ÖKOLOOGIA (0)

ÖKOLOOGIA
Ökoloogia – teadus, mis uurib elusorganismide ja eluta looduse omavahelisi suhteid. Ökoloogia peamiseks eesmärgiks on välja uurida, miks populatsioonide arvukus muutub ja millsed on nende muutuste tegajärjed.
Ökosüsteem – moodustavad samal territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad organismid.
Biosfäär – maa elukond
Bioom e. ökosüsteem – kliima või taimkattevööndi elukoosluste kogum
Kooslus – omavahelises seoses olevate liikide kogum teatud alal
Populatsioon – ühe liigi isendite vabalt ristuv rühm teatud kindlal maa-alal
Ökonišš - liigi või populatsiooni põsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum. Ruum ökosüsteemis, mille hõivamisel saab organism koosluses täita kindlat rolli.
Keskkonnategurid – organismide või nende koosluste elu otseselt või kaudselt mõjutavad keskkonna elemendid või protsessid.
Jagunevad kolmeks:

• Abiootilised – eluta looduse tegurid: päikesevalgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, veerežiim, tuli, toitainete sisaldus, rõhk
  
• Biootilised – organismide vahelised suhted: sümbioos, parasitism , kisklus , konkurents
  
• Antropogeensed – inimetegevuse mõju: keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine.
  

Ökoloogiline amplituud – näitab liigi taluvuspiiride kaugust antud teguri suhtes, st miinimumist kuni maksimumini (võib olla kitsas või lai)
Optimum – teguri väärtus, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi.
Mida mõistetakse keskkonnategurite all?
Keskkonnategurid on organismide või nende koosluste elu otseselt või kaudselt mõjutavad keskonna elemendid või protsessid: abiootilised, biootilised, antropogeensed.
Nimeta abiootilised faktorid, mis mõjutavad toakärbest
Temperatuur, niiskus, valgus
Mis on ökonišš?
Ökonišš on liigi või populatsiooni põsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum. Ruum ökosüsteemis, mille hõivamisel saab organism koosluses täita kindlat rolli. Näiteks kukkurloomad Austraalias.
Mis või kes on bioindikaator ? Nimeta mõni liik, kes sobiks!
Bioindikaator on liik, mille taluvuspiir on kitsas või selgepiiriline. Rippuv habesamblik näiteks.
Mis on ökoloogia peamised uurimisvaldkonnad ja uurimisprobleemid?
Ökoloogia uurib aineringeid, organismide vahelisi suhteid, eluta keskkonna mõju elusloodusele. Uurimisprobleemid on organismi kohanemisvõime, organismide levik ja arvukus, ökosüsteemide areng ja muutumine, keskkondade liigirikkus .
Piirav ehk limiteeriv tegur – keskkonnategur , mis kõige tugevamini piirab organismi toimetulekut. Näiteks vee ja lämmastiku kättesaadavus määrab, kus ja kui hästi taimed suudavad kasvada.
Liikide levik sõltub nende kohanemisvõimest:
Liikidele on omane, et kui nende isendite arv kasvab, püüavad nad oma levialat laiendada. Osa isendeid kohaneb paremini ja võib oma ökoniši piires leida uue soodsa elupaiga. Iga liigi leviala katab vaid need alad, kus on täidetud liigi isendite nõuded elupaigale, enamike liikide lviala ei ole väga lai, põhjuseks on geograafiline barjäär (mäestik) või bioloogiline tegur (konkureeriv liik vms).
Liikidevahelised suhted
Konkurents – organisme vastastikku negatiivselt mõjutav suhe, mis tuleneb sellest, et ressursse (toit, elupaik) kõigile ei jagu. Kahjulik mõlemale. Konkurentsivõimelisem on see liik, mille populatsioonid püsivad elujõulisematena ning paljunevad kiiremini. Taime juured ja lehed võistlevad teiste taimede juurte ja lehtedega ruumi, vee, valguse ja toitainete pärast. Loomadel avaldub liikidevaheline konkurents teistmoodi, kuna loomad võivad liikude uude elupaika ning muuta toitumist. Üks liik osutub tugevamaks ja nõrgem peab tagasi tõmbuma, riiduma teisele alale . Näiteks hall- ja valgejänes konkureerivad talviti toidu pärast. Halljänes on edukam põldudel ja inimasutuse lähedal, valgejänes tuleb paremini toime metsades. Mida rohkem liikide ökonišid omavahel sarnanevad, seda tugevam on liikidevaheline konkurents.
Taimed on koosluses tootjad, sest suudavad tänu fotosünteesile saada eluks vajaliku energia päikesevalgusest. Loomad ja seened pole võimelised fotosünteesima ja on seetõttu tarbijad, kes peavad eluks vajaliku energia saama toidust.
Taimtoitlus – taimtoidulised organismid saavad energia ja orgaanlised ained taimedest ning sõlutvad oma elupiirkonna taimede tootlikkusest. Taimtoiduline loom sööb taimest ära ainult osa, mistõttu taim ei sure , vaid saab kasvu jätkata.
Kisklus – kiskjad on loomad, kes toituvad teistest loomadest. Nirk toitub peamiselt uruhiirtest. Nirgi ja uruhiire populatsiooni arvukus sõltub teineteisest. Kui hiiri on palju, on nirgil ohtralt toitu ja ta paljuneb kiiresti ja populatsiooni arvukus kasvab. Hiirepopulatsioon aga väheneb, nirkide populatsioon kahaneb taas sest neil pole toitu. Tekivad populatsioonilained .
Sümbioos – vastastikku kasulik kooseluvorm . (mükoriisa – taimejuure ja seeneniidistiku sümbioos)
Samblik on liitorganism - vetika ja seeneniidistiku sümbioos.
Endosümbioos - Üks organism elab teise kehas. nt bakterid , mis lagundavad taimtoiduliste loomade maos tselluloosi.
Eksosümbioos - nt sipelgad, kes kaitsevad lehetäisid ja saavad neilt vastu magusat eritist.
Parasitism – liikidevaheline suhe, kus üks liik ( parasiit ) elab teise liigi (peremeesorganismi) arvel. Iseloomulik on, et peremees ei sure kohe ja parasiit jõuab saadud toidu arvel paljuneda. Parasiidid võivad elada peremeesorganismil või sisemuses. Parasiitlus on väga levinud eluviis, ei leidu organismi, kellel parasite üldse poleks. Parasiidi ja peremehe populatsioonide arvukused kõiguvad samal viisil nagu kiskja -saaklooma suhte puhul. Kui peremasliigi populatsiooni asustustihedus on suur, on ka parasiitide arvukus suurim ja levimine kiireim .

• Inimese veresoontes elavad parasiitsed imiussid.
  
• Moskiitod ja sääsed on ühtaegu nii parasiidid kui ka teiste parasiitide edasikandjad.
  
• Seenelill on taim, mis ise ei fotosünteesi vaid näppab toitained puujuurtega kokkukasvanud seeneniidistikust.
  
• Parasitism võib olla ka liigisisene .
  

Mutualism – kitsamas tähenduses vastastikku kasulik kooselu. Võib olla tinglik , sellisel juhul võivad liigid elada ka omaette . Näiteks sambliku moodustavad seen ja selle niidistiku vahel elav vetikas, liblikõieliste juuremügarates elavad lämmastikku siduvad bakterid. Mutualism on ka taimtoidulise imetaja ja tema seedeelundkonnas elutsevate bakterite omavaheline seotus .
Kommensalism – kooseluvorm, mille puhul üks liikidest saab kasu, teisele liigile mõju aga puudub. Näiteks puutüvedel kasvavad sambad ja samblikud .
Koevolutsioon – liikide muutumine liikidevaheliste suhete tulemustena, näiteks peremeeste ja parasiitide vastastikused kohastumused . Näiteks paljude taimede ja neid tolmeldavate putukate evolutsioon on kulgenud tihedas vastastikuses mõjutamises, mis on lõppkokkuvõttes parandanud mõlema võimalusi ellu jääda.

• Saakloomade ja kiskjate ning peremeeste ja parasiitide omavahelised suhted on arenenud kõrvuti, koevolutsiooni tulemusena. Kiskjad on tõhusad saagipõõdjad, saakloomadel on arenenud oskused, mis vähendavad ohtu langeda saagiks. Parasiidid on arenenud selliseks , et võtavad peremehelt toitaineid nii, et too ei sure.
  
• Nii taimetoitlastele, kiskjatele kui ka parasiitidele pole kasulik toiduobjekti populatsioone liigselt tarbides hävitada. Näiteks hundid jahivad kergemini tabatavaid loomi, st neid kes on haiged, vanad jne.
  
• Eestis kasvava käpalise kärbesõie õie välimus ja lõhn viib teatud putukad eksiteele ning isasputukad püüavad õiega paarituda, nii nad tolmeldavad taimi.
  

Ökosüsteemid on terviklikud
Ökosüsteem – süsteem, milles toitumissuhete kaudu seotud organismid koos neid ümbritseva eluta keskkonnaga modustavad isereguleeruva areneva terviku. Kõige suurem ökosüsteem on Maa biosfäär.
Biosfäär – Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht.
Tootjad – orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed, vetikad ja autotroofsed bakterid, mis moodustavad toiduahela esimese lüli.
Tarbijad – organismid, kes otse või teiste organismide kaudu toituvad tootjate loodud ainest.
Lagundajad – surnud organismidest pärinevad orgaanilist ainet lagundavad organismid, kelle elutegevuse tagajärjel vabanevad anorgaanilised ained.
Toiduahel – toitumissuhete alusel reastatud organismide jada.
Toiduvõrk – ühe ökosüsteemi omavahel põimunud toiduahelad.
Suktsessioon – koosluste vaheldumine ajas
Invasiivne liik – ökosüsteemi toodud võõrliik, mis oma kiire ja laia leviku tõttu ohustab kohalikke liike ja ökosüsteemi toimimist.
Tasakaal ökosüsteemides:
Ökosüsteemid on pidevas muutmises. Põuad, külmad talved , haiguspuhangud mõjutavad seda. Häiringud on näiteks: metsatulekahjud, vulkaanipursked , üleujutused. Tühja hävinenud maalapi vallutavad mõne aasta pärast mitmesugused organismid.Ühel alal toimuvat koosluste häiringujärgset looduslikku vaheldumist nimetatakse suktsessiooniks. Ökosüsteemides valitseb tasakaal, mis sõltub seal elavatest organismidest ning elus loodusega seotud eluta loodusest.