Kuidas tutvustada Eestit välismaalasele? (0)

Õppeülesanne. Eesti
Kuidas tutvustaksite mõnes välisriigis Eestit inimestele, kes pole kunagi meie riigis käinud? Kus Eesti asub? Millise ajalooga on riik? Miks tulla Eestisse? Mida siin teha ja vaadata?
Kirjutage sel teemal essee!
Kui lähimad naabrid kõrvale jätta, siis ei tunta Eestit peaaegu üldse. Mitmetel on negatiivne eelaimus Eestist. Külm, karske ja väsinud maa, mis tihti ajatakse sassi ENSVL-ga. Nüüd, olles Euroopa Liidus, on Eestimaa maine paranenud. Inimesed on hakanud mõistma et me oleme Euroopa Liidu maa, mitte Venemaa omand.
Iga riikidevahelise piiri kujunemise taga on eelkõige sõjaline ja poliitiline ajalugu. Läänemere avaosa ning Soome lahe ja Riia lahe näol on Eestil läänes , põhjas ja edelas merepiir. Eesti maismaapiir Vene Föderatsiooniga kulgeb Narva jõe, Peipsi ja Pihkva järve ning kagus (Pihkva järvest Pedetsi jõeni) ka maismaa kaudu. Piir Lätiga  lõunas ( Pedetsi jõest Iklani) on maismaapiir.
Eesti on elanud üle väga mitmeid võõrvõime ning sõdu. Alustades Rootsi ajaga (1629), kui Liivi sõja tulemusena jagati Eesti ära Rootsi, Poola ning Taani vahel. Juba 1710 aastal langes terve Eesti Vene tsaaririigi koosseisu. Eestit tunnistati kui iseseisvat riiki alles 1920 aastal. 1944 sai Eestist taas liiduvabariik Nõukogude Liidus.
Eesti loodus on mitmekesine ning on esindatud 4 aastaaega .
Eesti faunat võib maailma mastaabis lugeda üsna liigivaeseks, ent võrreldes samal laiuskraadil asuvate samasuurte aladega on see üks liigirikkamaid. Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast. Sood on Eesti rikkus. Kui paljud Kesk-Euroopa riigid on oma sood peaaegu täielikult hävitanud ja näevad nüüd vaeva nende taastamisega, siis Eesti territooriumist on soodega kaetud viiendik.
Nagu teisteski Põhjamaades on vahe erinevate aastaaegade vahel Eestis suur. Pikima suvepäeva pikkus on ligi 19 tundi, lühim talvepäev kestab vaid 6 tundi. Valged ööd kestavad mai algusest juuli lõpuni.
Oma hubaste kohvikute, putiikide ja kunsti­galeriide poolest ei jää Tallinn kindlasti alla teistele Euroopa pealinnadele. Suurlinlik elurütm ja kerkivad kõrg­hooned süda­linnas võivad samuti olla meeldivaks vahelduseks, kui elad muidu vaiksemas kohas.
Eesti pealinn-Tallinn, on elav ja loomulik ja pidevas liikumises. Keskaegne vanalinn pole välja­surnud muuseum, vaid tuksuv linnasüda, kus leidub palju põnevat ja avastamisväärset ka kohalikule elanikule.
.Imetlemist väärivad ligemale 2 km säilinud linnamüüri ja 26 kaitsetorni, 600-aastane gooti raekoda , üks Euroopa vanimaid seni tegutsevaid apteeke Raekoja platsil ja kirikud. Oleviste kirik oli 15. ja 16. sajandi vahetusel oma 159-meetrise torniga teada­olevalt maailma kõrgeim ehitis.
Loomulikult märgitakse Eestit tema ilusate naiste pärast. Samuti on kõigi inimestega lihtne suhelda, ning enamus nooremast põlvkonnast oskab inglisekeelt arusaadavalt rääkida. Tallinna ööelu on ka kindlasti huvitva. Siin leidub mitmeid klubisid väga erinevate pidudega igale maitsele.
Kui Põhja-Eestis on vaatamisväärsusteks pigem ehitised, siis Lõuna- Eestiga on lood teised. Vaatamiseks on lausa loodud kindlasti Piusakoopad, pühajärve järve ümbrus. Lõuna eestis on palju ilusaid järvekesi, enamus kohtades saab telkida.
Näiteks on Valga armas nostaligiline linnake, rääkimata Põlvast. Niisama tasub mägistel teedel ringi sõita, loodus on väga kena. Tartul -suuruselt teine linn Eestis, on oma aastasadade vanuste kultuuriloo traditsioonide ja korraldamise kogemus.
Kokkuvõtteks võib ütelda, et kuigi Eestis pole kõrgeid mäestike, eksootilisi vihmametsi või helesinist merd, on Eesti kindlasti koht kus on palju avastamist-nii välis turistile, kui meie enda inimestele.