Õlu (0)

Õlu
Ajalugu
· Õlu on olnud läbi aegade armastatud jook paljude rahvaste seas.
Põlised sumerid, babüloonlased ja assüürlased tundsid õlle
valmistamist juba 6000 aastat tagasi.
· Eestis on õlut pruulitud ammustest aegadest peale. Arheoloogiliste
leidude põhjal on kindlaks tehtud, et umbes 1000 aastat eKr
kasvatati Eestis otra, tõenäoliselt on koos viljakasvatamisega
õpitud Eesti aladel ka teradest kääritatud joogi valmistamist.
· Ammustest aegadest kasutasid eestlased õlletegemisel põhilise
toorainena otra. Lisaks on kasutatud ka nisu, rukist ja kaera.
Õlletegemisel vajalike linnaste saamiseks pandi odraterad kottides
jõkke või tünni 2 ­ 3 päevaks ligunema. Leotati, kuni terad
muutusid pehmeks, peale nõrgumist laotati need rehetoa põrandale
6 ­ 8 päevaks idusid ajama.
· Seejärel kuivatati linnased parsil ja jahvatati
jämedaks jahuks. Veel 19. sajandil oli üldine
õlletegemise viis hautada meskit ehk meskimine ­
st linnasejahule vee lisamine. Katlas lasti vesi
keema, mis kallati käimatõrde, kuhu segati
linnasejahu, tõrs kaeti riidega ja lasti paar tundi
haududa. Ühtlase temperatuuri hoidmiseks asetati
tõrde kuumad kivid. Kurnatõrre põhja tehti filter,
mille kaudu õlu kurnati. Seejärel pandi tagasi
käimatõrde filtreeritud õlu ehk õllevirre.
Eemaldatud linnasejääkidest saadi õlleraba, mida
kasutati loomasöödaks. Seejärel lisati õllevirdele
humalad, mida oli enne 1,5 ­ 3 tundi keedetud.
Järgnevalt õlu kääritati pärmi abil, mis muutis õlles
tekkinud linnasesuhkru alkoholiks ja
süsihappegaasiks. Õlu kääris 18 ­ 48 tundi.
· Õlletegemine oli traditsiooniliselt meeste ülesanne. Igas Eesti
maanurgas olid oma õlletegemisvõtted ja retseptid, erinevad maitse-,
kangus- ja värviomadused. Õllevirdele lisati ka kadakaleovett, soos
kasvanud kasevihtu, leiba, toorest rukkijahu, tubakat ja isegi
soolakilude keeduvett.
· Õllel oli külaühiskonnas tähtis koht, õlletraditsioone hoiti au sees.
Tavaliselt toimus õlletegu mitu korda aastas talgute, suuremate
pühade ja pidude ajaks. Õlut viidi näiteks naabertalu peremehele
suhete parandamise eesmärgil, ka kuulus õlu esivanemate hingedele
toodavate ohvriandide hulka. Eesti rahvapärimuses on õllega seotud
väga mitmed kombed, tavad, ennustused, naljandid.
· Õllepruulimine kandus sajandite jooksul mõisatesse ja linnadesse, kus
õllekoja omanikeks olid Saksa soost linnakodanikud. Linn võttis
pruulikoja omanikelt aktsiisimaksu, aga kaitses nende huve, keelates
maaõlle müügi linnas. Õlle tööstuslik tootmine Eestis algas 19.
sajandil.
Kuidas valmib õlu?
· Mis on õlu?
· Õlu on kääritatud (ja humalaga mõrustatud) linnasejook. Õlle tooraineks on
vesi, humal, pärm ja linnased.
· Õlle valmistamise protsess
· Õlu saadakse käärimise teel veest, humalatest ja linnastest ehk idandatud
teraviljadest. Õlle valmistamise protsess koosneb paljudest hoolikat tähelepanu
nõudvatest etappidest.
Õlletegu algab meskimisest ehk purustatud linnastele vee lisamisest. Saadud
massi kuumutamisel tekkinud segu filtreeritakse, eemaldatakse linnasejäägid
ehk õlleraba ning saadakse õllevirre.
Õllevirret keedetakse koos kuivatatud humalakäbidega, et anda joogile vajalik
maitse, lõhn, värvus ning parandada säilivusomadusi ja soodustada vahu
teket.
· Peale õllevirde kiiret mahajahutamist ja mittelahustunud osakeste setitamist
toimub õlle kääritamine pärmiga. Sõltuvalt kasutatava pärmi liigist eristatakse kas
põhja- või pinnakääritamist.
Põhjakääritamine toimub temperatuuril 8-12°C ning tekkinud saadust nimetatakse
roheliseks ehk tooreks õlleks. Pärast kääritamist jäetakse õlu laagerduma, mistõttu
ongi sellisel moel saadud õllede üldnimeks lager. Laagriõlledest on tuntumad
kerged ja hästivahutavad pilsnerid ning kanged bockid.
Pinnakääritamine toimub temperatuuril 15-25°C. Pinnakääritamise meetod on
levinud peamiselt Inglismaal, kus niimoodi valmistatud õlut nimetatakse ale'iks.
Teised tuntud pinnakääritamise teel saadud õllesordid on tumedad tugeva
maitsega porterid ja stoutid ning heledad nisuõlled.
Kääritatud õlu laagerdatakse eriruumides. Pärast veelkordset filtreerimist ning
pastöriseerimist on vahutav jook valmis villimiseks.
· Millest sõltub õlle maitse?
· Õlle maitset mõjutavad eelkõige:
· Tooraine (linnase kogus ja tüüp, humala kogus ja tüüp, pärmi tüüp,
vee kvaliteet)
· Keetmise reziim
· Käärimise kulgemine
· Mikrobioloogiline puhtus
· Tootmistehnoloogia (seadmed, tehnoloogilise protsessi kontroll)
Õlle tüübid
· Keg ­ filtreeritud ja pastöriseeritud õlu.
· Cask ­ elus õlu, filtreerimata ja pastöriseerimata ja areneb tünnis edasi, s.o.
nõndanimetatud Real Ale.
· Milde Ale ­ see võib olla hele kui ka tume, madal alkohol ja vähe humalaid.
· Bitter ­ inglise enim müüdud, linnase maitseline ja humalane.
· Pale Ale ­ bitteri pudeli variant, kuid kangem ja rohkem humalaid.
· Brown Ale ­ kirde Inglise õlu. Punakaspruuni värviga, kange ja linnaseline.
Näiteks: Newcastle.
· Old ale ­ tumedad, talvised õlled.
· Barley wine ­ värv pronksist mahagonini. Puuviljased, linnaselised ja hästi
tugevad õlud.
· Scottish Ale ­ hästi linnaselised ja humala rohked.
· Irish Ale ­ linnaselised, täidlased, pehmed ja vähe humalaid. Punakas
pruunid kuni mustadeni.
· Belgia Ale ­ hästi kanged kuid samas, pehmed, puuviljased, vürtsikad.
· Flaami pruun Ale ­ nendel on tüüpiline magushapu maitse, aroomis võib
leida rosinaid, oliive ja mitmesuguseid vürtse
Õlle kasulikkus
· Õllel on palju positiivseid ja kasulikke omadusi. Tänu vähesele alkoholisisaldusele
ning süsihappegaasiga rikastatusele kustutab õlu hästi janu ja tõstab toonust.
Samas on õlu hea toidu emulgaator, mis soodustab ainevahetust ja parandab toidu
omastatavust. Õlu suurendab söögiisu ja õlles leidub märgatavas koguses B-grupi
vitamiine.
Miks on B-vitamiinid inimesele vajalikud?
Näiteks vitamiin B1 on oluline närvisüsteemi ainevahetuse regulaatorina; B2
säilitab naha elastsuse, terved küüned ja juuksed; B12 on vajalik punavereliblede
sünteesiks, B3 osaleb organismi ainevahetuses, pidurdades selle vananemist jne.
· Kogu ööpäevase B-vitamiinide vajaduse rahuldamiseks piisab juba 500 ml õlle
joomisest.
· Väike kogus õlut maandab ärritust ja mõjub lõõgastavalt.
· Õlles olevad antioksüdantsete omadustega polüfenoolid ja flavonoidid pidurdavad
vananemisprotsessi.
· Õlu on rikas magneesiumi poolest, mis omakorda kaitseb ka sapi- ja neerukivide
tekke eest.
· Meestel, kes joovad õlut sagedamini kui naised, on organismis kolmandiku võrra
rohkem räni ja esineb ka osteoporoosi harvemini kui naistel.
Kasutatud materjal
· www.barprof.ee
· www.saku.ee
· www.beercolors.com
Aitäh!