Alkohoolne jook Viski (0)

Alkohoolne jook Viski
Referaat
Sisukord
Ajalugu 3
Kuidas valmib piiritus ? 4
Destilleerimine . 5
Küpsemine. 5
Valmistamise eripärad 6
Kaubamärke 7
Ballantines. 7
Chivas Regal. 7
Glenfiddich. 7
Jack Daniels. 8
Jameson. 8
Jim Beam . 8
Johnnie Walker . 8
Laphroig. 8
Segrams. 8
Suntory. 8
Serveerimine 9

Ajalugu

Tänasega võib tõdeda, täpset selgust selles, kes ja millal piirituseajamise välja mõtles - ei ole. Üheltpoolt arvatakse esmaavastajateks olevat vanad roomlased , teisalt jällegi Aleksandrias elanud alkeemikud . On ka kolmas versioon . Nimelt iirlased arvavad, et selle ettvõtmise eestvedajaks oli ei keegi muu kui püha Patrick ise. Selles viimases kaldubki kaalukauss iirlaste poolele.
The Old Bushmills, mis on vanim teadaolev legaalne destilleerimiskoda Iirimaal , sai tegevuslitsentsi 1608. aastal, Šotimaal tegutsenud viskivabrikust räägitakse kirjalikes allikates esmakordselt alles palju hiljem – aastal 1699.
Šoti viski jaoks osutus 19. sajand mitmes mõttes revolutsiooniliseks – 1827. a leiutati uudne kolonn -destillatsiooni-meetod ning erinevaid viskisid hakati omavahel segama , mille tulemusena sündiski tänapäevane scotch.
Iiri viski ajaloos sai otsustavaks pöördepunktiks An Gorta Mór ehk nn Suur Nälg aastatel 1846–1851, mil mitme järjestikuse ikalduse tulemusena suri nälja ja haiguste kätte kolmandik Iirimaa elanikest. Teine kolmandik vaesunud iirlastest põgenes kergema elu otsinguil kodusaarelt kaugele mere taha – Ameerikasse ning Kanadasse. Nendega koos jõudis sinna ka viskiajamisoskus. Paraku ei tahtnud odrakasvatus Uues Maailmas edeneda, seevastu kasvasid seal suurepäraselt rukis ja mais, mis saidki Ameerika viski alustaladeks.

Kuidas valmib piiritus?

Rääkides ükskõik millisest viskist, on selleks Šoti, Iiri, Kanada, Jaapani või Bourbon viski siis viis, kuidas seda toodetakse, on küllaltki sarnane. Vajatakse teravilja.
Teraviljade idandatakse (linnaseviskide puhul), seejärel jahvatatakse, lisatakse keevale veele, tekkinud suhkrurikas vedelik kurnatakse, lisatakse pärm. Seejärel kääritatud produkt destilleeritakse kaks või enam korda. Alkohol , mis niimoodi saadaks, paigutatakse tammevaatidesse, kus see peab valmima teatud hulk aastaid. Seal reageerib vedelik vaadi sisepinnaga. Omandab värvi ja teatavad maitse- ning lõhnaomadused.
Idandamine . Küpsed odraterad on, nagu ka kõik teisedki teraviljad, suure tärklisesisaldusega. idandamisel tärklise molekulaarstruktuur muutub sarnaseks suhkrutele. Suhkur olles toiduks pärmidele, on vajalikud alkoholivalmistamisel. Šotimaal, Austraalias ja Jaapanis kasutatakse idandatud odra kuivatamiseks turbatuld, mis annab teraviljadele ja hiljem viskile spetsiifilise suitsuse lõhna ja maitse.
Meski. Meski tegemist kasutavad kõik maailma viskitootjad ja seda võib pidada keetmise kergemaks vormiks. Selle saamiseks jahvatatakse nii idandatud kui idandamata teraviljad erilistes veskites ja seejärel segatakse kuuma veega. Tekib suhkrurikas vedelik - virre. Virre suunatakse käärimsitõrde (washback).Kui virdele lisatakse pärmi, siis käärimise tulemusel saadakse kollakaspruunikas vedelik, mis sisaldab 8-9% alkoholi.

Destilleerimine.

Destilleerimise läbi saadakse lahjemast alkoholist selle kuumutamise läbi kangem alkohol. Destilleerimine toimub minimaalselt kahes pajas : esimeses pajas eraldab kuum aur kääritamise protsessil saadud vedelikust alkoholi, teises pajas eraldatud ja alkoholi segu rektifitseeritakse. Destilleerimise tulemusel saadakse kange ja puhas alkohol.

Küpsemine.

Viskivalmistamise viimane staadium. Pärast destillatsiooni suunatakse värvitu toorviski vaatidesse - laagerduma. Šotimaal valmistatud viski on seaduste kohaselt viski alles pärast kolm aastat kestnud laagerdumist.
Vaadis omandab viski nii eriomase aroomi, maitse kui värvi, seetõttu valivad viskivalmistajad vaate väga hoolikalt. Olenevalt tootest ja tootjast kasutatakse:
Olenevalt tootmise traditsioonidest kasutatakse viski "küpsemiseks":
a) Vanu vaate, mida on eelnevalt kasutatud šerri või bourboni hoidmiseks;
b) Uhiuusi tammevaate, mida on seest põletatud.

Valmistamise eripärad

Viskid erinevad alkoholikoguse, tootmisaine ja kvaliteedi järgi.
Šoti viskisid destilleeritakse üldiselt kaks korda ning pannakse seisma kolmeks aastaks tammevaatidesse.
Iiri viskisid destilleeritakse üldiselt kolm korda ja pannakse seisma kolmeks aastaks tammevaatidesse.
Linnaseviski ( malt whisky ). Valmistatakse idandatud odrast. Oma koostise poolest jagunevad kaheks.
a) ühelinnaseviski (single malt whisky). Toodetakse idandatud odrast ehk linnastest ühes viskivabrikus ühe kindla tehnoloogia järgi. Lõpptootele on lisada vett, soovitavalt samast lähtekohast, kust võeti vesi viski valmistamiseks.
b) linnaseviski (vatted malt või pure malt). Segatakse kokku erinevatest ühelinnaseviskidest.
Seguviski (blended whisky). saadakse ühe või mitme linnaseviski segamisel teraviljaviskidega. Parimad seguviskid sisaldavad suurt hulka väga kvaliteetseid ühelinnaseviskisd, mida on segatud omavahel ja ka kvaliteetse teraviljaviskiga. Seguviski alaliik on Bourboni viski (bourbon whisky), mis koosneb eri teraviljadest ( oder , mais rukis ja nisu).
Teraviljaviski (grain whisky). Valmistatakse idandamata odrast, nisust või maisist. Teraviljaviskid on odavamad kui seguviskid.
Rukkiviski (rye whisky). Seda nimetust kasutatakse peamiselt Kanadas. Mõiste ei ole paraku väga täpne: enamasti on joogis rukkiviskit vähem kui 10%. Jook koosneb siiski valdavalt alkoholist, mis on tehtud maisist ja nisust.
Viskiliköör (liquer whisky). Viskiliköör on liköör, mille alkohol tuleb viskist.

Kaubamärke

Milliseid kaubamärke peaks tundma? Sellele küsimusele ei ole lihtne objektiivselt vastata. Seetõttu on koostaja pidanud oluliseks tuua välja tooted, mis on tuntud nii üleilmselt kui evivad ülekaalu Eesti restoranide joogikaartidel. Käesolev nimend on koostatud alfabeetilises järjekorras:

Ballantines.

George Ballantines oli üks kuulsaimaid seguviskide tootjaid, kes alustas oma ettevõttega tegevust 1827. aastal Glasgows . Selle viski juures tasub tähele panna asjaolu, et Ballantine`s peab sisalduma alati ühelinnaseviskidele teatud kindel kogus maisiviskit. Ballantines küpseb bourboni vaatides.

Chivas Regal.

Alustas seguviski müüki aastal 1870-ndate alguses. Chivas Regali nimeline viski toodi turule 1909. aastal Kanadas ja Ameerika Ühendriikides. 1949. aastaks, mil ettevõtte ostis Kanada hiigelfirma Seagrams oli Chivas Regalist saanud maailma edukaimaid viskimarke.

Glenfiddich.

Ettevõte on alates asutajast William Grant`ist perekonna käes olnud viis põlvkonda. Algusajaks loetakse aastat 1887. Alalhoidlikku peretradistiooni on tunda igal firma tasandil: siin on oma püttsepatöökoda, oma vasksepad, samuti kasvatatakse ise oder. Haruldane on viskivabrik ka seetõttu, et joogid villitakse kohapeal.

Jack Daniels.

Tehas loodi 1866. aastal Tennesses. Selle viski ainulaadsus seisneb puusöefiltritri kasutamises. Vahtrapuud laotakse virna ja põletatakse. Seejrel kogutakse süsi 4 m kõrgusesse küpsetustünni. Lõpptulemusel on tootel pehme ja suitsune maitse.

Jameson.

Viskivabriku täpne asutamisaeg ei ole täiesti selge, selge on vaid see, et see paikneb ajavahemikus 1770 - 1802. On üllatav, et esimesed pudelid kõige levinuma iiri viski Jamessoni siltidega ilmusid turule alles aastal 1668.

Jim Beam.

Selle viskifirma loojaks on sakslane Jacob Böhm (hiljem Jim Beam). Viskide toorainena kasutatakse maisi, rukist ja odralinnaseid. Viskid küpsevad uutes, seest põletatud tammevaatides 4 aastat. Tulemuseks 40 alkoholisisaldusega viski.

Johnnie Walker.

Tõenäoliselt tuntuim viskimark maailmas. Ettevõte asustati 1820. Viltuselt kleebitud sildid on ettevõtte tunnuseks alustamisest saati. Kaubamärgid Red Label ja Black Label on turul aastast 1909.

Laphroig.

Isaly saar Šotimaa läänerannikul on olnud asustatud alates kiviajast. Samuti on seal tegeletud destilleerimisega väga kaua. Viskivabrik asutati 1815. ning selle traditsioonilised tootmisvõtted on säilinud muutumatuna tänapäevani. Sh toodab ise ka linnased .

Segrams.

Viskit valmistati esmakordselt aastal 1911. Segusviskide tuumaks on maisiviski, millele lisatakse valik (35) viskisid, sh rukkiviskit. Segatakse kokku enne pudelisse villimist.

Suntory.

Suurim Jaapani viskitootja. Toodetakse ka linnaseviskisid, sh Suntory Yamazaki, mis on segu mitmest, vähemalt 12 aastat vanast linnaseviskist.

Serveerimine

Viskit serveeritakse 4-8cl mahuga madalapõhjalisest, nn on the rocks klaasist. Viski serveerimisel peab teadma ja kinni pidama põhimõttest, et jää- või soodaveega pikendatakse tavaliselt tagasihoidliku kvaliteediga so massitarbeks mõeldud viskisid. Tippjookidele (nt vanadele ja väärikatele ühelinnaseviskidele) lisatakse jääd kliendi erisoovil.
Viskipõhistest kokteilidest on vaieldamatult tuntuim Manhattan
2 cl vermutit (rosso), 4 cl bourbon whysky't, angostura bitter.
Valmistamisviis – segamine
Serveerimisklaas – kokteiliklaas
Kaunistus – kokteilikirss
Kuumadest jookidest võib üleilmseks menukiks tunnustada Iiri kohvi ( Irish Cofee).
4 cl iiri kohvi, fariinisuhkur. Pikendatakse kohviga.
Serveerimisklaas- joogiklaas .
Kaunistus – vahukoor .