Elui mitmekesisus avaldub mitmetel tasemetel 1. Bioloogilise mitmekesisuse tasemed on 1. Ökosüsteemide mitmekesisus , 2. Liikide mitmekesisus , 3. Liigisisene ehk geneetiline muutlikkus 2. Mis on ökosüsteem? 1. Ökosüsteemide erilisus ja mitemekesisus põhinevad eluta looduse , nt aluspõhja ja pinnase , soojus-,valgus-ning niiskustingimuste erinevusel. 2.st mingis piirkonnas elevate liikide arv ja isendite rohkus 3. See tähendab sama liigi isendite omavahelist erinevust 2. Ökosüsteemi all peetakse silmas samal ajal elevate organismide vastastikuseid suhteid ja neist koos eluta keskkonaga moodistuvat tervikut. Keskkond mõjutab organisme 1. Mis on ökoloogia? 2. Nimeta abiootilsi ja biootilisi tegureid lk16 3. Mis on organismi talumispiir, ökonišš? 4. Piirav ehk limiteeriv tegur lk14.21
karjastamine Otseselt mõjuvad tegurid: Abiootilised (eluta keskkonna) tingimused Biootilised (eluskeskkonna) tingimused erinevate tingimuste koosmõju SÜNERGISM Taluvusala ehk ökoamplituud Laia ökoloogilise amlituudiga liigid - eurütoopsed. Võivad elada erinevas biotoobis (mänd niiskus, tuvi...). Kitsa ökoamplituudiga liigid stenotoopsed (stenofaagid bambuskaru (hiidpanda) toit on limiteeriv tegur). Sünökoloogia - teatud piirkonna kõikidest populatsioonidest moodustunud tervik Koosluste vahetus e. Suktsessioon Kliimaks - suktsessiooni lõpp-aste, kui tasakaal on saavutatud, püsib muutumatuna; Tootjad (produtsendid) saavad energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest toitumistüüp autotroofid e. isevarustajad
Vähirakud Rakke, mis piiramatult ja kontrollimatult kasvavad ja jagunevad, nimetatakse kasvaja rakkudeks. Nad on metastaatilised ja on võimelised läbi tungima kudedest ja kasvatama oma veresooni. Limiteeriv faktor - peab olema süüa. Tungivad ja koloniseeruvad tavaliselt teistele rakkudele mõeldud territooriumil. Vähiteke on seotud muutustega geneetilises materjalis. Tõendid vähi geneetilistele alustele on järgmised: 1) Vähirakkude fenotüüp ilmneb ka tütarrakkudel; 2) Vähiteket võivad indutseerida teatud viirused; 3) Vähki indutseerivad kartsinogeenid põhjustavad DNA-s mutatsioone; 4) Mõnedes suguvõsades on vähk päritav;
Vaakumdestillatsiooniseade 2.3.Ainehulgad ja arvutused Bromoetaan Aine liig Aine Hulk ml Hulk g Hulk moolides moolides Etanool 40,56 ml 32 g 0,70 mol 0,20 mol Kaaliumbromii 21,90 ml 60 g 0,50 mol Limiteeriv d Väävelhape 75 ml 138 g 1,41 mol 0,91 mol Teoreetiline saagis: m = 109 g/mol × 0,50 mol = 54,5 g 54,5 g V= 1,46 g /cm3 = 37,33 ml Saagis kirjanduse alusel: 70% teoreetilisest ehk m = 54,5 g × 0,7 = 38,15 g V = 37,33 ml × 0,7 = 26,13 ml 1,3,5-trietüülbenseen Aine liig Aine Hulk ml Hulk g Hulk moolides
ja ülemise taluvusläve vahele.(graafik) · Ökoloogilise teguri optimum- Teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam.( sümbioos, karjaline eluviis, parasitism) 3) · Sümbioos- Erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu. · (mutualism) · Konkurents- Sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm.( kui organismidel on sarnased toidubaasid ja/või elupaigad, st ühine limiteeriv ressurss.) · Parasitism- Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele(taimed,seened) · Kisklus- Röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe ( metsloomad) · Kommensalism- Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu.(samblik ja puu) · Herbivooria- Taimtoidulise looma ehk herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe (rohttaimed, võrsed, oksad ja põder)
mille põhjal tuletatakse reaktsiooni kiiruse võrrandid ja kiiruskonstandid. Küllalt lihtsad reaktsiooni kineetilised võrrandid on avaldatud nullindat järku reaktsioonide (mille puhul reaktsioonikiirus ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist), esimest järku reaktsioonide ja teist järku reaktsioonide jaoks. Reaktsiooni kiiruse võrrandid on leitavad ka keerukamate reaktsioonide jaoks. Jadareaktsioonide puhul määrab kiirust limiteeriv staadium kogu reaktsiooni kineetika. Reaktsiooni aktivatsioonienergia on katseliselt leitav Arrheniuse võrrandist. Keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavad peamised tegurid on temperatuur, reagentide iseloom, reageerivate ainete agregaatolek, reagentide kontsentratsioonid, katalüsaatorid, reaktsiooni keskkond
- Temperatuur, valgus, vesi, niiskus, õhk, pinnasest tulenevad omadused - muld jne 2. Biootilised tegurid (eluslooduses tegurid) - Toiduga seonduvad tegurid, teised liigid, liigikaaslased - organismide vahelised suhted ehk kooseluvormid (hiljem) - Loodust oluliselt mõjutavad tegurid, inimeste tekkeline, läbi abiootiliste - antropogneesed tegurid 3. Piirav ehk limiteeriv tegur (millest on kõige rohkem puudus ja mis mõjutab kõige rohkem) 4. Taluvusala ehk ökoloogiline amplituud - Ökoloogilise teguri väärtuste vahemik, milles organism saab elada (kui teguri väärtus läheb kummaltki poolt üle ääre järgneb hukkumine) Liikide vahelised suhted ehk kooseluvormid 1. Sümbioos - Vastastikku kasulik kooselu eri liiki organismide vahel, näiteks mükoriisa
Biosfäär – Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht, biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri Ökonišš – Liigi või populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnatingimuste kogum: liigi nõudmised keskkonnatingimuste osas Ökoloogiline amplituud – Teatud taluvusvõime keskkonnatingimuste muutumise suhtes – vastava ressursi miinimum ja maksimum väärtus Bioindikaator – Liigid, mille taluvuspiir on kitsas või selgepiirine Limiteeriv tegur – Keskkonnategur, mis kõige teravamalt piirab organismi toimetulekut (tünnireegel) Ökoloogiline püramiid – Kujutab biomassi ja energia jagunemist ökosüsteemis Ökoloogiline efektiivsus – Näitab, kui suure osa looma söödud toidu ja energia saab kätte toiduahela järgmine lüli Kordamisteemad 1. Keskkonna mõjutegurid – abiootilised ja biootilised Abiootilised ehk eluta Biootilised ehk elus
1. Milliseid organisme saab kasutada bioindikaatoritena; kas elusolendeid, keda iseloomustab mingi teguri kitsas või lai ökoloogiline amplituud? (nt olgu selleks teguriks temperatuur) Sipelgad, seened, männiokkad, jne. Kitsas ökoloogiline amplituud (väikesed muutused keskkonnas põhjustavad neis jälgitavaid muutusi). 2. Milline keskkonnategur on organismi toimetulekut piirav e. limiteeriv? Näiteks vee ja lämmastiku kättesaadavus määrab, kus ja kui hästi taimed suudavad kasvada. 4. Selgita, millal tekib organismide vahel konkurents? Organismi Kasulik Osapoole Näited de- või d vahelise kahjulik suhte vorm Konkurent Kahjulik konkurend Taimed, kes võitlevad valguse pärast. Loomade
proovimise meetod, katseline meetod 7 Füüsikaline keemia Kristian Leite Materjalid/ainet andis Kalju Lott Poolestusaeg aeg, mis kuulub poole lähteaine reageerimiseks Pöörduva reaktsiooni konstantide seos SKM, statsionaarsete kontsentratsioonide meetod nn. stoppkaader, s.t. me vaatame üht hetke ja loeme sellel hetkel Limiteeriv staadium reaktsiooni kiirus on määratud kõige aeglasemalt kulgeva staadiumiga Ensüümreaktsioonide kulgemine Ensüümreaktsioonides kiirus reageeriva aine kontsentratsiooni lisamisel kasvab, kuid konts. kasvamisel kasvu kiirus kahaeb. Teatud reageeriva aine konts. juures lisamine kiirust enam ei muuda. See
organismile. -) Kisklus suhe kiskja ja taimtoidulise looma vahel. -) Kliimakooslus suktsessiooni tulemusel kujunenud püsikooslus, kus kõik suhted on tasakaalus ja vahetub ajas vaid iseendaga. -) Kommensalism suhe kahe erineva liigi vahel, kus üks pool saab kasu aga teine pool ei saa sellest ei kasu ega kahju. -) Konkurents liigisisene või -vaheline olelusvõitlus erinevate resursside pärast. -) Limiteeriv tegur tegur, mille hulk või intensiivsus on allpool eluks vajalikku miinimumi. -) Miinimumseadus järgi piirab organismi eksisteerimist kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. -) Nekton ujum ehk veel liikuv aktiivne loom. -) Populatsioon ehk asurkond on ühe liigi kogum teatud territooriumil, mille piirkonnas on võimalik vaba ristumine. -) Stenofaag liik, kes on toidu suhtes kitsa ökoloogilise amplituudiga.
Austraalias. Mis või kes on bioindikaator? Nimeta mõni liik, kes sobiks! Bioindikaator on liik, mille taluvuspiir on kitsas või selgepiiriline. Rippuv habesamblik näiteks. Mis on ökoloogia peamised uurimisvaldkonnad ja uurimisprobleemid? Ökoloogia uurib aineringeid, organismide vahelisi suhteid, eluta keskkonna mõju elusloodusele. Uurimisprobleemid on organismi kohanemisvõime, organismide levik ja arvukus, ökosüsteemide areng ja muutumine, keskkondade liigirikkus. Piirav ehk limiteeriv tegur keskkonnategur, mis kõige tugevamini piirab organismi toimetulekut. Näiteks vee ja lämmastiku kättesaadavus määrab, kus ja kui hästi taimed suudavad kasvada. Liikide levik sõltub nende kohanemisvõimest: Liikidele on omane, et kui nende isendite arv kasvab, püüavad nad oma levialat laiendada. Osa isendeid kohaneb paremini ja võib oma ökonisi piires leida uue soodsa elupaiga. Iga liigi leviala katab vaid
ühele lisada 2 tilka Na2C2O4 lahust, teisele 2 tilka CaCl2 lahust. Sama korrata teisest katseklaasist eraldatud lahustega (vt. skeemi) ning jälgida, millistes katseklaasides tekib sade. 1 mL 0,1 M Na2C2O4 + 2 mL 0,1 M CaCl2 → Tsentrifuugida ja jagada kaheks +2 tilka Na2C2O4 → tekkib valge sade +2 tilka CaCl2 → sade ei teki Na2C2O4 on vähem, seega on see limiteeriv reagent, kui me lisame CaCl 2 – midagi ei muutu, Na2C2O4 lisamisega limiteeriva reagendi kontsentratsioon sooreneb, järelikult reaktsioon võib kulgeda ja tekkib sade 2 mL 0,1 M Na2C2O4 + 1 mL 0,1 M CaCl2 → Tsentrifuugida ja jagada kaheks +2 tilka Na2C2O4 → sade ei teki +2 tilka CaCl2 → tekkib valge sade
2 kJ/mol). Glükoneogeneetilises rajas viiakse F1,6BP-i konversioon F6P-ks läbi hüdrolüütilise ensüümi fruktoos 1,6-bisfosfataasi (F-1,6BPaas) poolt. Nende kahe ensüümi olemasolu samas raku kompartmendis võimaldab metaboolse futiilse tsükli teket, mis kontrollimatul mittereguleeritud kujul viiks suurte energiakadudeni. Mõlema ensüümi aktiivsus on aga olulisel määral reguleeritud. PFK-1 loetakse kiirust limiteerivaks ensüümiks glükolüüsi rajas ja F-1,6BPaas on kiirust limiteeriv ensüüm glükoneogeneesis. 4. Aldolaas Aldolaas katalüüsib F1,6BP lagunemist kaheks 3-C produktiks, dihüdroksüatsetoonfosfaadiks (DHAP) ja glütseeraldehüüd 3-fosfaadiks (G3P). Aldolaasi reaktsioon kulgeb lihtsalt ka pöördsuunas ja seda kasutatakse nii glükolüüsi kui glükoneogeneesi rajas. 5. Trioosfosfaadi isomeraas Aldolaasi reaktsiooni kaks produkti (DHAP ja G3P) on tasakaalus trioosfosfaadi isomeraasi poolt katalüüsitava reaktsiooni abil
ATP resünteesi mehhanismid lihases: anaeroobsed - ATP resüntees kreatiinfosfaadi arvel, glükolüütiline fosforüülimine, müokinaasne reaktsioon; aeroobne - oksüdatiivne fosforüülimine. Kreatiini kinaasi funktsioon, tema aktiivsust môjutavad tegurid: pH, Ca2+ kontsentratsioon, kreatiini ja fosfokreatiini kontsentratsioon, kreatiini kinaasi poolt katalüüsitava reaktsiooni sisselülitumise kiirus ja efektiivse toimimise kestus. Kreatiinfosfaadi hulk lihases kui limiteeriv tegur. Glükolüütiline fosforüülimine - mehhanismi sisselülitumise kiirus ja efektiivse toimimise kestus. Puhversüsteemide ja lihase glükogeenivarude mahtuvus kui limiteerivad tegurid. Müokinaasi (adenülaadi kinaasi) funktsioon, müokinaasne reaktsioon kui "avariisüsteem" ja "eba- ökonoomne" viis ATP produtseerimiseks. Oksüdatiivne fosforüülimine - oksüdeerimise ja fosforüülimise protsesside kooskôlastatud toimimine.
D140°C= 50-200 s (Detsimaalse reduktsiooniaeg on aeg, mille jooksul 90% aktiivsusest inhibeeritakse) Metalloproteaas: Zn2+ ja Ca2+ Sünteesiks vajalik Ca2+ olemasolu ning madal rauaioonide kontsentratsioon: -Ca2+ puududsel sünteesitakse inaktiivne molekul -Fe3+ inhibeerib ensüümitootmist, max süntees, kui rauaioonide kontsentratsioon kasvuks limiteeriv. 4 -Püoverdiini esinemine stimuleerib ensüümi tootmist: Hüdrolüüsib - ja -kaseiini, tekitades kibedamaitselisi peptiide Psührotroofide arvukus 10 000 r/ml toodetakse u10Ü termostabiilseid proteaase Piima riknemine 2. Lipaasid: bakteriaalse päritoluga Toodetakse hilises log ja statsionaarses faasis
Kolesterool reguleerib loomarakkude membraanide voolavust. Oluline eellane mitmetele bioaktiivsetele ühenditele: steroidhormoonid, sapphapped, vitamiin D. Biosüntees toimub peamiselt maksas. Süntees algab tsütosoolis mevalonaadi sünteesiga atsetüül-CoA-st; esimene aste on tiolaasi katalüüsitud reaktsioon; teises astmes sünteesitakse HMG-CoA; kolmas aste on kiirust limiteeriv etapp kogu kollesterooli biosünteesiahelas. Mevalonaadist saadakse skvaleen ja skvaleenist kolesterool. Sapphapped on hädavajalikud toidu seedimisel, eelkõige toiduga omandatud rasvade solubiliseerimisel. Koolhappe konjugatsioonil tauriini ja glütsiiniga moodustuvad taurokool- ja glükokoolhapped. 4. Lipoproteiinid on lipiididest ja valkudest koosnevad agregaadid, mis transpordivad vees lahustumatuid lipiide vereringes.
d)rõhk- õhumasside liikumine(tuul), sügavus pinnases, sügavus vees f)keskkonna vesinik ioonide sisaldus- vee pH , mulla pH g)Elukeskkonna koostis-mehhaaniline toitainete sisaldus Keskkonna biootiline pool Biootilised tegurid avalduvad läbi toitumissuhete 1)sümbioos 2)kommensalism 3)parasitism 4)kamnivooria 5)herbivooria 6)omnivooria Organismile mõjub korraga palju tegureid a) kõige rohkem piirab tegur mis rahuldab vajadust kõige rohkem b) limiteeriv tegur-rahuldav ellujäämisvõimalust kõige vähem c) igale liigile on omne Amplituud d) organismi taluvuspiirkond olenevalt teguri intensiivsusest Ökoloogiline amplituud. a) LAI AMPLITUUD( erütroopne liik) *eurühaliin-lai soolsustaluvus *erüfaag-lai toiduspekter *erüretm-lai temp taluvus jne b)KITSAS AMPLITUUD(stenotroopne liik) *senohaliin-kitsas soolsustaluvus *stenofaag-kitsas toiduspekter *stenoterm-kitsas temp taluvus jne
Erosiooniga settekivimeist vabanedes võivad lahustuda mullavees ja Läänemere staadiumid seejärel saavad taimed neid absorbeerida. 11500 14C a.t. Eesti ala vabanes jääst. Fosforit mullas tavaliselt vähe - limiteeriv toitaine taimedele. Lääne- ja põhjapoolne osa jäid vee alla, sest see oli rohkem vajunud Eesti mineraalmuldade künnikihis 0,04...0,1% ja veel polnud väljapääsu ookeani. 900...3000 kg/ha. Balti jääpaisjärv
..8%-lise naatriumkloriidilahusega, mis küllastab filtri taas Na+ ioonidega ja viib sealt välja Ca2+ ning Mg ioonid. 2+ 12.Vee karbonaatne karedus on 2,8 ja üldkaredus 4,5 mmol/dm3. Kumma näitaja järgi saab arvutada vee keetmisel moodustuva katlakivi massi? Katlakivi massi moodustumist saab arvutada karbonaatse kareduse järgi, sest see on limiteeriv. + 2 HCO3 - → CaCO3 ↓ + CO2 + H2O Ca2+ Mg2+ + 2 HCO3- → Mg (OH)2 ↓ + 2 CO2 13. Vee karbonaatne karedus on 2,5 ja üldkaredus 4,8 mmol/dm3. Kui palju CaCO3 tekib 5m3 vee keetmisel?(Karedus on tingitud ainult kaltsiumiioonidest.) KK = 2,5 mmol/dm3 = 2500 mmol/m3 5 m3 vee keetmisel: 2500 • 5 = 12500 mmol/5m3 ÜK = 4,8 mmol/dm3 5 m3 vee keetmisel: 4800 • 5 = 24000 mmol/5m3
- + - - parasitism intiimne suhe peremehega 18. Konkurents mõiste, liigid, Gause eksperimendid, Gause reegel; Konkurents organismidevahelise suhte tüüp ökosüsteemis, mille korral on mõju vastastikku negatiivne. Erinevate liikide vahelist konkurentsi nimetatakse liikidevaheliseks konkurentsiks, ühe liigi piires toimuvat konkurentsi liigisiseseks konkurentsiks. Konkurents ilmneb juhul, kui organismidel on sarnased toidubaasid ja/või elupaigad, st ühine limiteeriv ressurss. Konkurentsi määr sõltub eeskätt populatsioonitihedusest. Taimede puhul eristatakse juure- ja võsukonkurentsi, mis võivad samuti ilmenda liigisisesena või liikidevahelisena. Vastavalt konkurentsi välistamise reeglile (Gause reegel) ei saa kaks liiki püsivalt koos elada ühes ja samas ökonisis, seetõttu pole konkurentsiolukord püsiv. Toimub kas ümberkohanemine või ühe osapoole välja suremine.
koormuse korral on kreatiini vajadus suurem, umbes 3-6g. Toidus on peamiselt lihas (punane liha) ja kalas. Mida suurem on kreatiini sisaldus eksogeenselt, seda vähem seda sünteesitakse organismis. Taimetoitlased saavad toiduga kreatiini vähem ja neil on ka kogus organismis väiksem. Biokeemia Kreatiin on energiarikka ühendi kreatiinfosfaadi koostisosa.Kreatiin muudetakse ensüüm kreatiinkinaasi abil kreatiinfostaadiks.Lühiaegsetel pingutustel on kratiinfosfaat peamine limiteeriv energiatootmise faktor. Peale ATP varu kasutamist 1-2sek jooksul sünteesitaksse ATP kreatiinfosfaadist, mille varudest jätkub 30 -45sek. Toidulisandina tõstab kreatiinisisaldust lihastes 20-30% ja kreatiinfosfaadi sisaldust ligi 10%.Kuna ATP varud lihastes on väikesed, siis tuleb teda kehalise töö ajal pidevalt resünteesida. Teiseks, kreatiinfosfaadi resüntees treeningu ajal võib suureneda peale kaheminutilist pausi 30%, seega
kiiresti hüpoglükeemiasse sattuda.. Küll võiks aga juua enne treeningut. Kuuma ilmaga harjutades võib spordijook olla lahjema kontsentratsiooniga. Kui kehaline pingutus on lühem kui 60 minutit ja ilm on soe, on kõige olulisem taastada organismi vedeliku varud. Seepärast võib sellistes tingimustes spordijook olla ka madalama kontsentratsiooniga kui 6 protsenti, kuid mitte alla 3 protsendi. Seevastu külmas kliimas, kui higistamine ei ole märkimisväärne, on peamine saavutusvõimet limiteeriv faktor just süsivesikute olemasolu. Seepärast võib külmas kliimas kasutada 10 - 15 protsendilise süsivesikute sisaldusega spordijooke. Kuigi kõrge kontsentratsiooni tõttu on süsivesikute imendumine nüüd veidi aeglasem, saab organism rohkem energiat. Küll tuleb aga sellisel juhul varem enda peal ära katsetada, kas organism nii kõrge kontsentratsiooniga jooki suudab vastu võtta. Kui kehaline pingutus leiab aset soojas keskkonnas, peaks spordijook olema külm. Kuid
Erinevalt teistest eelpool käsitletud ainetest puudub fosforil gaasiline faas. Seetõttu ei saa pinnavee äravooluga merre kandunud fosfor kuigi lihtsalt maismaale tagasi. mõningal määral saab seda tagasi näiteks kalatoiduliste loomade väljaheidetega (linnud näiteks), randa uhutud vetikatega. Õnneks sisaldavad paljud kivimid fosforit. Tuntumaid on näiteks apatiit ja fosforiit. Sellele vaatamata on fosfori defitsiit paljudes ökosüsteemides peamine produktsiooni limiteeriv tegur kuna fosfori vabanemine kivimitest on aeglane. Eriti tihti on fosfor limiteerivaks veeökosüsteemides. Taimedele on fosfor kättesaadav fosfaatioonina PO43-. Organismis jääb fosfor endiselt fosfaadi kujule ja esineb fosfaatrühmana nii nukleiinhapetes kui muudes ainetes. Loomad saavad oma fosfori taimedelt (ikka fosfaadina) ja sealt saavad selle lagundajad. Vabanevaks ühendiks on jälle fosfaat, mida kasutavad taas taimed.
tähendab teise ebaedu. Konkurents ökoloogias on kahe erineva liigi või liigisisene suhe ühise limiteeriva ressursi korral. Konkurents on vastastikku negatiivne. Erinevate liikide vahelist konkurentsi nimetatakse liikidevaheliseks konkurentsiks, ühe liigi piires toimuvat konkurentsi aga liigisiseseks konkurentsiks. 6 Konkurents ilmneb tavaliselt juhul, kui organismidel on sarnased toidubaasid ja/või elupaigad, st ühine limiteeriv ressurss. Konkurentsi määr sõltub eeskätt populatsioonitihedusest. Taimede puhul saab eristada juurekonkurentsi- ja võsukonkurentsi, mis samuti võib ilmneda nii liigisisesena kui ka liikidevahelisena. Taimed konkureerivad kõige tihedamini valguse pärast. Luhaniidul konkureerivad valguse pärast teelehed. Samuti näiteks kullerkupud ja mailased. Nende puhul on tegemist liigisisese konkurentsiga. Omavahel konkureerivad toidu pärast veekonn ja tiigikonn, kes mõlemad söövad peamiselt
toksilised. Erinevalt teistest eelpool käsitletud ainetest puudub fosforil gaasiline faas. Seetõttu ei saa pinnavee äravooluga merre kandunud fosfor kuigi lihtsalt maismaale tagasi. mõningal määral saab seda tagasi näiteks kalatoiduliste loomade väljaheidetega (linnud näiteks), randa uhutud vetikatega. Õnneks sisaldavad paljud kivimid fosforit. Tuntumaid on näiteks apatiit ja fosforiit. Sellele vaatamata on fosfori defitsiit paljudes ökosüsteemides peamine produktsiooni limiteeriv tegur kuna fosfori vabanemine kivimitest on aeglane. Eriti tihti on fosfor limiteerivaks veeökosüsteemides. Taimedele on fosfor kättesaadav fosfaatioonina PO43-. Organismis jääb fosfor endiselt fosfaadi kujule ja esineb fosfaatrühmana nii nukleiinhapetes kui muudes ainetes. Loomad saavad oma fosfori taimedelt (ikka fosfaadina) ja sealt saavad selle lagundajad. Vabanevaks ühendiks on jälle fosfaat, mida kasutavad taas taimed. Sageli on fosfori ringe väga
2) global genome repair (GGR), mis toimub transkriptsioonist sõltumatult ning on mõnevõrra aeglasem kui TCR. GGR parandab ka näiteks vigastusi transkribeeritava geeni mittekodeerivas DNA ahelas. · Mismatch repair (MMR) kõrvaldab vigastused, mis on tekkinud DNA replikatsiooni või rekombinatsiooni käigus. Nendel juhtudel pole kumbki DNA ahel otseselt vigane, kuid nad ei paardu omavahel. 2. Limiteeriv valik/pärandumine 3. Rekombinatsiooni mehhanismid (põhjalikult) e. ristsiire. Universaalne bioloogiline mehhanism. Homoloogiline rekombinatsioon on protsess, kus kaks sarnast või identset DNA molekuli vahetavad nukleotiidseid järjestusi. Võimalik on ka DNA salgu katkestamine ja uuesti ühendamine, mis loob uue DNA molekuli. Kui toimub kaheahelaline katkestus, siis lõigatakse DNA 5' otsast resektsiooni käigus jupp ära
* Globaalökoloogia uurib ülemaailmseid muutusi ja seoseid biosfääris. Mets rai * Rakendusökoloogia uurib keskkonnale ja organismile kahjulikke mõjusid erinevail tasemeil. * Keskkonnategurid nii biootilised kui ka abiootlised keskkonna komponendid, mis mõjuvad organismile. * Liebigi miinimumseadus selle järgi piirab organismi eksisteerimist (kasv, aktiivsus) kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. * Piirav ehk limiteeriv tegur tegur, mille hulk või intensiivsus on allpool eluks vajalikku miinimumi. * Igale liigile on omane ökoloogiline amplituud. See näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks. * Eurütoopne laia ökoloogilise amplituudiga liigid. * Stenotoopne kitsa ökoloogilise amplituudiga liigid.
Kohastumine on seotud geneetiliste muutustega. Kommensalism - on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu). Konkurents - on organismidevahelise suhte tüüp ökosüsteemis, mille korral mõju on vastastikku negatiivne. Konkurents ilmneb tavaliselt juhul, kui organismidel on sarnased toidubaasid ja/või elupaigad, st ühine limiteeriv ressurss. Konsument - ehk tarbijad on organismid, kes otse või kaudselt (teiste tarbijate vahendusel) toituvad muudest elusatest või surnud taimedest või loomadest[1]. Konsumentidele vastanduvad produtsendid ehk tootjad. Kontiinum - on pidev ning katkematu kulgemine. See on nähtuste, vaadete, teooriate, probleemide, reeglite, objektide, andmete ja fenomenide katkestuseta üleminek üksteiseks või üksteisesse sulandumine
Seega on eIF2 bakteri IF2 analoog. eIF2B (5 alaühikut). Katalüüsib G nukleotiidi vahetust eIF2-l. eIF3 (8-10 alaühikut, 650 kDa). Seob ribosoomi 40S alaühikut, ei lase sel seonduda 60S-ga. Seob ka eIF4G-d. eIF4A (25 kDa). RNA helikaas, nõrgendab mRNA sekundaarstruktuuri ATP hüdrolüüsist sõltuvalt. eIF4B (80 kDa). Stimuleerib eIF4A helikaasset aktiivsust, seostub mRNA-ga. eIF4E (24 kDa). Seob mRNA 5´cap struktuuri. eIF4E on translatsiooni initsatsioonil limiteeriv faktor. Üle selle valgu toimub translatsiooni aktiveerimine vastusena insuliinile või kasvufaktoritele, viirusinfektsioonil aga võib üle eIF4E toimuda ka cap-sõltuva valgusünteesi inhibitsioon. eIF4G (220 kDa). Molekulaarne adaptor, seob eIF4E, eIF4A, eIF3, Pab1p. eIF5 (125 kDa). Ribosoomist sõltuv GTPaas, soodustab ribosoomi alaühikute ühinemist. eIF6 (25 kDa) Seob 60S alaühikut,
Isendi suurus muutub elueaga. Isendi kasvamine põhjustab järk-järgult liigisisese konkurentsi teket isehõrenemine *Ma ei leidnud normaalset vastust sellele, teemast on veel mingid graafikud ja slaidid, vaadake slaidiprogramm 7'st 33. Gause printsiibi sõnastus · Gause sõnastas printsiibi: 2 liiki saavad stabiilses keskkonnas koos olla ainult siis, kui nende nõudlused (limiteerivate tegurite suhtes) on erinevad. (LIMITEERIV TEGUR (e piirav ökoloogiline tegur )- ökoloogiline tegur, mille intensiivsus ei võimalda organismi eksistentsi (kasv ,sigimine), samal ajal, kui teised organismile mõjuvad ökoloogilised tegurid seda võimaldaksid.) 34.Mis on konkurentsi sümmeetria?- Enamasti on konkurentsed suhted tugevasti ebasümmeetrilised mingi isend kasutab suuremat osa ressursist kui on tema enda osakaal antud suhtepaaris.Mida tugevam on konkurents looduslikus situatsioonis, seda
C CO2-st 8. Uurea tsükli ensüümid ja vaheühendid. ATP tarbimine. Reaktsioonide rakusisene lokalisatsioon. Uurea tsükli toimumisks on vajalikud 5 reaktsiooni. Karbamoüülfosfaadi süntetaas I on mitokondriaalne ensüüm, mis katalüüsib karbamoüülfosfaadi teket ammooniumist ja vesinikkarbonaadist. Selle reaktsiooni tulemusena toimub ammooniumi fikseerimine. Karbamoüül fosfaadi süntetaasi I reaktsioon on kogu uurea tsükli jaoks kiirust limiteeriv etapp. karbamoüülfosfaadi süntetaas II, paikneb tsütosoolis ja kasutatakse pürimidiinide biosünteesi esimeses etapis. Kasutab lämmastiku allikana glutamiini (I kasutab vaba ammooniumi). Ülejäänud 4 reaktsiooni on kitsamalt võetult uurea tsükli reaktsioonid. Tsükkel algab karbamoüülfosfaadi liitmisega ornitiinile. Reaktsiooni katalüüsib ornitiini transkarbamoülaas ja produktiks on tsitrulliin. Tsitrulliin liigub mitokondrist välja spetsiifilise
mis leitu paigutavad kooskõlas kõige eelnevaga uude juba avaramasse süsteemi. 2. Mõõtmine ja rahvusvaheline ühikute süsteem. Mõõtmine on suuruse väärtuse määramine mõõtevahendi abil. Viimase täpsus määrab ära nn. oluliste numbrite arvu mõõtmistulemuses (näide argooni avastamise kohta). Aritmeetilisis tehteis jälgi alati väärtust väikseima oluliste numbrite arvuga kuna see arv on limiteeriv. Mõõtmiste juures eristatakse mõõtmise õigsust (ing. accuracy-erinevus mõõdetava suuruse tõelisest väärtusest ) ja täpsust (ing. precision- mõõtmistulemuse korratavus). Mõõdetava suuruse väärtus sõltub loomulikult mõõteühikust. Mõõteühikute suurused on kokkuleppelised. On olemas mitu mõõtsüsteemi, mis erinevad üksteisest nende aluseks võetud põhiühikute poolest.
(16) ja P (1) mooli. EKSAMIS 3) toitainete mõju ökosüsteemi netoproduktsionile. Ökosüsteemi puhastoodang = ökosüsteemi kogu prim prod – (miinus) ökosüsteemi kogu respiratsioon. Prim prod sõltuvus toitainetest Kõik autotroofid vajavad toitaineid eri kogustes. Ränivetikad vajavad lisaks veel räni. Mageveekeskkondades on limiteerivaks teguriks fosfor, rannikumeres hoopis lämmastik (sinikud seovad õhulämmastikku veekogu rikastamine lämmastikuga). Mõne ookeanipiirkonna limiteeriv faktor sõltub aastaajast – põhiliselt on ltd faktoriks N, kuid P võib selle funktsiooni temalt üle võtta, näiteks Poola rannikul. Fütoplanktoni kasvu kiirus on seotud toitainete varuga. Toitained võetakse veest rakumembraanil olevatele diskreetsetele kohtadele. Kui toitainete hulk suureneb, tarbitakse neid rohkem=> vabade kohtade arv membraanil kahaneb. Diskreetsed toiduvõtukohad küllastuvad ja toitaineid üles ei võeta. Rakud võivad võtta rohkem toitaineid, kuid on
19. Konkurents mõiste, liigid, Gause eksperimendid, Gause reegel (konspekt, Begon et al. 7.2.4, 7.4.2, 7.6) Konkurents on organismidevahelise suhte tüüp ökosüsteemis, mille korral mõju on vastastikku negatiivne. Erinevate liikide vahelist konkurentsi nim liikidevaheliseks konkurentsiks, ühe liigi piires toimuvat konkurentsi aga liigisiseseks konkurentsiks. Konkurents ilmneb tavaliselt juhul, kui organismidel on sarnased toidubaasid ja/või elupaigad, st ühine limiteeriv ressurss. Konkrentsi määr sõltub eeskätt populatsioonitihedusest. Taimede puhul saab eristada juurekonkurentsi- ja võsukonkurentsi, is samuti võib ilmneda nii liidisisesena kui ka liikidevahelisena. Vastavalt konkurentsi välistamise reeglile (Gause reegel) ei saa kaks liiki püsivalt koos elada ühes ja samas ökonisis (s.o. konkureerides sama limiteeriva ressursi pärast); seetõttu pole konkurentsiolukord püsiv, toimub kas ümberkohanemine või ühe osapoole välja suremine
Lõpuks veel seda, et kuigi siin sai pikalt arutatud värvuse evolutsiooni kiskja-saakloom interaktsioonist tulenevate valikusurvete tagajärjel, pole sellised kindlasti mitte ainsad võimalikud (kuigi kindlasti väga tähtsad), mida värvuse evolutsioonilisel seletamisel arvesse võtta. Nii näiteks on oma osa ka termobioloogilistel efektidel - tumedamad elukad soojenevad päikesekiirguse käes kiiremini, mis on oluline seal, kus soojus on limiteeriv faktor. **************************** jutu lõpp ************************* Kohastumus on bioloogias organismi anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena (kohastumise käigus) ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi. Ka organismide kohta saab öelda, et nad on oma keskkonnale kohastunud. Kohastumuste seletamine on olnud loodusteaduses ja loodusfilosoofias põhjapanevaks probleemiks. Enne 1859
kasutavad fotosünteesiks punast valgust, kuid peegeldavad kaugpunast valgust, siis on madal punase ja kaugpunase valguse suhe märgiks varjutamisest. Vastusena sellisele muutusele valguse kvaliteedis paljude taimeliikide pikkuskasv hoogustub 26. Mis puhul kaks liiki saavad kooseksisteerida? Põhjendage. Gause sõnastas printsiibi: 2 liiki saavad stabiilses keskkonnas koos olla ainult siis, kui nende nõudlused (limiteerivate tegurite suhtes) on erinevad. (LIMITEERIV TEGUR (e piirav ökoloogiline tegur )- ökoloogiline tegur, mille intensiivsus ei võimalda organismi eksistentsi (kasv ,sigimine), samal ajal, kui teised organismile mõjuvad ökoloogilised tegurid seda võimaldaksid.) 27. Selgitage ökonissi liigitamise põhimõtteid Ökoniss: liigi funktsionaalne roll koosluses. liigi koht biootilises keskkonnas osa kasvukohast, mida liik asustab. funktsionaalne (e biootiline) ja fundamentaalne (e koha) ökoniss.
· Optimaalala antud liigi isendeile kõige sobivam osa taluvusalast. Sobivust võib mõõta näiteks isendite aktiivsuse või populatsiooni tihedusega · Piiravad keskkonna tingimused kitsendavad isendi või populatsiooni eluvõimalusi teatud territooriumil. Ökoamplituud · Generalistid e. ubikvistid mitme olulise teguri suhtes laia ökoloogilise amplituudiga liigid · Eluea vältel ökoamplituud muutub, kohanemine · Tolerantsuse (taluvuse) piir - limiteeriv faktor Füüsikalised keskkonnatingimused Valgus Päikesekiirgus kliimat mõjutav tegur ja energiaga varustaja, eluks vajaliku energia allikas, mis loob eeldused eluks Maal, määrab koha klimaatilised tingimused ja tingib maakeral vööndite tekke. Päikeselt saadav energia 1) paneb liikuma õhumassid, kindlustades nii atmosfääri gaasilise koostise püsivuse, 2) tagab taimedes fotosünteesi. Päikesekiirguse abil 3) toimub aurumine, 4) tekivad sademed.
v OK! [E]0 Reaktsioonikiirus on lineaarselt seotud ensüümi kontsentratsiooniga. Kõrvalekalded lineaarsusest Jooned allapoole kõverad, põhjused: Reaktsioonis esineb limiteeriv komponent Pöörduva inhibiitori esinemine ensüümpreparaadis E+IEI. Kui võtame rohkem ensüümi, suurendame mõlema kontse, proportsioon on küll sama, aga kontsid on erinevad kompleksi tekib rohkem. Lisaks proportsioonile on oluline ka konts mida kõrgem konts, seda rohkem on E+I komplekse ja siis tulemuseks allapoole suunatud kõver. Mõõtmismeetodite piiratus signaali peaks kalibreerima (punktid peaksid jääma kaliibri mõõtevahemikku).
vahel. Liigiteke on mikro ja makroevolutsiooni eraldusprotsess. Liik - looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma levila. Liik - populatsioon või populatsioonide rühm, mille isend on üksteisega sarnasemad kui teiste liikide isenditega ja ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi. Limakapsel - mõnedel bakteritel rakukestast väljapoole jääv ümbris. Limiteeriv (ehk piirav) tegur - on selline, mille hulk vfõi intensiivsus on allpool eluks vajalikku miinimumi. Lipiidid - orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlid, vahad, steroidid jt.). Lõhestav valik - loodusliku valiku tüüp: liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega; selline valik toimib juhul, kui nende isendirühmade (alamliikide, tekkivate liikide) vahel on vaba ristumine osalt piiratud.
võimeline nakatama, ja milles toimub uute omavahel vabalt ristuda. viirusosakeste moodustumine. Prion kesknärvisüsteemis esinev valk, mille pH ühikud, millega mõõdetakse keskkonna patogeene vorm põhjustab nakkuslikku happelisust. (Inimese vere pH peab olema 7,4). närvirakkude hävimist. Piirav ehk limiteeriv tegur on selline tegur, Primaarstruktuur (esimest järku struktuur) mille hulk või intensiivsus on allpool eluks monomeeride järjestus valgu või nukleiinhappe vajalikku miinimumi. molekulis. Pimedusstaadium fotosünteesi teine etapp, mille Profaas päristuumse raku jagunemise (mitoosi tulemusena moodustub glükoos. Protsessi käigus või meioosi) esimene faas.
avaldavad vähem mõju, aga see vist ei ole see, mis siin küsimuses vaja vastata on! Taimekooslusi reguleerivad nii ressursid kui herbivoorid, biomassile mõjuvad herbivoorid negatiivselt (va ülekompenseerimine) ja ressurside hulga suurenemine positiivselt, samas liigirikkust mõjutavad herbivoorid maismaal positiivselt ja vees negatiivselt ja ressursside lisamine maismaal negatiivselt ja meres positiivselt Ilmselt tuleb silmas pidada seda ka kui palju ressurssi on, kui ressurss on limiteeriv, siis selle lisamine suurendab liigirikkust, sest muidu ei taha üldse miski kasvada aga kui ressurssi saab palju, (nt. palju N) siis hakkavad suurekasvulised liigid domineerima ja väiksemakasvulised tõrjutakse kooslusest välja. 27. Seemnepank, seda mõjutavad tegurid ja seemnepanga võimalik roll koosluste uuenemises ja 'stabiilse varu' loomises. · Seemnepank on mullas paiknev idanemisvõimeliste seemnete kogum
Seetõttu ei saa pinnavee äravooluga merre kandunud fosfor kuigi lihtsalt maismaale tagasi. mõningal määral saab seda tagasi näiteks kalatoiduliste loomade väljaheidetega (linnud näiteks), randa uhutud vetikatega jne. Õnneks sisaldavad paljud kivimid fosforit. Tuntumaid on näiteks apatiit ja fosforiit. Sellele vaatamata on fosfori defitsiit paljudes ökosüsteemides peamine produktsiooni limiteeriv tegur kuna fosfori vabanemine kivimitest on aeglane. Eriti tihti on fosfor limiteerivaks veeökosüsteemides. Taimedele on fosfor kättesaadav fosfaatioonina PO43-. Organismis jääb fosfor endiselt fosfaadi kujule ja esineb fosfaatrühmana nii nukleiinhapetes kui muudes ainetes. Loomad saavad oma fosfori taimedelt (ikka fosfaadina) ja sealt saavad selle lagundajad. Vabanevaks
Kui ühte lähteainet on suures ülehulga, siis selle kontsentratsioon muutub reaktsiooni vältel vähe ja seda muutust võib ignoreerida. Poolestusaeg. Esimest järku reaktsioonis väheneb lähteaine kontsentratsioon 2 korda iga võrdse ajavahemiku tagant. Vastav aeg on reaktsiooni poolestusaeg. t1/2 = 1/k ln2 Reaktsioonimehhanismid. Enamik reaktsioone kulgeb mitme etapina- elementaarreaktsiooni e elementaaraktina. Reaktsioonimehhanism – elementaaraktide järgnevus Kiirust limiteeriv etapp – mitmeetapilise reaktsiooni see etapp (elementaarakt), mis on kõige aeglasem Ahelreaktsioonis tekib aktiivse vaheühendi reageerimisel uus vaheühend, sellest omakorda järgmine jne. Aktiivne vaheühend on sageli radikaal. Initsiaator – tekitab ahela (võib olla soojus, valguskvant vmt) Jätkav elementaarakt – tekitab produkti ja uue ahelkandja ehk ahela jätkaja. Ahel katkeb kui 2 aktiivset osakest kohtuvad. Tegemist on hargneva ahelreaktsiooniga, kui tekib rohkem kui üks
kiiruskonstandid. Küllalt lihtsad reaktiooni kineetilised võrrandid on avaldatud nullindat järku reaktsioonide (millede puhul reaktsioonikiirus ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist), esimest järku reaktsioonide ja teist järku reakstioonide jaoks. Reaktsiooni kiiruse võrrandid on leitavad ka keerukamate reaktsioonide jaoks. Jadareaktsioonide puhul määrab kiirust limiteeriv staadium kogu reaktsiooni kineetika. Reaktsiooni aktivatsioonienergia on katseliselt leitav Arrheniuse võrrandist. Keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavad peamised tegurid on temperatuur, reagentide iseloom, reageerivate ainete agregaatolek, reagentide kontsentratsioonid, katalüsaatorid, reaktsiooni keskkond.[1] Homogeensed ja heterogeensed reaktsioonid. Heterogeenne reaktsioon on keemiline reaktsioon tahke aine või vedeliku pinnal
Looduses aetakse ta rammusest mullast ära. Nt: Mändi leidub oma fundamentaalse nišši keskel vähe, sest kuusk ajab ta sealt ära. NB! Nišš on liigi omadus! Keskkonnas nišše pole, keskkonnas on faktorid! 23 ÖKOLOOGIA SEADUSED 1. Liebigi seadus: Organismide kasvu ja paljunemist limiteerib see faktor, mis on liigi optimumist suhteliselt kõige kaugem. „Limiteeriv ressurss“ – termini tõi kasutusele Justus von Liebig. Alati leiab üles kõige limiteerivama ressursi, mis limiteerib toodangu. Nt: Päevalillel on kaaliumi puudus limiteeriv ressutss – Nt naatriumi juurde andes kaaliumipuudust ei paranda. 2. J.Shelfordi seadus – on täiustatud Liebigi seadus. Tee miinimumini on erinev. WTF TÕLGI 24 FENOTÜÜBILINE PLASTILISUS
fotosünteesi käigus. 8) Rohelised taimed suudavad efektiivselt kõige rohkem ära kasutada 3-4,5% kiirgusest (need on tavaliselt üherakulised vetikad, ntks klorella). Troopilistes metsades kasutatakse 1-3%, parasvöötme metsades 0,6-1,2%. Anorgaanilised molekulid, kui ressursid. CO2. Maismaa ökosüsteemis on süsiniku vooga alt üles ja päeval ülalt alla. CO 2 ei ole limiteeriv ressurss. Vesi. See veekogus, mis inkorpureeritakse taime kehasse tema kasvuperioodil on kaduvväike võrreldes sellega, mis transpireeritakse läbi tema keha ümbritsevasse keskkonda. Vesi on varu, mida organism oma tegevuse käigus vähendab. Hüdratsioon on vajalik tingimus, et metaboolsed rajad toimiksid. Organismid peavad oma veevarusid pidevalt täiendama. Mulla vesi, mis mulla sees on pärineb põhiliselt sademetest. Kuid mulla sees on ka veeaur
Kui kõik lehed taimedelt maha laotada, siis LAI on keskmine maapinna katte kordsus. LAI (L) – suhtarv, mis näitab kui palju on maapinna ühiku kohal lehepinda. Lehe eripind on lehepind jagatud lehe biomassiga. Lehe pind lehe massiühiku kohta ehk SLA. 3. Kuidas muutuvad taimede fotosünteesi intensiivsus, kasvukiirus, õhulõhede avatus ja transpiratsioon koos CO2 kontsentratsiooni tõusuga atmosfääris? CO2 sisaldus (0,03%) on üks fotosünteesi kiirust limiteeriv faktor. CO2 kontsentratsiooni suurendamisega on võimalik kiirendada fotosünteesi. Fotosünteesi kiirus suureneb proportsionaalselt CO2 kontsentratsioonitõusuga ning on taimest ja valgustingimustest sõltuvalt maksimaalne 0,1...0,4%-lise kontsentratsiooni korral. CO2 kõrge (alates mõnest %) kontsentratsioon pärsib fotosünteesi. Fotosünteesi intensiivsuse sõltuvus CO2 kontsentratsioonist pole tegelikult lineaarne.
rakkude jagunemise stimuleerimine (G2mitoosi), auksiini/tsütokiniini c suhe reguleerib morfogeneesi kalluses, aeglustab vananemist ja soodustab toitainete liikumist, vähendab apikaalset domineerimist, suurendab lehe pinda 48. Nimetage etüleeni biosünteesi raja lähteühendid ja peamised vaheproduktid Lähteühend: metioniin. Vaheproduktid SAM ja ACC. Metioniin aktiveeritakse ATP-ga ja tekib adenosüülmetioniin. ACC tekib ACC süntaasi vahendusel. Limiteeriv reaktsioon on ACC süntees 49. Nimetage etüleeni biosünteesi raja kaks peamist regulatsioonipunkti ACC süntees ja viimane reaktsioon etüleeni süntees 50. Loetlege etüleeni füsioloogilisi toimeid kiirendab viljade valmimist; lehtede/viljade langemine (abtsissioon); varte pikkuskasv väheneb ja lateraalne kasv suureneb; katkestab teatud taimede seemnete ja pungade puhkeseisundi ja soodustab idanemist; soodustab lehtede vananemist; pärsib õite teket enamikes taimedes. 51
lahustuvus. Tegurid võivad mõjuda otseselt tingides, pidurdades või kiirendades mõnda eluprotsessi. Või kaudselt, kui nad muudavad teiste tegurite toimet. Ökoamplituud - ökoloogiline tolerants - keskkonnaparameetri piirkond, milles mingi taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda. Generalistid e ubikvistid - mitme olulise teguri suhtes laia ökoloogilise amplituudiga liigid. Eluea vältel võib ökoamplituud muutuda. Tolerantsus (taluvuse) piir - limiteeriv faktor. Ökoniss - mingi liigi ökoamplituudide kogum kõigi oluliste keskkonnategurite suhtes.. Oma nisis leiab liik kõik endale vajalikud keskkonnavarud. Biootilised tegurid - organismide vahelised tegurid, protsessid, mis mõjutavad nende elutegevust, nende mõju teistele ümbritsevatele organismidele. Need jagunevad: Toopilised - vastastikused suhted kooselunemise töttu Troofilised - vastastikused suhted toitumise pinnal Generatiivsed - paljunemise pinnal
annaabi.ee 
