Liivi sõda 1558 (0)

Liivi sõda 1558-83
Liivi sõda on pigem üldnimetus, pigem on tegu 25 a pikkuse sõdade perioodiga, mille kestel leidsid aset erinevad sõjad. Välispoliitiliselt oli Vana- Liivimaa olukord 16.saj halvenenud, sest naaberriigid tugevnesid, aga samal ajal Vana- Liivimaa oli ikka killustunud. Vana-Liivimaad taheti saada, sest siit läks läbi kaubateeVm-Lä-Eu, mis tõi tulu. Sõja vallandajaks saab pidada Venemaad. Moskva vürstiriik oli teised riigid endaga liitnud. 16.saj alguses oli Vana-Liivimaa ja Moskva vahel sõlmitud vaherahu . Rahu käidi perioodiliselt piekndamas. 1554 .a läks Vana-Liivima delegatsioon uuesti Moskvasse, et seda rahu pikendada. Moskva esitas terve rea nõudmisi, mis tingimustel ta on nõus rahu pikendama. Kõige olulisem, mida nõuti, on Tartu maks- nõuti, et Tartu piiskopkonna iga meeshinge pealt makstaks 1 hõbemark aastas. Mitte alates 1554, vaid tagasiulatuvalt aastani 1503, kui vaherahu esmalt sõlmiti. Maksu kokkusaamiseks anti 3 aastat aega ja siis ollakse nõus vaherahu 15 a pikendama. Selle nõude põhjendus oli, et see piirkond oli igipõline Venemaa ala ja sealt pole kunagi maksu nõutud. Vana-Liivimaa saadikud kirjutasid alla sellele leppele, aga kui nad jõudsid tagasi Vanale-Liivimaale, siis seal ei võetud seda lepingut tõsiselt. Põhimõtteliselt ei tehtud midagi selleks, et raha kokku saada, mindi hoopis kodusõtta. Ühelpool oli ordu ja teisel pool peapiiskop. Ordu sõlmis ka veel liidulepingu Poolaga. See andis Venemaale aluse Vana-Liivimaa süüdistusteks, sest Vana-Liivimaa ei tohtind sõlmida liitu. Kui saabus 1557, kui tuli maks viia, olid saadikud Moskvas, aga raha polnud. Taheti lepingu piekndust, aga seda ei juhtund. 1558 ründasid Vene väed Vana-Liivimaad. 58 a jooksul terve rida Ida-Eesti linnused vallutati või pärast piiramist alistusid. Järelikult Tartu piiskopkond lõpetas eksisteerimise. Venemaa kontrollis ka nt Virumaa alasid. Siinsete väikeriikide valitsejad tundsid ohtu ja hakkasid ostima liitlaseid. Ordu otsis kontakti Poola,Leeduga. Ordu andis end Poola kaitse alla. Saare-Lääne piiskop 1559 müüs oma valdused Taani kuningale . Saare-Lääne piiskopkond lõpetas oma eksisteerimise. Esialgu kuulusid Taanile nii Saaremaa kui Läänemaa valdused. Taani kuningas ei valistenud neid alasid ise, vaid andis need valitseda oma vennale hertsog Magnusele. Vend jõudis olla Liivi sõja ajal mitme riigi teenistuses. Edasises sõjategevus ordu, mis oli peamine sõjaline jõud, edu ei saavutanud. 1560 toimub viimane ordu poolt peetud välilahing. Jõudude vahekord oli väga ebavõrdne. Ordu kaotas selle. Siisele Vana-Liivimaale ei jäänud enam ühtegi tugevat sõjalist jõudu. 1560 puhkes Harjumaal ja Läänemaal talurahva ülestõus. Nad valisid omale kuningad ja asusid piirama Koluvere linnust. Ülestõusnud talupojad üritasid sõlmida sidemeid ka Tlnaga, üritasid relvi saada, ag ei saanud ja väed, mis linnust piirasid, hävitati rünnakuga Haru-Viru vasallide poolt. Talupoegade eesmärki pole võimalik enam kindlaks teha. 1561 Tallinna linn ja Põhja-Eesti vasallid andsid ennast Rootsi kuninga kaitse alla ja andsid Rootsi kuningale ustamisvande. Ka ordu andis ennast lepingu teel Poola- Leedu kaitse alla. See tähendas ka ordu kui organisatsiooni likvideerimist. See tõi kaasa probleemi Rootsi ja Poola vahelistes suhetes. 1561 on peetud tinglikuks Vana-Liivima lõpu aastaks. Kõige tugevam ordu lõpetas tegevuse. Pärast Vana-Liivimaa lõppu oli Eesti aladel reaalselt 4 valitsejat. 1560ndatel aastatel puhkeb 2 sõda:

• Poola-Rootsi sõda
  
• Põhjamaade 7-aastane sõda- seal on tegevad eeskätt Taani ja Rootsi. Läbi millise linna peaks kulgem kaubandus Venemaaga- sellepärast sõda tekkisd. Rootsi oli huvitatud, et kaubandus Venemaaga kulgeks läbi Tallinna, tulu tuleks ka Rootsile. Taani arvates peaks kauplemine toimuma läbi Narva, ka Venemaa ise oli sellest huvitatud. Selle sõja käigus Rootsi vallutas ära Läänemaa.
  

Nendes sõdades osalesid aktiivselt nn mõisamehed- eeskätt endised orduliikmed, vaesunud aadlikud , linnlased, kes otsisid teenistust erinevate võimude juures ja läksid selle võimu teenistusse, kes rohekm maksis. Need oli omalaadses palgasõdurid. 60ndatel sõlmiti vaherahu Poola-Rootsi vahel ja ka Taani-Rootsi vahel. Vaherahu tulemusena oleks Rootsi pidanud tagasi andma maa, aga ei andnud. Venemaa oli olemas, aga ta siinsetel aladel ei sõdinud.
1570ndatel Venemaa aktiivsus Vana-Liivmaal kasvas. Vm jaoks oli oluline võita kohalike aadlike seas tuge. Selleks otsustati Vana-Liivimaal rajada Liivimaa kuningriik , mis oleks Moskvaks sõltuv Liivimaa kuningriik. Taani kuninnga vend oli vennaga tülli läinud, läinud Vm teenistusse, hertsog Magnusele pakuti Liivimaa kuningriigi tiitlit . Loodava kuningriigi pealinnaks pidi saama Põltsamaa. 1570 Vene väed asusid piirama Tallinnat, aga linn piirati ümber ainult maa poolt, merelt jäi blokeerimata- linna oli võimalik kogu aeg varustada. 7 kuud toimus piiramine, aga pärast edutut piiramist tuli piirmine lõpetada. Oma osa lõpetamisel oli sellel, et piirajate laagris ja linnas puhkes katk.
Kuigi Tallinna piiramine ebaõnnestus, siis teised, mis olid enne Rootsi, Poola käes, need linnused vallutati. Suur osa aladest oli Vm käes, ei suutnud vallutada ainult saari, millest Taani käes Saaremaa, muhu ja Rootsil Hiiumaa ja Rootsil veel Tln ja selle ümbrus. Kõik ülejäänd oli Vm käes. 1577 teine Tln piiramine, mida juhatas Ivan IV isiklikult. Vene vägede juures oli ka 20 seppa , kelle ülesanne oli suurtükikuule valmistada. Piirajatele tegid väga suut kahju linnakodanike väljasööstud linnast. Ühe linnakodanike salga juht, kes venelastele palju kahju tekita, tunti nime all Liivimaa Hannibal oli tuntud mees Ivo Schenkenberg, kes juhti u 400-mehelist väesalka. Teine oluline mees, kes juhtis ühte väesalka oli Ohtra Jürgen. Teine Tln piiramine kestis ainult 7 nädalat ja lõppes ka tulemusteta. Ka Liivimaa kuningriik lõpetas eksisteerimise, sest Magnus läks tulli Ivan IV , põgenes Vm teenistsuest ja läks Poola-Leedu teenistusse.
1570ndate aastate lõpus nii Rootsi kui ka Poola asuvad väga aktiivselt sõdima Venemaaga. Nad ei sõdi niivõrd ühiselt kuivõrd ikkagi eraldi. Koostööd kui sellist ei toimu. See sõjategevus jätkub ka 80ndate alguses ja see on Vm jaoks edutut, Poola ja Rootsi jaoks edukas. Poola ja Vm vahline sõjategevus lõpeb 1582 Jam Zapolje vaherahga. 1583 Pljusa vaherahuga lõpeb Rootsi ja Vm sõda. Vaherahudega Poola kätte läheb Lõuna-Eesti ja Rootsi kätte Põhja-Eesti.
Rakvere- Millisele riigile kuulus, sündmus?
1295 - Taani, Muistnevabadusvõitlus lk 52
1429- Saksa ordu, Jüriöö ülestõus lk58
1591- Rootsi, Liivi sõda( Pljussa vaherahu) lk88
Uus-Pärnu
1295- Saksa ordu, Mvv
1429- Saksa ordu, Mvv
1591- Poola-Leedu, Liivi sõda(Jam Zapolje vaherahu)