Abiootilised, biootilised, antropogeensed tegurid (0)

KT teemad:
I Mõisted:
1) Abiootilised , biootilised, antropogeensed tegurid + näited
2)Alumine taluvuslävi, ülemine taluvuslävi, ökoloogiline amplituud , ökoloogilise teguri optimum 3)Sümbioos, konkurents , parasitism , kisklus , kommensalism , herbivooria + näited
4) Toiduahel , toiduvõrgustik + arusaamine
5)Produtsent, konsument , destruent + arusaamine
6)Biotsönoos, ökotoop
7) Populatsioon , populatsiooni lained
8) Areaal , bioom , biosfäär, ökosüsteem
II Arutlus: 1)Ökoloogilise püramiidi reegel + arvutamine
2)Populatsiooni arvukuse muutused
1) Tähtsamad ökoloogilised tegurid liigiti :

• Abiootilised (füüsikalised) on päikesevalgus temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk.
  

• Biootilised (organismide vahelised suhted) on sümbioos, konkurents, parasitism, taimtoidulisus, kisklus, amensalism, kommensalism, koloonialisus .
  

• Antropogeensed (inimtegevuse mõju, inimmõju) on soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid , naftareostus, osoonikihi hõrenemine, metsade üleraie jne.
  

2)

• Alumine taluvuslävi- Teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub.( kasv pidurdub 4kraadi juures ja madal temp.püsib siis taim hukkub.)
  

• Ülemine taluvuslävi- Teguri maksimaalne intensiivsusaste, mille tõustes organism hukub.(sama mis eelmine , 40 kraadi)
  

• Ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele.( graafik )
  

• Ökoloogilise teguri optimum- Teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam .( sümbioos, karjaline eluviis, parasitism)
  

3)

• Sümbioos- Erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu.
  
• (mutualism)
  

• Konkurents- Sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm.( kui organismidel on sarnased toidubaasid ja/või elupaigad, st ühine limiteeriv ressurss.)
  

• Parasitism- Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele(taimed,seened)
  

• Kisklus- Röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe ( metsloomad)
  

• Kommensalism- Erinevat liiki organismide kooseluvorm , mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu .(samblik ja puu)
  

• Herbivooria- Taimtoidulise looma ehk herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe ( rohttaimed , võrsed, oksad ja põder)
  

4)

• Toiduahel- Toitumisseoste alusel reastatud organismid(
  
• karjamaa tüüpi toiduahel, laguahel ehk detriitahel,nugiahel ehk parasiittoiduahel)
  

• Toiduvõrgustik- toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid toiduahelaid (skeemidel kujutatakse arvukamaid ja/või ökosüsteemi seisukohast olulisimaid liike)
  

5)

• Produtsendid - ehk tootjad on organismid, kes anorgaanilistest ainetest sünteesivad orgaanilisi aineid. Produtsendid on kõikide ökosüsteemide toiduahelate esimesteks lülideks
  

• Konsumendid - ehk tarbijad on organismid, kes otse või kaudselt toituvad muudest elusatest või surnud taimedest või loomadest ( Toiduahelas moodustavad konsumendid teise lüli ja sellele järgnevad lülid)
  

• Destruent- - surnud organismide koostisaineid lagundavheterotroome organism ( bakter , seen , selgrootu loom)
  

6)

• Biotsönoos- ehk tsönoos ehk elukooslus on ökotoobi elustik , see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum, ehk mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum.
  

• Ökotoop- taimekoosluse kasvukoht – taimekoosluse abiootiliste tingimuste kogum antud paigas. Ökotoop hõlmab klimaatilisi, hüdroloogilisi, edaafilisi, pinnamoe ja pinnakatte tingimusi.
  

7)

• Populatsioon- kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu, sigimis , ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda.
  

• Populatsioni lained- kui populatsiooni arvukus kõigub kindla vahemiku järgi.
  

8)

• Areaal- Biogeograafias levila, mingi liigi, perekonna, sugukonna või muu taksonoomilise rühma praegune või kunagine asuala .
  

• Bioom makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte - ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Seal elavaid organisme mõjutavad suhteliselt sarnased ökoloogilised ja klimaatilised tegurid.
  

• Biosfäär- ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri.
  

• Ökosüsteem- isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga.
  

Ökoloogiline püramiid moodustatakse ökosüsteemi kõigi troofiliste tasemete biomassi (või arvukuse või produktsiooni) kujutamisel vastava suurusega ristkülikutega: mida suurem biomass (arvukus, produktsioon ), seda suurem ristkülik. Püramiidi saamiseks paigutatakse tekkinud ristkülikud kasvavalt üksteise kohale. Sellest tuleneb, et enamasti moodustavad tipptarbijad ( kiskjad , röövlinnud) ökoloogilise püramiidi tipu, selle aluse aga taimed.
Vastavalt troofilistel tasemetel paiknevate isendite hulgale või biomassi juurdekasvule ajas eristatakse järgmisi püramiide:

• arvukuse püramiid – ristküliku suurust arvestatakse vastavale troofilisele tasemele kuuluvate organismide arvu järgi;
  
• biomassi püramiid (biomassi järgi);
  
• produktsioonipüramiid ( juurdekasvu järgi).