Töötamine, tööline, tööandja (0)

1.Mis on riigieelarve 3 suurimat tuluallikat (mitu % igaüks) ja 3 suurimat kuluartiklit (mitu % igaüks)
Suurimad riigi kuluartiklid
- kodumajapidamiste tarbimine 50.1%
- põhikapitali investeeringud 24.5%
- valitsussektori tarbimine 18.8 %
Suurimad riigi tuluallikad
- teenused 66.4%
- tööstus 29.7%
- põllumajandus 3.9%
2.Kopeerida viit , kus on teie õpitava eriala tulevase tööandja katuseorganisatsiooni puudutav info (kooli katuseorganisatsioon on Haridus - ja Teadusministeerium).
3. Mis tingimustel saab muuta töölepingut?
§ 59.
 (1) Töölepingu muutmine on töölepingus kindlaksmääratud tingimustes muudatuste tegemine, sealhulgas mõnede tingimuste lepingust väljajätmine või täiendavate tingimuste lepingusse võtmine.
 (2) Muudatuste tegemine töölepingus kindlaksmääratud töö laadis või töö keerukusastmes on töötaja üleviimine teisele tööle.
 (3) Töötaja paigutamine teisele töötamiskohale samas asulas ei ole teisele tööle üleviimine, kui töölepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
 (4) Töötaja paigutamine teisele tööle väljaspool töölepingus kindlaksmääratud asulat on töötaja üleviimine teise paikkonda.
 (5) Töölepingu muutmine on lubatud vaid poolte kokkuleppel, välja arvatud §-des 61-66 ette nähtud juhtudel, mil töötajal või tööandjal on õigus nõuda töölepingu ühepoolset muutmist .§ 60. Üleviimine teisele tööle poolte kokkuleppel
 (1) Töötaja taotlusel teisele tööle üleviimisel otsustatakse hüvituse maksmine ja selle suurus poolte kokkuleppel.
 (2) Tööandja taotlusel töötaja alatiseks teisele tööle üleviimisel on tööandja kohustatud tagama töötajale uuel tööl esimese kuu jooksul vähemalt endise töö järgse keskmise palga.§ 61. Töötaja nõudmisel teisele tööle alatiseks üleviimine
 (1) Kui arsti otsusega on töötajale senise töö jätkamine tervise tõttu vastunäidustatud ja tööandjal on teist tööd, mida töötaja tervis võimaldab teha, on töötajal õigus nõuda enda üleviimist sellisele tööle.
 (2) Kui tööandja on süüdi töötaja tervise muutumisel selliseks , mis ei luba tal senise töö jätkamist, on töötajal õigus nõuda enda üleviimist teisele tööle ja selleks vajalikku väljaõpet tööandja kulul. Väljaõppe ja teise töö tegemise ajal tagab tööandja töötajale endise töö järgse keskmise palga.
 (3) Kui tööandjal ei ole võimalik töötajat üle viia tema tervisele vastavale tööle, lõpetatakse tööleping § 86 punkt 4 alusel.§ 62. Töötaja nõudmisel tema töötingimuste ajutine kergendamine või ajutine üleviimine teisele tööle
 (1) Töötajal on arsti vormistatud haiguslehe alusel õigus tööandjalt nõuda töötingimuste ajutist kergendamist või ajutist üleviimist terviseseisundile vastavale tööle.
 (2) Töötingimuste ajutise kergendamise või terviseseisundile vastavale tööle üleviimise tagajärjel tekkinud palgavahe hüvitatakse töötajale ravikindlustuse seaduses sätestatud korras, välja arvatud käesoleva paragrahvi 3. lõikes ettenähtud juhtudel.
 (3) Töötaja vabastatakse haiguslehel ettenähtud ajaks tööst, kui tööandja asukoha (elukoha) järgne tööinspektor on tuvastanud, et tööandjal ei ole võimalik töötingimusi ajutiselt kergendada või töötajat terviseseisundile vastavale tööle ajutiselt üle viia. Tööst vabastamise aja eest makstakse töötajale kohustusliku ravikindlustuse hüvitist ravikindlustuse seaduses ettenähtud korras.§ 63. Raseda töötingimuste ajutine kergendamine või ajutine üleviimine teisele tööle
 (1) Rasedal on õigus nõuda arsti vormistatud haiguslehe alusel töötingimuste ajutist kergendamist või ajutist üleviimist teisele tööle. Töötajale hüvitatakse palgavahe ravikindlustuse seaduses ettenähtud korras.
 (2) Kui tööandja asukoha (elukoha) järgne tööinspektor on tuvastanud, et tööandjal ei ole võimalik raseda töötingimusi kergendada või teda kergemale tööle üle viia, vabastatakse ta haiguslehel näidatud ajaks tööst ja makstakse kohustusliku ravikindlustuse hüvitist ravikindlustuse seaduses ettenähtud korras.§ 631. Tööajanormi muutmine töötaja nõudel
 (1) Tööandja arvestab võimaluse korral täistööajaga töötaja taotlust viia ta üle osalise tööajaga tööle.
 (2) Tööandja arvestab võimaluse korral osalise tööajaga töötaja taotlust viia ta üle täistööajaga tööle või suurendada töötaja töötundide arvu.§ 64. Töölepingu tingimuste muutmine seoses tootmise või töö ümberkorraldamisega
 (1) Tööandjal on õigus tootmise või töö ümberkorraldamisel muuta töötaja töötasustamise aluseid ja töörežiimi, teatades sellest töötajale kirjalikult ette vähemalt üks kuu.
 (2) Muudatustega mittenõustumisel on töötajal õigus nõuda töölepingu lõpetamist (§ 82).§ 65. Ajutine üleviimine teisele tööle tootmishädavajaduse korral
 (1) Tootmishädavajadus on erakorralistest asjaoludest tingitud vajadus töötaja ajutiseks üleviimiseks teisele tööle.
 (2) Tööandjal on õigus töötaja ajutiselt üle viia teisele tööle:
 1) loodusõnnetuse või tootmisavarii ärahoidmiseks või nende tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks;
 2) õnnetusjuhtumi, tööseisaku, tööandja vara hävimise või riknemise ärahoidmiseks;
 3) ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 ettenähtud juhtudel;
 4) muudel erakorralistel juhtudel.
 (3) Üleviimine teisele tööle käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud juhtudel on lubatud ükskõik millisele tööle samas asulas mitte kauemaks kui üheks kuuks, kui see töö ei ole vastunäidustatud töötaja tervisele ja ei too kaasa töötaja suuremat materiaalset vastutust.
 (4) Teisel tööl makstakse töötajale tasu tehtud töö järgi, kuid mitte vähem keskmisest palgast endisel tööl.§ 66. Ajutine üleviimine teisele tööle tööseisaku korral
 (1) Tööseisak on töö seiskumine töö tegemiseks vajalike organisatsiooniliste või tehniliste tingimuste puudumise, vääramatu jõu või muude asjaolude tõttu.
 (2) Tööseisaku ajaks on tööandjal õigus töötaja üle viia ükskõik millisele tööle samas asulas, kui see töö ei ole vastunäidustatud töötaja tervisele ja ei too kaasa töötaja suuremat materiaalset vastutust.
 (3) Töötajale, kes ei ole süüdi tööseisaku tekkimises, makstakse teisel tööl tasu töö järgi, kuid mitte vähem keskmisest palgast endisel tööl, tingimusel, et ta täidab töönorme. Töönormide mittetäitmisel, kui see pole tingitud töötaja süüst, makstakse talle tasu vastavalt tööle, kuid mitte vähem tunnipalgamäärast endisel tööl.
 (4) Töötajale, kes on süüdi tööseisaku tekkimises, makstakse tasu töö järgi.§ 67. Töötaja ajutine üleviimine teise ettevõttesse, asutusse või muusse organisatsiooni riigivalitsemis- või kohaliku omavalitsusorgani otsusel
 (1) Tööandjal on õigus riigivalitsemisorgani otsuse alusel viia töötaja ajutiselt üle tööle teise ettevõttesse, asutusse või muusse organisatsiooni samas asulas või teise paikkonda loodusõnnetuse ennetamiseks, selle tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks või haiguste leviku tõkestamiseks, kuid mitte kauemaks kui üheks kuuks.
 (2) Tööandjal on käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud juhtudel kohaliku omavalitsusorgani otsuse alusel õigus samaks tähtajaks töötaja üle viia tööle teise ettevõttesse, asutusse või muusse organisatsiooni otsuse teinud omavalitsusorgani haldamisel oleva territooriumi piires.
 (3) Üleviimine käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud juhtudel on lubatud ükskõik millisele tööle, kui see ei ole vastunäidustatud töötaja tervisele ja ei too kaasa töötaja suuremat materiaalset vastutust.
 (4) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud juhtudel ei ole lubatud teise paikkonda üle viia rasedat, naist, kes kasvatab lapsinvaliidi või alla 16-aastast last, samuti alaealist.
 (5) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõike alusel üle viidud töötajale makstakse tasu töö järgi, kuid mitte vähem keskmisest palgast endisel tööl.§ 68. Osalise tööaja rakendamine või osaliselt tasustatava puhkuse andmine töömahu või tellimuste ajutisel vähenemisel
 (1) Töömahu või tellimuste ajutisel vähenemisel on tööandjal oma asukoha (elukoha) tööinspektori nõusolekul õigus kokkuleppel töötajaga kehtestada töötajale kuni kolmeks kuuks aastas osaline tööaeg või saata töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele samaks tähtajaks. Tööinspektorilt nõusoleku taotlemisel esitab tööandja põhjenduse töö jätkamise võimaluste kohta ning töötajaid esindava organisatsiooni või isiku arvamuse.
 (2) Osalise tööaja kehtestamisest või osaliselt tasustatavale puhkusele saatmisest on tööandja kohustatud teatama töötajale kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette. Töökorralduse nimetatud muudatustega mittenõustumisel on töötajal õigus nõuda töölepingu lõpetamist § 82 alusel.
 (3) Käesoleva paragrahvi alusel rakendatava osalise tööaja kestus ei või olla alla 60% töölepingus ettenähtud tööaja normaalkestusest ja osaliselt tasustatava puhkuse ajal makstav puhkusetasu ei või olla väiksem kui 60% miinimumpalgast.
 (4) Tööandjal on keelatud töötajale ette teatada tema koondamisest ajal, mil talle on kehtestatud osaline tööaeg või ta on saadetud osaliselt tasustatavale puhkusele.
 (5) Tööandjal on keelatud töötajale kehtestada osalist tööaega või saata teda osaliselt tasustatavale puhkusele ajal, mil talle on ette teatatud töölepingu lõpetamisest käesoleva seaduse § 86 punkti 3 alusel.
 (6) Kui tööandja rakendab osalist tööaega või saadab töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele ilma töötaja või tööinspektori nõusolekuta, siis on tööandja kohustatud töötajale maksma hüvitust saamata jäänud palga ulatuses.§ 69. Vastutus töötingimuste seadusevastase muutmise ja tööandja seadusliku korralduse täitmata jätmise eest
 (1) Kui tööandja seadusevastaselt viib töötaja üle teisele tööle või muudab muid töölepingu tingimusi, on töötajal õigus nõuda ennistamist endisele tööle, samuti muude kokkulepitud töötingimuste taastamist ning kuni nende seaduserikkumiste kõrvaldamiseni saamata jäänud töötasu maksmist.
 (2) Kui töötaja jätab oma süü tõttu täitmata tööandja seadusliku korralduse teisele tööle üleviimise kohta, on ta kohustatud hüvitama tööandjale sellega tekitatud kahju, kuid mitte rohkem kui oma ühe kuu keskmise palga ulatuses.§ 70. Töölepingu tingimuste muutmise vormistamine
  Töölepingu tingimuste muutmine vormistatakse kirjalikult töölepingus. Muudatustele kirjutavad alla tööandja või tema esindaja ja töötaja.
https://www.riigiteataja.ee/akt/12850350
4.Kuidas toimub ületunnitöö kompenseerimine ?
Töölepingu seaduse (TLS) § 44 lg. 6 tuleneb, et tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas.
Oletame, et tööandja ja töötaja on kokku leppinud ületunnitöö hüvitamises rahas. Sel juhul makstakse ületundide eest 1,5 kordset töötasu. Riigipühal tehtava töö hüvitamist sätestab TLS § 45 lg. 2 ja 3. Eeldame, et tööandja hüvitab töötajale riigipühal töötamise rahas.Riigipühal töötatud tööaja eest peab tööandja maksma 2-kordset töötasu. Praktikas tõusetub küsimus sel pinnal, kas töötajale tuleb riigipühal tehtud ületunnid hüvitada kaks korda või mitte: 1,5- kordselt, ületundide eest ja seejärel samad töötunnid 2-kordselt, riigipühal tehtud töö? Pole harvad juhtumid, kus töötajale hüvitatakse riigipühale langevad ületunnid ühe korra ja võetakse aluseks töötaja jaoks soodsam koefitsient, s.t. 2. http://www.maaleht.ee/news/tarbija/seadus/kuidas-huvitatakse-riigipuhal-tehtud-uletunnitood.d?id=63944381
5. Kellel on õigus töötuskindlustushüvitisele
Õigus töötuskindlustushüvitisele on teil, kui:
te olete töötukassas töötuna arvele võetud;
olete esitanud töötuskindlustushüvitise avalduse;
teil on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži. Seega peab hüvitise saamiseks olema töötatud ja töötuskindlustusmakset tasutud vähemalt 12 kuul töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
te ei ole viimaselt töö- või teenistuskohalt lahkunud:
enda algatusel (omal soovil), välja arvatud juhul, kui olete töölepingu üles öelnud tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu (TLS § 91 lg 2) või põhjusel, et tööandja on töötasu vähendanud töö mitteandmise korral (TLS § 37 lg 5) või on tööleping lõpetatud kohtus või töövaidluskomisjonis TLS § 107 lg 2 alusel;;
kokkuleppel tööandjaga (poolte kokkuleppel);
enda süülise käitumise tõttu (töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjusel või avaliku teenistuse seaduse § 94 alusel distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastamisega).
http://www.tootukassa.ee/index.php?id=11245#hyvitis
6.Kui kaua võib maksimaalselt saada töötuskindlustushüvitist?
Hüvitise maksmise periood
•kui teil on kindlustusstaaži vähem kui 56 kuud, määrab töötukassa teile hüvitise 180 kalendripäevaks;
•kui teil on kindlustusstaaži 56-110 kuud, määrab töötukassa teile hüvitise 270 kalendripäevaks;
•kui teil on kindlustusstaaži 111 kuud või enam, määrab töötukassa teile hüvitise 360 kalendripäevaks.
Kui te jõuate hüvitise perioodi jooksul riiklikku vanaduspensioniikka, määratakse teile töötuskindlustushüvitis kuni vanaduspensioniikka jõudmise kuupäevani.
7. Kui suur on töötuskindlustushüvitis ehk kuidas seda arvutatakse?
Andmed hüvitise suuruse arvutamiseks saab töötukassa Maksu- ja Tolliametilt.
Hüvitise suuruse arvutamiseks leitakse kõigepealt teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu. 
Arvesse lähevad viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Üheksal töötamise kuul makstud tasude summa jagatakse arvuga 270 ning tulem ongi teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu.  
Ühe kalendripäeva keskmise töötasu  arvutamisel ei võeta arvesse teile viimasel kolmel töötatud kuul makstud tasusid, samuti tasusid, millelt ei peeta kinni töötuskindlustusmakset (nt koondamishüvitused, lähetustasud jne).
8. Millistele tingimustele peab vastama Eesti vabariigis inimesele pandav eesnimi ?
(1) Eesnimi võib koosneda:
 1) andmisel mitte rohkem kui kolmest lahku kirjutatud nimest või sidekriipsuga seotud kahest nimest;
 2) kohaldamisel ühest või mitmest nimest.
 (2) Eesnimeks ei või anda nime, mis sisaldab numbreid või mittesõnalisi tähiseid või mis eraldi või koos perekonnanimega ei ole kooskõlas heade kommetega.
 (3) Eesnimeks ei või ilma mõjuva põhjuseta anda:
 1) tavatut eesnime , mis oma keeruka või üldisele keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu ei ole eesnimena kasutamiseks sobiv;
 2) isiku soole mittevastavat nime;
 3) üldtuntud isikunimena kasutatavat nime või selle lühendatud kuju, üldtuntud autori nime või teenistusnime. Teenistusnimena käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses nime, mida kasutatakse ametikohustuste täitmisel, kuid mis ei ole isiku ametlik nimi.
 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatust võib teha erandi, kui lapsel või lapse vanematel on oma kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või muude asjaolude tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav.
https://www.riigiteataja.ee/akt/832979
9. Kuidas seadusejärgselt jagunevad alkohoolsed joogid kanguse järgi?
(1) Alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid.
 (2) Piiritus on põllumajandusliku päritoluga toorainest kääritamisel ja sellele järgneval töötlemisel saadud vedelik etanoolisisaldusega alates 96 mahuprotsendist.
 (3) Alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi.
 (4) Õlu on linnastest või linnastest ja linnastamata materjalist, humalatest ja veest pärmi abil kääritamise teel valmistatud jook, mis võib olla pastöriseeritud.
 (5) Kange alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega üle 22 mahuprotsendi.
 (6) Lahja alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti.
 (7) Vähese etanoolisisaldusega alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega kuni 6 (kaasa arvatud) mahuprotsenti.
 (8) Etanoolisisaldus on alkoholi kangus mahuprotsentides, mis väljendab temperatuuril 20 ºC mõõdetud etanooli mahu suhet alkoholi üldmahtu samal temperatuuril.
https://www.riigiteataja.ee/akt/AS
10. Mis on maailma suuruselt 5. lennujaam ja mitut inimest aastas ta teenindab ?
11. Mis kohaga on tegu (kopeerida viit, kust pilt on võetud)?
http://www.e24.ee/116461/tallinna-teeninduskoolist-saab-modernseim-kutsekool