et teradest saadakse ka kvaliteetsed linnased, mis on hea õlle valmistamiseks eeltingimus. Ekstraktiivsus. Ekstrakti saagise protsent, millest lõppkokkuvõttes oleneb linnastest saadava õlle hulk. Mida rohkem on terades tärklist ja vähem proteiini, seda rohkem saadakse ekstrakti. Heaks õlleodraks loetakse otra, mille linnastest saadakse kuivainena arvestatult 80,0-81,4% ekstrakti, väga heaks, kui ekstrakti saagis on üle 81,5%. Virde värvus. See on eriti oluline heledate õllesortide valmistamisel. Virde värvus oleneb sõkla paksusest, selles sisalduvast ainest ja proteiinisisaldusest terades. Kui
kuid valmistavad neid toiduks sageli üsna erinevalt võrreldes eestlastega. Peamiselt jõulutoitudena tuntud, kuid ka muul ajal pruugitavaile porgandi -, kaalika - või maksavormidele ei leia Eestist analooge. Üsna erinev on ka soomlaste toidulaud pühade, näiteks jõulude ajal, kui sealt ei tohi puududa mitmekilone nädalaid soolavees hoitud ja siis üle öö madalal temperatuuril küpsetatud seasink. Lihavõttelaual võib võõramaalast üllatada aga mämmi - rukkijahust ja linnastest valmistatud hapendatud, tarrendit meenutav musta värvi pühadetoit. Soomlaste toidulaud erineb traditsiooniliselt ka piirkonniti: karjala pirukad ja karjala praad on need, mis teevad kuulsaks Ida-Soome Karjala- ja Savomaa, Lääne-Soome Pohjanmaa on taas tuntud kuni pool aastat säilitatava kuivatatud leiva ehk reikäleipä ja rammusate suppide poolest. Tänapäeva toidukultuur Soomes järgib üha rohkem Euroopa trende, kõrgelt hinnatakse
Näited: Martini Gold, Toso Bianco, Martini Extra Dry Õlu Ale Ale on õlleliik, mida pruulitakse pinnakääritamisel odralinnasest. Enamus ale'dest sisaldavad teatud maitsetaime, tavaliselt humalat, mis annab mõru taimeliku maitse, tasakaalustades linnase magusust. Nisu õlu Nisuõlu on nii heledat kui tumedat ,selitamata kui ka selitatud. Vahe tuleneb sellest, et selitamata on hägune kuna sisaldab pärmi, selitatud aga filtreeritud ja selge. Tumedat valmistatakse tumedatest linnastest. Kanget nisuõlut nimetatakse Weizenbockiks. Laagriõlu Laagriõlu ehk laagerõlu ehk põhjakääritamisega õlu on õlleliik, mille valmistamisel jäetakse õlu pärast põhjakääritamist laagerduma. Laagriõlled on heledama värvusega, suure gaasisisaldusega, keskmise kuni tugeva humalamaitsega ning 3-5-protsendise alkoholisisaldusega. Laager on maailma populaarseim õlleliik. Näited: Alecoq Premium Extra, Alecoq Diesel, Alecoq Special Siider
2. Disahhariidid reageerivad kahevalentse metalli hüdroksiididega: nt vask(II)hüdroksiidiga või kaltsiumhüdroksiidiga (mõlemad on lahustamatud, kuid suhkru mõjul tekivad lahustuvad ühendid) C12 H 22O11 + Cu (OH ) 2 C12 H 20O11Cu + 2 H 2O C12 H 22O11 + Ca (OH ) 2 C12 H 20O11Ca + 2 H 2O Maltoos e. linnasesuhkur glükoos + glükoos C12H22O11. Maltoosi toodetakse tärklise ensümaatilise töötlemise teel, vahel ka otse linnastest. Maltoos moodustub seemnete idanemisprotsessis, näiteks õlle valmistamise eelprotsessis ehk odralinnaste valmistamisel. Nagu enamik disahhariide, lahustub maltoos vees hästi ja on magusa maitsega. Hüdrolüüsil moodustub glükoos. Laktoos e.piimasuhkur galaktoos + glükoos Sisaldub piimas. Laktoos moodustub peamiselt piimanäärmetes. Lehmapiimas on laktoosisaldus ligikaudu 5%, Rinnapiimas on laktoosisisaldus suurem, küündides 7%-ni.
· Tuntuim on sampuse nimeline vahuvein, mida toodetakse Prantsusmaal Shampagnen piirkonnas · Sampust küllastatakse süsihappegaasiga täiendava käärimise teel kinnistes nõudes · Gaseeritud vahuveine küllastatakse kunstlikult. Siidrid: · Valmistatakse nagu vahuveini · Kõige levinum tooraine on õun, kasutattakse ka teisi puuvilju Õlu: · Valmistatakse linnastest, humalast ja veest hautamise, keetmise ja kääritamise teel · Linnased saadakse odrasortide idandamise teel Kangeid veine valmistatakse kääritades ja nendele lisatakse alkoholisisaldus Kanged veinid madeira calvados portvein
Valmistamise eripärad Viskid erinevad alkoholikoguse, tootmisaine ja kvaliteedi järgi. Soti viskisid destilleeritakse üldiselt kaks korda ning pannakse seisma kolmeks aastaks tammevaatidesse. Iiri viskisid destilleeritakse üldiselt kolm korda ja pannakse seisma kolmeks aastaks tammevaatidesse. Linnaseviski (malt whisky). Valmistatakse idandatud odrast. Oma koostise poolest jagunevad kaheks. a) ühelinnaseviski (single malt whisky). Toodetakse idandatud odrast ehk linnastest ühes viskivabrikus ühe kindla tehnoloogia järgi. Lõpptootele on lisada vett, soovitavalt samast lähtekohast, kust võeti vesi viski valmistamiseks. b) linnaseviski (vatted malt või pure malt). Segatakse kokku erinevatest ühelinnaseviskidest. Seguviski (blended whisky). saadakse ühe või mitme linnaseviski segamisel teraviljaviskidega. Parimad seguviskid sisaldavad suurt hulka väga kvaliteetseid ühelinnaseviskisd, mida on segatud omavahel ja ka kvaliteetse teraviljaviskiga
laiemalt alles eelmisel aastatuhandel. Algul tunti ainult roosuhkrut, suhkrupeedist hakati suhkrut tootma alles 18. sajandil. Sahharoos ise on kristalne aine, mis sulab 185º C juures. Sellest kõrgemal 2 algab dehüdraatimine, moodustuvad ka kondenseerunud ühendid, mis värvivad aine tumepruuniks ja annavad talle erilise maitse saadakse karamell. Maltoosi toodetakse tärklise ensümaatilise töötlemise teel, vahel ka otse linnastest. Nagu enamik disahhariide, lahustub ta hästi vees ja on magusa maitsega. Hüdrolüüsil moodustub glükoos. Laktoos sisaldub piimas. Ta on vähem lahustuv ja vähem magus kui teised disahhariidid. Disahhariidide omastamiseks tuleb nad eelnevalt hüdrolüüsida monosahhariidideks. Kõigil organismidel on eri disahhariidide jaoks omaette ensüümid. Laktoosi puhul on vaja laktaasi. Mõnedel inimestel seda pole ja see tekitab tervisehäireid omastamata laktoos tekitab soolestikus käärimist.
laiemalt alles eelmisel aastatuhandel. Algul tunti ainult roosuhkrut, suhkrupeedist hakati suhkrut tootma alles 18. sajandil. Sahharoos ise on kristalne aine, mis sulab 185º C juures. Sellest kõrgemal algab dehüdraatimine, moodustuvad ka kondenseerunud ühendid, mis värvivad aine tumepruuniks ja annavad talle erilise maitse saadakse karamell. 2 Maltoosi toodetakse tärklise ensümaatilise töötlemise teel, vahel ka otse linnastest. Nagu enamik disahhariide, lahustub ta hästi vees ja on magusa maitsega. Hüdrolüüsil moodustub glükoos. Laktoos sisaldub piimas. Ta on vähem lahustuv ja vähem magus kui teised disahhariidid. Disahhariidide omastamiseks tuleb nad eelnevalt hüdrolüüsida monosahhariidideks. Kõigil organismidel on eri disahhariidide jaoks omaette ensüümid. Laktoosi puhul on vaja laktaasi. Mõnedel inimestel seda pole ja see tekitab tervisehäireid omastamata laktoos tekitab soolestikus käärimist.
Esimesena tuleb tähelepanu pöörata vee kvaliteedile. Üldine reegel on, et kui vesi maitseb juues hästi, siis on ta sobilik ka õlleteoks. Pehmemast veest tuleb parem pilsner ja karedamast veest saab head Münchenit. Mõningal juhul aitab vee kvaliteeti parandada ka keetmine. Linnased koduõlle valmistamiseks Õlleteoks on vaja linnastatud otra. Loomulikult võib õlut teha ka maltoosast ehk linnaseekstraktist, aga maitse- ja hinnavahe on suur. Ainult linnastest pruulimine vajab juba rohkem kogemust ja teadmisi, kuid annab õllemeistrile ka rohkem mänguruumi teha just selliste maitseomadustega õlu, nagu talle meeldib. Alustuseks tuleb linnased panna sooja vette. Selleks tuleb vesi potis kuumutada umbes 6568 kraadini (temperatuur on retseptiti erinev) ja panna linnased sinna sisse likku. Seejärel toimub tärklise hüdrolüüs, kus tärklise pikad ahelad lõigatakse väikesteks tükkideks. Sellisel kujul suudab pärm neid toiduks kasutada.
Leotisveele lisatakse maitseaineid ja suhkrut. Tööstuslikult toodetakse kalja selleks spetsiaalselt küpsetatud kaljaleivast või virdest tehtud kaljakontsentraadist. 14. Millist toorainet kasutatakse kalja tootmiseks? Naturaalne kali valmib rukki- ja odralinnastest tehtud virde naturaalsel kääritamisel. Kaljateoks saab kasutada · spetsiaalset linnasejahust kaljaleiba, Kaljaleiba küpsetatakse tainast, mis on valmistatud rukki-, ja odra linnastest ning rukkijahust Kuna värsket kaljaleiba ei saa säilitada pikka aega, leib lõigatakse hästi õhukesteks viiludeks või kuubikuteks ning kuivatatakse/pruunistatakse ahjus temperatuuril 50 °C Kaljaleiba kuivatatakse 10-12 h Kaljaleiba niiskus peab olema 8% · linnasejahu või · kalja kontsentraati: Kaljavirdekontsentraat Kalja kontsentraat 15. Kirjeldada lühidalt kalja tootmise põhietappe · Leotamine o Kasutatakse kaljaleiba
Õlu Õlu on süsihappegaasi sisaldav alkohoolne jook, mida valmistatakse linnastest, humalast, veest ja pärmist . Teraviljadest kasutatakse kõige rohkem otri. Linnased jahvatatakse ja segatakse aurukatlas veega, tekkinud massi nimetatakse meskiks . Meski temperatuuri tõstetakse 75 kraadini. Seejärel meski filtreeritakse , ning saadakse selmoel virre, mida keedetakse. Hiljem jahutatakse 5 kraadi C-ni , ning lisatakse kultuurpärmi. Algab käärimine 5 10 päeva jooksul muutuvad käärivad suhkrud süsihappegaasiks ja
anti kohupiima või soolasilku, suurtel pühadel ka võid, liha ja munaputru. Suurtaludes, kus pererahvas rahapunga nööre väga kõvasti kokku ei kiskunud, sõid sulased ja tüdrukud perega sama toitu. Kitsi taluniku tööpere laual olid enamasti vaid kartul, leib, jahurokk ja soolasilk. Levinud jookideks olid linnusekali, meekali ehk mõdu ning kevadeti ka kasemahl. Jõuludeks ja muudeks pühadeks pruuliti lahtistes anumates linnastest või suhkrupeedist magusat koduõlut. Suurematel saartel on õllepruulimine alati olnud tõsine ja tähtis tegevus, mille salanipid on mandrimeestele tänini kättesaamatuks jäänud. Mekkimisel mahedat, kuid mõjult salalikku õlut pruulitakse vaatides ja pakutakse puust õllekannudes. 19. sajandi viimaseks veerandiks oli alguses tugevat vastuseisu leidnud kartul muutunud märkamatult eestlase üheks põhitoiduks. Pisitasa levisid mõisate ja linnaülikute köökidest
ÕLU: Kompnendid on vesi, humalad, linnas ja pärm. Värvi järgi liigitakse õlled heledateks ja tumedateks ja pärmi järgi: pinnakääritus ja põhja kääritus õlled. Light õlu- madal alkohooli sisaldus ja vähene kalorsus. Maitsestatud õlu-kasutatakse maitsestamisel puu ja köögivilju, maitseekstrakte või siirupit . Patöriseerimata õlut ei ole tootmise lõpus kuumutatud, tal on lühem müümise aeg. Alkohooli vaba õlu- valmistatud veest, linnastest ja humalatest, käärimisprotsessis ei lasta alkohoolil tekkida ja see eemaldatakse. Õlu serveeritakse hele kange õlu ja tume õlu serveeritakse temperatuuril 8-10 kraadi. Kerge toidu kõrvale soovitatakse heledat õlut ja tugevamate liha roogade juurde tumedat õlut. Õlu sobib hästi ka aperatiiviks kuna on hea isutekitaja ja aitab toitu paremini omastada . Õlut kasutatakse toidu valmistamisel marineerimisel, kastmetes, pajaroogades.
seaduse rikkumise eest. § 2. Alkohol (1) Alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid. (2) Piiritus on põllumajandusliku päritoluga toorainest kääritamisel ja sellele järgneval töötlemisel saadud vedelik etanoolisisaldusega alates 96 mahuprotsendist. (3) Alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi. (4) Õlu on linnastest või linnastest ja linnastamata materjalist, humalatest ja veest pärmi abil kääritamise teel valmistatud jook, mis võib olla pastöriseeritud. (5) Kange alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega üle 22 mahuprotsendi. (6) Lahja alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. (7) Vähese etanoolisisaldusega alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega kuni 6 (kaasa arvatud) mahuprotsenti.
Kui tehti rammusam virre, siis kääris õlu kauem ja selle alkoholisisaldus kasvas. Samuti sai käärimist pikendada, kui virdevõtmise ajal kõrvale pandud paar lüpsikutäit rammusat virret lisati kääritamise ajal jaokaupa käimatõrde. Sama efekti võis saavutada suhkru lisamisega. Siin-seal on õllesse lisatud ka kangemat alkoholi, sagedamini just pulmaõlle puhul. Kõige parem olevat, kui käimatõrde asetada püsti avatud piiritusepudel ja selle sisu ise õlles lahustub. Tavalistest linnastest pruulitud õlu sai kollakat värvi. Seda võis tumedamaks muuta rukkilinnastest küpsetatud leiva, pruunistatud suhkru ja kõrvetatud linnaste lisamisega. Värvi lisas ka õllekeeduvette visatud marjadega kadakaoks. Vahukorra alanemine ja käärimise aeglustumine oli märgiks, et õlu oli valmis ja kõlbulik ankrusse (keha) ajamiseks. Sellist protseduuri nimetati õlle "laotamiseks". Vanasti oli kombeks saata õllelaotust ka naabritele. Sageli oli just saadetud õlu see, mis klaaris
(amülaas). Kuivatamine-karameeliseerumine-kibe 2. Milleks on oluline a-amülaasi ja b-amülaasi süntees? alfa-amülaas lõhtustab tärklist maltoosiks, beeta-amülaas Lihtsate, kergeltfermenteeruvate suhkrute tekke eest vastutav beeta-amülaas 3. Mis juhtub amülaasidega kui temperatuur tõuseb väga kõrgeks? denatureeruvad 4. Milleks ja kuidas kasutatakse linnast? Õlle tegemiseks, see on Saksamaa seadustega reguleeritud. Meskimisel. Linnastest eralduvad ka valgud. 5. Mida kujutab endast meskimine ja millised protsessid seal toimuvad? Kuidas on need olulised õlle valmistamiseks? Meskimise eesmärk on tärklise, valkude jt muutmine käärituspärmi poolt absorbeeritavateks toiteaineteks. Linnase jahvatamine ja hüdrateerimine Valkude hüdrolüüs proteaaside poolt Tärklise geelistumine Tärklise hüdrolüüs 6. Miks on vajalik tärklise geelistumine?
Leiba süüakse palju. Vanim leivaliik on täisrukkijahuleivad. Lääne Soomes reikäleipä ja Ida Soomes ruislimppu. Reikäleipä küpsetati aastas mõned korrad. Küpsetatud leivad pandi kuivamiseks ja säilitamiseks köögis asuva puupulga külge.Traditsiooniline roog on kalakukko, mis pärineb Savost. Tegemist on sealiha ja rääbisega (teise koolkonna järgi ahvenaga) täidetud leivaga. Küpsemisaeg 5-7 tundi. Mämmi puhul on tegemist iidse rukkijahust ja linnastest valmistatud llihavõteteaegse roaga. Karjala pirukad on algselt olnud täidetud odrakruupidega. 1800ndatest aastatest alates täideti neid tatra ja kartuliga. Hiljem, kaubavahetuse elavnedes Karjalas, pandi täidiseks riisi ja hirssi. Tänapäeval on klassikaliseks täidiseks jäänud riis. Pirukad valmistatakse rukkijahust ja on ovaalsed poollahtiseid. Süüakse meelsasti kuumalt munavõiga. Ka porganditäidisega pirukaid on olemas, kuid neid ei nimetata Karjala pirukateks
kartul viin 2.1. Kääritatud alkohoolsed joogid Kääritatud joogid liigitatakse: • veinid • õlled • siidrid Vein on kääritatud viinamarjamahl, mille alkoholisisaldus on vahemikus 5,5 kuni 14,5 %. Kangestatud veinile on lisatud viinamarjapiiritust, alkoholisisaldus 15-22 %. Õlu on süsihappegaasi sisaldav alkohoolne jook, mida valmisatakse teraviljadest (peamiselt odrast) või linnastest, veest, pärmist ja humalatest. Õlled jaotatakse vastavalt kääritamisel kasutatud pärmi tüübile: • põhjapärmiõlled ( lager) • pinnapärmiõlled (ale) Siider on naturaalse õuna- või pirnimahlast kääritatud lahja alkohoolne jook, milles ei ole kunstlikke lisaaineid. Pastöriseerimata siidrisse ei lisata pärmi- käärimine toimub õuntes endis leiduva pärmi tõttu. Parimad kuivad siidrid tulevad Prantsusmaalt Normandiast ja Bretagne´ist, samuti Inglismaalt.
rakusisesteks protsessideks. Jaffa on mõnus uudis kõigile limonaadisõpradele, kuna tegemist on tervisliku janukustutajaga, mis maitselt meenutab ennekõike värsket apelsini. Aura Jaffa karastusjookidest mahlasem. Aura Jaffa - apelsin A Le Coq Kali Kaljasid on kahesuguseid: ühed on tehtud naturaalse kääritamise meetodil ja ehtsatest linnastest, teised... Nojah, mis neist teistest rääkida. A. Le Coqi Klassikaline kali on ehtsatest rukki- ja odralinnastest valmistatud mõnusalt tummine ja kihisev karastaja, mis sünnib naturaalse kääritamise käigus ning seetõttu sisaldab, nagu elus kaljad ikka,väikeses koguses alkoholi. Klassikaline kali on meistrite valmistatud ja meistrite vääriline
1. 09. 2002] Lisa 2 Alkoholiseadus. 1 Alkoholiseadus (1) Alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid. (2) Piiritus on põllumajandusliku päritoluga toorainest kääritamisel ja sellele järgneval töötlemisel saadud vedelik etanoolisisaldusega alates 96 mahuprotsendist. (3) Alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi. (4) Õlu on linnastest või linnastest ja linnastamata materjalist, humalatest ja veest pärmi abil kääritamise teel valmistatud jook, mis võib olla pastöriseeritud. (5) Kange alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega üle 22 mahuprotsendi. (6) Lahja alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. 16 (7) Vähese etanoolisisaldusega alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega kuni 6 (kaasa arvatud) mahuprotsenti
Õ Õli - põhimõtteliselt võib kasutada mis iganes toiduvalmistamiseks sobivat õli. Õunaäädikas - ehk siidriäädikat võib kasutada kas lihtsalt maitseäädikana või erinevate roogade (salatid, marinaadid, kala- ja liharoad) maitsestamiseks. Õunamahl õuntest pressitud mahl Õietolm - mesilased korjavad õietolmu eri lilledelt, seepärast võib õietolmul olla erinev kooslus vastavalt ümbritsevale loodusele ja klimaatilistele tingimustele. Õlu - käärimise teel veest, linnastest ja humalatest pärmi lisandusel valmistatud vähese alkoholisisaldusega jook. Arvatavasti vanim alkohoolne jook. Ä Äädikas - kontsentreeritud vanamoodne kanget lauaäädikas, mida kasutatakse kurkide marineerimisel jms. Ü Ürt - e. maitsetaime maapealne osa (nt kummeliürt, ürditee) Kasutamisel arvestada järgmisega: 1 tl kuivatatud ürte = 1-2 sl värskeid ürte 1 sl sügavkülmutatud ürt ... Ühepajatoit erinevatest tükeldatud köögiviljadest hautatud pajaroog
38. Mikroorganismid leiva ja leivatoodete valmistamisel leib-juuretise abil hapenamise teel kergitatud rukkijahutaignast küpsetis. Leivajuuretis-pärmid ja piimhappebaketerite segu.Saccharomyces, Lactobaccilus, Acetobacterium.Tainas moodustab happeid ja CO2. 39. Mikroorganismid õlle valmistamisel Linnased- suure tärklise ja ensüümide sisalduse tõttu kääritatava suhkru allikas.(idandatud , kuivatatud röstidudteravili).Eeesmärgiks ensüümide aktiviseerimine.Meskimine- linnastest sisalduvate üphendite lahustamine, ja hüdrolüütilione konversioon lahustuvaks ekstraktiks-sisaldab suhkruid, dekstriine, anorgaainilis aineid, lahustuvaid valke,toitainerikas pärmidele.Virre-ensüümidega mesk.temperatuur tõstetud meskmise lõpuks 75 kraadi.Humalad-aroomi ja maitse kujundajad.Virde koostises pärmide kasvuks vajalikud ained-:fermenteeruvad suhkrud, aminoapped, lipiidid, vitamiinid, anorgaanilised ühendid. Pärmseened. 1)Pindfermenteerivad(S
taigna käärimine, parem kooriku pruunistumine, suurem toote maht; 2) rasvained, emulgaatorid, askorbiinhape, tsüsteiin paremad taigna vormimisomadused, suurem gaasihoidmisvõime, suurem toote maht, hea sisu poorsus, pikem säilivus. 28. Tärklist lagundavad ensüümid amülaasid. 29. Parandajatena kasutatakse tavaliselt seen- või bakteramülaase. 30. Sarnaselt linnastega soodustavad pärmi käärimist ja kooriku pruunistumist, kuid erinevalt linnastest: - ei avalda mõju kleepvalgule (ei sisalda valku lagundavaid preparaate); - tooted püsivad kauem värskena. Osa amülaasist ei kaota oma mõju küpsetamisel. Lagundab tärklist toodete säilitamise ajal. Lagunemise käigus vabanev vesi hoiab tooted värskena. - Suhkrustusproduktid tärklisesiirup, tärklisesuhkur, glükoos. Saadakse tärklise lagunemisel hapete või ensüümidega. Tärklise suhkrustusproduktid paljude parandajate koostises.
kohupiima või soolasilku, suurtel pühadel ka võid, liha ja munaputru. Suurtaludes, kus pererahvas rahapunga nööre väga kõvasti kokku ei kiskunud, sõid sulased ja tüdrukud perega sama toitu. Kitsi taluniku tööpere laual olid enamasti vaid kartul, leib, jahurokk ja soolasilk. Levinud jookideks olid linnusekali, meekali ehk mõdu ning kevadeti ka kasemahl. Jõuludeks ja muudeks pühadeks pruuliti lahtistes anumates linnastest või suhkrupeedist magusat koduõlut. Suurematel saartel on õllepruulimine alati olnud tõsine ja tähtis tegevus, mille salanipid on mandrimeestele tänini kättesaamatuks jäänud. Mekkimisel mahedat, kuid mõjult salalikku õlut pruulitakse vaatides ja pakutakse puust õllekannudes. 19. sajandi viimaseks veerandiks oli alguses tugevat vastuseisu leidnud kartul muutunud märkamatult eestlase üheks põhitoiduks. Pisitasa levisid mõisate ja linnaülikute köökidest
veniv melass) *Melassi segamine veega ja lisatakse käärimisstimulaator *Meski kääritatakse *Meski destilleerimine 19.LINNASEVISKI Linnaseviski on kokku segatud erinevatest ühelinnaseviskidest. See on nö. Puhas linnaseviski (vatted malt või pure malt whisky). Shoti linnaseviskid on enamasti tugevalt isikupärased. Linnaseviski alkoholiprotsent on 43% vol. Linnaseviskit valmistatakse ainult teravilja linnastest. 20.SEGUVISKI (BLENDID) Seguviski saadakse ühe või mitme linnaseviski segamisel teraviljaviskidega. Seguviski mekk on linnaseviskist leebem, seepärast sobib rohkemate erimaitsetega ja sp. Levinuim viski maailmas. Poes olevad seguviskid koosnevad 15% linnaseviskist ja 85% muust teraviljaviskist. 21.AMEERIKA VISKI Seguviski alaliik on Ameerika Ühendriikides levinud Bourboni viski (burboonviski, Bourbon
rahvusvahelisse õlletootjate kõrgliigasse. Seoses 100% kuuluvusega Carslberg A/Si gruppi lõpetas Saku Õlletehas 2008. aastal oma aktsiate noteerimise Tallinna Börsil.2008. aasta tõi tunnustust ka piiri tagant. Soomlaste hulgas läbi viidud uuringu põhjal selgus, et Saku on põhjanaabrite hulgas tuntuim kaubamärk. Saku Originaal on maheda maitse ja meeldiva aroomiga hele kvaliteetõlu,mis on pruulitud veest,valitud linnastest ja humalast Saku oma pärmiga.Tänu vähesele alkoholisisaldusele ning süsihappegaasiga rikastatusele kustutab õlu hästi janu ja tõstab toonust.Õlu sisaldab märgatavas koguses b-grupi vitamiine. Antud toodet hakati valmistama 1993.a mis on jätkuvalt populaarseim kodumaine üllemark. 1.6 Kalev võs 2006.a sai Kalevil täis kakssada aastat päevast ,mil alustati kohalike retseptide järgi kondiitritoodete valmistamist. Kalevi maiustused jagunevad mitmesse tooterühma.
ootasid. 1950. aastatel olid igapäevaselt joodavad joogid peaaegu samad nagu praegugi. Joogiks oli puhta puurkaevu vee kõrval piim. Teopäevadel hinnati petipiima. Aga talvel ning hommikuti ja õhtuti joodi rohkesti kohvi ja teed. Tollel ajal joodi viljakohvi. See oli tehtud jahvatatud viljast, mis oli eelnevalt pruunistatud. Tee materjali korjati põhiliselt aiamaalt, selleks olid vaarika oksad, pärnaõied ja köömned, kibuvits, piparmünt ja kuivatatud marjateed. Talguteks aga pruuliti linnastest õlut. Ei puudunud laua pealt viin ega veingi. Kuid õlut oli majas alati, kui vanataat (pereisa) veel elas. See ei tähendanud sugugi mitte purjusolekut, õlut võeti kui õhtust rahustavat- lõõgastavat jooki. Õlut hoiti keldris. Vaadist välja lastud õlu oli külm. Et jook omandaks värske maitse, pandi selle sisse korraks kuumaks aetud tuletangid. Peod, tähtpäevad ja nendega kaasnevad toidud 1950. aastad olid majanduslikus mõttes raske aeg eestlaste elus. Nappis raha ja
juurde anti kohupiima või soolasilku, suurtel pühadel ka võid, liha ja munaputru. Suurtaludes, kus pererahvas rahapunga nööre väga kõvasti kokku ei kiskunud, sõid sulased ja tüdrukud perega sama toitu. Kitsi taluniku tööpere laual olid enamasti vaid kartul, leib, jahurokk ja soolasilk. Levinud jookideks olid linnusekali, meekali ehk mõdu ning kevadeti ka kasemahl. Jõuludeks ja muudeks pühadeks pruuliti lahtistes anumates linnastest või suhkrupeedist magusat koduõlut. Suurematel saartel on õllepruulimine alati olnud tõsine ja tähtis tegevus, mille salanipid on mandrimeestele tänini kättesaamatuks jäänud. Mekkimisel mahedat, kuid mõjult salalikku õlut pruulitakse vaatides ja pakutakse puust õllekannudes. 19. sajandi viimaseks veerandiks oli alguses tugevat vastuseisu leidnud kartul muutunud märkamatult eestlase üheks põhitoiduks. Pisitasa levisid mõisate ja linnaülikute köökidest
Tunda on neid kohe, samas haihtuvad nad kiiremini kui teised buketikomponendid, eriti näiteks lahtikorgitud pudelist. Lilleline bukett on üldiselt meeldiv, kuid see ei peaks mingil juhul liigselt domineerima. Sellesse rühma kuuluvad parfüümi, kasvuhoone, rohu, heina, lehtede, kanarbiku nüansid. Tihti peitub viski värskuse taga värske rohu bukett nii lõhnas kui maitses. Ka lilleline bukett lendub kergesti. Turbane bukett tuleb viskidele peaaegu alati turbastest linnastest, täpsemalt, turbasuitsust, millega kuivatatakse idandatud otra ühelinnaseviskide valmistamisel. Sõltuvalt fenoolide kontsentratsioonist ja iseloomust võib turbast buketti tajuda suitsusena, kõrbenud puuna, kuivatatud kalana, suitsulõhena, tökatina, joodina, mulla või samblana. Need nüansid võivad tihti teisi lämmatada. Turvas - paljudele viskidele iseloomulik nüanss - on väga võimas ja püsiv, mida on raske mitte tajuda
Humalad annavad õllele iseloomuliku mõrkja maitse. Õlu sisaldab peale alkoholi veel suhkrut, dekstriine, valku, aminohappeid, parkaineid, mineraalaineid, B-rühma vitamiine ja süsihappegaasi. Liigid. Õlu liigitatakse kanguse järgi lahjaks kuni 4,7% etanooli ja kangeks üle 4,7%. Alkoholivaba õlu sisaldab etanooli kuni 0,5%. Põhimõtteliselt võib õlle kangus ulatuda kuni 15%-ni. Värvuse järgi jaguneb õlu heledaks ja tumedaks (saadakse tumedatest ehk pruunistatud linnastest). Valmistatakse ka poolheledat ja pooltumedat õlut. Kääritamismeetodi järgi liigitatakse pinnakäärimisega (Ale) ja põhjakäärimisega (Lager, Bock). Töötlemise järgi liigitatakse pastöriseeritud ja pastöriseerimata õlleks ning villimiseks kasutatava taara järgi pudeliõlu (0,33 ja 0,5l), purgiõlu (0,33 ja 0,5 l), kannuõlu (3 l) ja vaadiõlu. 52 Kvaliteedilt peab õlu olema sadestuseta, püsiva vahuga
2. Mis vahe on täismahlal, nektaril ja mahlajoogil? 4.2. Alkohoolsed joogid Alkohoolseid jooke võib jaotada: valmistusmeetodi järgi, kanguse järgi, tooraine järgi. 4.2.1. Kääritatud alkohoolsed joogid Kääritatud alkohoolsed joogid on: õlled, siidrid, veinid. Õlu. Õlu on süsihappegaasi sisaldav alkohoolne jook. Seda valmistatakse: teraviljadest (peamiselt odrast) või linnastest, veest, pärmist, humalatest. Siider. Siider on lahja alkohoolne jook. Seda valmistatakse õuna- või pirnimahlast kääritamise teel. Siidri valmistamisel ei kasutata pärmi. Õunad ise sisaldavad pärmi, mis soodustab kääritamist. Vein. Vein on kääritatud viinamarjamahl. Veini alkoholisisaldus on 5,5 – 14,5%. 65 Kui veinile lisada viinamarjapiiritust, saab kangestatud veini
annaabi.ee 
