Saaremaa referaat (1)

Sisukord

Saaremaa üldinfo. 3
Kirev ajalugu. 4
Rikas loodus. 4
Palju vaatamisväärsusi. 4
Õlu. 5
Leib. 5
Tuulikud. 5
Kasutatud kirjandus. 6

Saaremaa üldinfo.

Saaremaa on eesti kõige suurim saar. Saaremaa pindala on 2672 km². Rannajoont on saarel 1300 km . Saaremaa on suhteliselt tasase pinnamoega madal saar. Saare lääneosas kerkivad Lääne-Saaremaa- ja Sõrve kõrgendik. Jaani- ja Jaagarahu lademe piiril põhjarannikul on pankrannik . Kümmekond muinasajast pärit maalinna ilmestavad ka Saaremaa üldiselt tasast pinda. Neist Valjala, Kaarma ja Kahutsi maalinna läbimõõt on 110 ja 150 meetri vahel ja säilinud vallide kõrgus 5...10 meetrit.
Maakerke tagajärjel merest eraldunud või ka merega ühendust omavad madalad rannajärved on valdav osa Saaremaa umbes 80 järvest. Saare loodeosas Tagamõisa poolsaarel, veel ka saare kagu- ja lõunarannikul on neid kõige rogkem (ligi 20). "Laht", "meri" või " abajas "- neid nimetusi kannavad nad sageli. Kuressaare lähedal paiknev kaksikjärv Mullutu- Suurlaht pindalaga 14,4 km² on suurim seda tüüpi järv. Suvel osa taolisi järvi kuivab. Saaremaa ilusaimaks järveks peetakse maastikuliselt Lääne-Saaremaa kõrgustiku metsases maastikus paiknevat käärulise kaldajoone ja saarterikast Karujärve pindalaga 3,3 km².
Mitmesugused lademete lubjakivid, merglid ja dolomiidid moodustavad Silluri ajastul tekkinud aluspõhja, mis paljanduvad pankadel, loodudel ning rohketes murdudes. Saaremaa tõuseb merest umbes 1,5–2,5 mm aastas. Pinnakatte moodustab enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv; umbes 7 % Saaremaa pindalast hõlmavad sood ja rabad . Pinnamood on tasandikuline. Rannikul leidub mitmel pool luiteid.
Saare taimestik on väga rikkalik merelise kliima ja mullastiku mitmekesisuse tõttu: leidub üle 900 taimeliigi , sealhulgas haruldasi liike nagu saaremaa robirohi, jugapuu, luuderohi , tuhkpihlakas. Kadaka - ja sarapuu-lood, liigirikkad puisniidud ning allkasood on saaremaale iseloomulikud. Viidumäe looduskaitseala asub Lääne-Saaremaa kõrgustiku edelaosas.
Hea puhkekohana teatakse Eesti suurimat saart ehk Saaremaad , kus on ilus loodus ning nii mõningaid vaatamisväärsusi.Oma asukoha ja eraldatuse tõttu on säilitanud Saaremaa oma ainulaadsuse.Saaremal leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu, säilinud on rahvariided ning nende teistsugune keelepruuk .

Kirev ajalugu.

8000 aastat tagasi pärinevad Saaremaal esimesed märgid inimasustusest. Taani ja Saksa ristisõdijad alistasid Saaremaa aastal 1227 , siis kui muistne vabadusvõistlus lõppes. 1645. aastal mil Saksa ülemvõim sai otsa , müüdi saar Taani kuningale. 1645. aastal läks Saaremaa enam kui pooleks sajandiks rootslaste valdusse.
1710. aastal vallutasid Saaremaa Põhjasõja käigus Peeter l väed ning saar liideti Tsaari-Venemaa koosseisu. Saaremaa kui strateegiliselt tähtis koht oli lahingutandriks nii I kui ka II maailmasõja ajal.1991. aasta augustis nagu ülejäänud Eesti vabanes Saarema pool sajandit kestnud nõukogude võimu alt.

Rikas loodus.

Saaremaad ümbritsevate saarte taimestik ja loomastik on väga mitmekesine seoses pehme merelise kliima ja lubjarikka pinnase tõttu.Looduskaitse alla kuuluvad üle kahesaja siin esineva liigi, alates Saaremaa robirohust ja lõpetades viigerhülgega. Viinamäetigu, haruldasi liblikaid, kauneid käpalisi kohtab just Saaremaal arvukalt ning mujal Eestis väga harva. Saaremaal Viidumäe looduskaitseala ja Vilsandi rahvuspargi kõrval on umbes sada kaitsealust objekti, nii parke, kõrgeid panku, suuri puid, rändrahne ning unikaalseid soid .

Palju vaatamisväärsusi.

Saaremaal on väga palju vaatamisväärsusi ning nende esiletõstmist väärib nii mõnigi, näiteks Angla tuulikumägi, Mustjala pank , 17. sajandil ehitatud Kihelkonna kellatorn, Loona mõis, Maasi ordulinnuse varemed või Mihkli talumuuseum Vikil. Saaremaal hakkavad silma keskaegsed kirikud.
Saare maakonna ainsas linnas, Kuressaares on 13. sajandist pärinev piiskopilinnus, mille sarnast teist pole säilinud terves Baltikumis ning seal käivad väga paljud turistid. Samuti on Kuressaares kaunis ja hästi säilinud vanalinn , mis on ka väga tuntud.
Saaremaa sümbolid on magushapu leib, tuulikud ja koduõlu ,mis on Saaremaale igiomased ning inimeste silmis selle meretaguse maa sümbolid.

Õlu.

Läbi aegade on olnus saarlane väga kange õllepruulija ja -pruukija. Koduõlle tegemise komme pole Saaremaalt veel sugugi kadunud ega arvatavasti ei kao ka. Magedest ehk linnastest, pärmist ja humalatest valmistatud saare koduõllest aga on saanud tuntud "kaubamärk", mida ka välismaalt tulnud mehed meelsasti maitsevad .

Leib.

Magushapu leib ja Saaremaa näivad olevat lahutamatud. Mustast rukkileivast lugu pidavad saarlasted teavad , et oma on armas, kas poest ostetud või koduahjus küpsetatud. Maakonna kol suuremat saia- ja leivatootjad- AS Saare Leib, OÜ Karja Pagariäri ja AS Nasva Pagar kannavad edasi iidseid traditsioone.
Tunnustatud Eesti Maitse kvaliteedimärgi nime kannab vormileib nimega Borodino ja paljud saarlased peavad selleks õigeks Saaremaa leivaks. Teine saarlaste lemmikleib on Terviseleib, üks Karja Pagariäris küpsetatavast kümnekonnast leivasordist.

Tuulikud.

Pukktuulikuid peetakse Saaremaa üheks olulisemaks sümboliks, ehkki neid on Saaremaa maastikupilti alles vähe jäänud. Lääne-Eesti saartele on omane Euroopa vanim tuulikutüüp, kõrgele kividest ehitatud jalale toetuv pukktuulik. 19.sajandil oli peaaegu igal Saare- ja Muhumaa suuremal talul oma tuuleveski . Praegu võib veski tööd jälgida Muhu saarel, Väikese väina tammi lähedal Eemu talus. Abruka saarel, Mihkli talumuuseumis Vikil, Metskülas ning Kuusnõmme külas kroonivad uuenduskuuri läbi teinud tuulikud.
Tervelt viis tuulikut, seisab Angla tuulikumäel Leisi lähedal. Enamusest Saaremaad kunagi ilmestanud pukktuulikutest on nüüdseks järel vaid ahervaremed, hakatakse veskeid tasapisi üles ehitama - tegemist on ju nii olulise osaga siinsest kultuurist.

Kasutatud kirjandus.

http://www.saaremaa.ee/

http://et.wikipedia.org/wiki/Saaremaa
7