100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ronimoisrando
Õppematerjali autor
Tartu Ülikool Haridus- ja sotsiaalteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond TARTU LINNA JA ÜLIKOOLI AJALUGU Referaat Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1.Tartu linn........................................................................................................................ 4 1.1Keskaeg.................................................................................................................... 4 1.2Poola aeg ................................................................
Tartu Kesklinna linnaosa arengu kirjeldus Referaat õppeaines "Eesti asustuse ja kultuurmaastike kujunemine " Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Asukoht.......................................................................................................................................3 Tartu muinasajal..........................................................................................................................6 Tartu keskajal.........................................
Rakvere Ametikool Kristin Lapsanit MT09 TARTU Referaat Juhendaja: Maimu Nurk Rakvere 2010 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................ .lk 3 Ajalugu................................................................................................................ ....lk 3
Inglisild Püssirohukeldri vaateplatvorm Tähetorn Vana Anatoomikum ja Faehlmanni ausammas end. naistekliinik Kuradisild Riigikohus Skyttele pühendatud mälestusmärk Toomkirik K.J. Petersoni ausammas Villem Reimani ausammas - Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi - Morgensterni ausammas Baeri ausammas - mööda Professorite puiesteed e. Aeglast surma alla - ülikooli kunagine kirik ja Gustav II Adolfi ausammas - Tartu Ülikooli peahoone - J. Tõnissoni ausammas - Jaani kultuurikvartal: Tampere ja Uppsala majad kunagine arestimaja Lutsu tänav (Antoniuse õu ja Gild, mänguasjamuuseum) Jaani kirik - Rüütli tänavat mööda tagasi Raekoja platsile. Nullpunkt 20. märtsil 2000 tähistati platsi keskel uuesti nõukogude aastatel eemaldatud geograafiline nullpunkt (uuendati 2005). Esimene, 1936. a. platsile pandud teede nullpunkti tähisplaat püsis seal 1950. aastate alguseni. Raekoja plats
Stefan Batory-oli 15711576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Poola (Rzeczpospolita) kuningas; Stefan Batory sai tuntuks oskusliku diplomaadina, ta kaitses Ungari kuninga János Zsigmondi õigust troonile. Antonio Possevino-paavsti saadik, vastureformatsiooni kuulsamaid misjonäre; 1582. aastal aitas Possevino sõlmida Jam Zapolski rahulepingut, millega Poola sai võimu kogu Liivimaa üle; Possevino toetas eriti Tartu seminari tööd, mida ta pidas täielikult enda looduks ja mida ta ka külastas. Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 16111632; sõlmis Poolaga koheselt vaherahu, mida hiljem pikendati; sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid, veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. Johan Skytte-Liivimaa kubermangu esimene kindralkuberner; ta oli haritud noormehena olnud Gustav II Adolfi
Kütiti põtru, kobrast, mere mestel oli juba mida röövida vilja, karusnahka ja 17001721 Põhjasõda ääres hülgeid. Elasid sesoondselt, näiteks pronksesemeid ja ehteid. Ehitati kivikirst 1703 venelaste rüüsteretk läbi Viru, Järva, Viljandi, Tartu ja Võrumaa asukohad põhiliselt jõgedejärvede kariloomi. Rajati põlde, mis võivad ja tarandkalmeid. 17101713 viimane ning suurim katk Eestis, suri umbes 200 000 pool rahvastikust ääres. olla senini säilinud. Ilmselt tuli 1721, 30
· Põletati saarlaste poolt maatasa Lõppvaatus 1221-27: · Saarlased haarasid ohjad · 1221 ebaõnnestunud Tallinna piiramine · 1222 löödi tagasi taanlaste retk Saaremaale · Vabastati Varbola linnus · Levitati sõna oma edu kohta · Hakati organiseerima üldist pealetungi · Viimane katse maad vabastada · Sõlmiti liit Pihkva ja Novgorodiga · Kohale tuli ka Suzdali sõjavägi, piirasid kuu aega Tallinna · 1223 vallutati Viljandi, Otepää ja Tartu · Viljandi langes kiiresti tagasi sakslaste kätte · 1224 aasta suveks olid sakslased ala tagasi vallutanud · Tartu langemine 1224 suvel · Linna kaitsesid Eesti-Vene ühisväed · Tartu langes pika piiramise ja tormijooksu tulemusena · Oli viimane mandri tugipunkt eestlaste käes · Saaremaa alistati 1227 Tulemused: · muistse vabaduse lõpp · jakobsoni kirjeldatud 700 aastase orjapõlve algus · järk-järgult hakati piirama eestlaste vabadust
esialgu Saarlased ei suutnud takistada neid kuid, kui esialgse linnusemüüri ehitamine oli lõpuni jõudnud hakkasid saarlased organiseerima vastulööki. Taanlaste kingitud kiviheitemasinaid tehti juurde ning hävitati linnus. Võidu teavet levitati üle kogu Eesti. Eesmärgiks võeti vaenlaste väljasaatmine Eestist.Kõigepealt vabastati Varbola linnus, 1223 tungiti Viljandi linnuses sakslastele kallale. Peagi olid vabad ka Otepää ja Tartu. Õnnestus kogu maa oma valdustesse tagasi saada. 1223 Tuli sakslaste vägi Viljandi linnuse alla. Eestlased pidid alistuma rohkete langenute ja veepuuduse tõttu ning uuesti ristiusu vastu võtma. 1222 astuti ühendusse Pihkva ja Novgorodiga 1224. Mõõgavendadeordu(sakslased) vallutab Tartu. 1227 Sakslased muhu linnuse all. Vägi oli suur ning muhulased pakkusid rahu ja lubasid ennast ristida, sellega Sakslased aga ei nõustunud ning peale kuut päeva võitlust pääsesid Sakslased linnusesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid