array(8) {
[126157]=>
string(1000) " Kordamiseks. Liivimaa ristisõda. Eestlaste
muistne vabadusvõitlus 1208-1227
1) Muinas-Eesti kaart (maakonnad) enne Liivimaa ristisõda; Vana-Liivimaa
kaart pärast Liivimaa ristisõja lõppu (Eesti, Läti alad vallutajate
riigid).
ALUMISEL KAARDIL ON PUUDU VANA-PÄRNU!!!
1
2) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku
Liivimaa kroonika.
Preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, tähtsaim ajalooallikas muistse
vabadusvõitluse kohta, kirjeldab sündmusi aastatel 1184-1227 vahemikus ning
on kirjutatud ladina keeles. Kroonika on peamine kasutatav allikas tolle aja
Eesti ja Läti ajaloo kohta ning tänapäevane arusaam sõltub enamjaolt just selles
kirjutatust.
3) Eellugu
· Vallutuslikud huvid, selgita-põhjenda, miks? (kaupmehed, katoliku
kirik, ristirüütlid, Taani ja Rootsi "
[45957]=>
string(1000) "Balti ristisõja põhjused.
Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. (Ekspansioon
itta ehk Drang nach Osten; Lübecki linna rajamine 1143, mis sai lähtepunktiks edasistel
vallutustel ).
Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga
kulgesid läbi Läti ja Eesti alade.
Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased
paganlikud rahvad Euroopas - eestlased, lätlased, leedulased. (12.-13.sajand olid katoliku
kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks peeti ristisõdu ka
Palestiinas nn Pühal maal ja võideldi ilmalike valitsejatega).
Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja
sõjatulu.
Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada.
Muistne vabadusvõitlus.
Muistse vabadusvõitluse I periood 1208-1212:
- Algas sihipärane sõjategevus eestlaste vastu.
- Toimusid ristisõdijate ja ali"
[82018]=>
string(1000) "VANA-LIIVIMAA VALITSEMINE
1. Territooriumid ja riigid
Tartu piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkond (Haapsalu, Lihula, Vana-Pärnu, Kuressaare)
Liivi orduriik (alates Järvamaast kõik allapoole, kuni Läti keskosani)
2. Läänisuhted
Vara- ja kõrgkeskaegsed suhted, kus maa oli läänistatud vasallidele, kes said selle tänu
sõjale. Maad harisid talupojad, kes maksid selle eest raha.
Ordu ei teki läänimõisad vaid ordumõisad, läänistamist ei toimunud.
Taani valdus Taani kuningas maaisand
Piiskopkonnad maaisand tartu piiskop
Kuni 1315a. oli maa tagastatav, alates 1319-1397(Danzig) on läänistatav maa
pärandatav, võõrandamata.
Ametkonna maad - maad, mida ei läänistatud. Jaotati eraldi vakusteks (4-6küla).
3. Liivimaa sisesuhted
Mõõgavendade ordu lakkas eksisteerimast, kui leedukatega võitles.
Halvad suhted, ordu ei saanud läbi kirikuga(vaen, Riia piiskopi vastu)
Kodusõjad kogu keskajal. Riia piiskop ei suuda vastu panna ordule, hiljem tuleb
v"
[122371]=>
string(1000) "KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS 20.11
KESKAEG
1.LIIVIMAA RISTISÕDA
Ristisõda-Territooriumi ristiusustamine.
Ristiusu kirik jagunes kaheks:
1)KATOLIKU KIRIK, mida juhtis ROOMA PAAVST.
2)ÕIGEUSU KIRIK, mida juhtis KONSTATINOOPOLI PATRIARH. KIRIKU LÕHE
ehk kiriku lõhenemine õigeusu kirikuks ja katoliku kirikuks. Tegid erinevad
kirikuvanded.
Liivimaa ristisõja eeldused olid:
1)Lübecki linna rajamine. (Kaubanduse põhipunkt)
2)Kogede kasutuselevõtt. (Ülihea laevake, millega kaupu transportida)
Erinevate huvirühmade eesmärgid Liivimaa ristisõjas:
1)Rooma paavst ja katoliku kirik-Toetas vallutussõda usulistel ja võimulistel
eesmärkidel.
2)Saksa kaupmehed-Toetasid ristisõda, et saaks rajada kindla tugiala Väina jõeäärde.
3)Taani ja Rootsi kuningad-Üritasid sõjaolukorda ära kasutada ning Eestisse kanda
kinnitada.
4)Saksa rüütlid-Olid meelsasti valmis ristisõda alustama, sooviti seisusekohaseid
valdusi ha"
[26733]=>
string(1000) "Muistse vabadusvõitluse eeldused: *Olemas olid uut tüüpi laevad, mis olid mahukad.
Nendega sai seilata, et tuua varustust ja mehi. *Loodi Lüübeki linn, mis oli Läänemere
lõunaalade tugipunkt.
Põhjused: *Rootslased,Taanlased,Sakslased tahtid oma alasid laiendada.*Saksa kaupmeeste
soov laiendada oma kaubateid. *Ristisõdijad tõid siia uue usu. Toimus võitlus kahe kiriku
vahel
Huvirühmade eesmärgid:
1. Saksa kaupmehed-Ei tahtnud jagada idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega ning
nad lootsid teha lõpu paganarahvaste mere-ja rannaröövidele.
2. Orduvennad-Olid üheks tähtsamaks ristisõdade idee kandjaks ja kaitsjaks. Patud taheti
andeks saada.
3. Liivlased-Nad olid sunnitud sõdima. Latgalid-Olid sammuti sunnitud. Nad lootsid ka
sakslastelt vastu abi saada, kui nad peaks Eestisse tulema.
4. Eestlased-Kaitsta ja vabastada oma maad ja iseseisvust.
Aastaarvud
1201- Albert asustas Riia linna,mis oli ristisõdijate keskus.
1202-A"
[169001]=>
string(1000) "Kordamisküsimusi Eesti keskajast:
1. Millal ja millega algas ning lõppes Eestis keskaeg?
Algas Muistse Vabadusvõitlusega 1208-1227 ning lõppes Liivi sõjaga 1558-1583.
2. Kristluse levik Euroopas ning Eesti kui üks viimaseid kristlikke
riike. Tee endale selgeks, mis põhjustas muistse vabadusvõitluse
Eestis.
Kristlus jõudis 10. sajandil Venemaale ja 11. sajandil Skandinaaviasse, 13.
sajandil olid Baltimaad viimased paganlikud maad Euroopas.
3. Kristluse levitamine Läänemere idakaldal, selle põhjused.
Esimesed katsed Fulco ja Nicolaus Eestis. Soome vallutamine
Rootsi poolt. Lübecki linna rajamine ning Saksa kaupmeeste huvi
Daugava jõe vastu.
Rootsis ja Taanis oli keelatud paganatega kauplemine, mööda Läänemerd ning
Daugava jõge oleks olnud hea kaupa transportida. Aktiivseks muutusid
paganarahvaste mereröövlid.
Fulco määrati eestlaste preestriks ning Nicolaus oli tema abiline.
Soome ristiusustati ja va"
[15577]=>
string(1000) "Hamburg-Bremeni peapiiskop pühitses Meinhardi piiskopiks ja tegi talle ülesandeks Liivimaa
ristiusule toomise. Kui Meinhard suri ja 1196. aastal sai Üksküla piiskopiks tsisterlane Berthold. Kuna
liivlased olid hakanud sakslasi umbusaldama ega soovinud Bertholdi piiskopina vastu võtta, sai
Berthold paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198. a
saabuski u. 1000-meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem
Eestimaa piiskop oli Theoderich, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks.
Liivimaa ristisõda sai hoo sise, kui Bremeni toomhärra Albert von Buxenhoeveden Üksküla piiskopiks
pühitseti 1199. a. 1202. asustati alaliselt kohal viibiv eliitväeosa Kristuse Sõjateenistuse Vendade
ordu.
Ristisõjad - sellised sõjad, kus vastumeelt suruti peale ristiusku, sestr kohalikud ei võtnud omaks
tunnistada ristiusku. Esimesed ristisõjad toimusid 1198. a Läänemere lääneranniku "
[49808]=>
string(1000) "1186, 1199, 1201, 1202, 1208, 1210, 21.09.1217, 1219, 1227, 1236, 1238, 1242, 1248, 1290,
23.04.1343, 1346, 1397, 1523, 1524, 1535. NB Ei piisa ainult sündmuse nimetamisest vaid
õpilane peab teadma ka selle sisu ja tausta.
Meinhard, Berthold, Albert, Lembitu, Valdemar II, Aleksander Nevski, Valdemar IV.
1) Ristisõja põhjused.
2) Eestlaste allajäämise põhjused Muistses vabadusvõitluses.
3) Talupoegade olukord pärast Muistset vabadusvõitlust.
4) Keskaegsed Eesti linnad.
5) Maaisandate omavahelised suhted Vana-Liivimaal.
6) Vana-Liivimaa maapäev.
7)Millised ohud varitsesid Vana-Liivimaad 15.-16. sajandil?
Ordud ja kloostrid Vana-Liivimaal.
Tsitertslased- Padise, Kärkna. Asusid eraldatud kohtades ja olid tugevasti kindlustatud.
Küllap ehitasid tsistertslased siinmail esimesed vesiveskid.
Dominiiklased- Tallinn, Tartu. Suurem avatus kui tsistertslased.
Frantsisklased- Viljandi, Tartu, Rakvere. Jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine (ka
dominiiklased). Naiskloostrid- P"
}
Ajalugu 11.klassi KT (0)
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Lõik failist
1) Liivimaa
kujunes välja keskajale iseloomulik feodaalne killustatus. eestis
tekkis 4 väikest feodaalriiki, mille eesotsas olid maahärrad. 1.
Taani kuninga valdused (eestimaa hertsogkond) 2. Ordu alad 3.
Saare-Lääne piiskopkond 4. Tartu piiskopkond.Taani valdustes olevat
põhja eestit kutsuti eestimaaks ülejäänud Liivimaa
2)Keskaeg
algas 1227.a muitse vabadusvõitluse lõppemisega ja
lõppes 1561.a Liivisõja algusega, mis oli Liivi ordu viimane
lahing. Seda aega nim orduajaks sest ordu oli seal ajal kõige
Keskaeg, liivimaa ristisõdad, üleminek muinasajast keskaega , vana-liivima valitsemine , linnad ja kaubandus keskajal ja vaimuelu. Põhjalikult tehtud, 11 klassi ajaloo kontrolltöö
Sarnased õppematerjalid
8
doc
Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227
Kordamiseks. Liivimaa ristisõda. Eestlaste
muistne vabadusvõitlus 1208-1227
1) Muinas-Eesti kaart (maakonnad) enne Liivimaa ristisõda; Vana-Liivimaa
kaart pärast Liivimaa ristisõja lõppu (Eesti, Läti alad vallutajate
riigid).
ALUMISEL KAARDIL ON PUUDU VANA-PÄRNU!!!
1
2) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku
Liivimaa kroonika.
Preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, tähtsaim ajalooallikas muistse
vabadusvõitluse kohta, kirjeldab sündmusi aastatel 1184-1227 vahemikus ning
on kirjutatud ladina keeles. Kroonika on peamine kasutatav allikas tolle aja
Eesti ja Läti ajaloo kohta ning tänapäevane arusaam sõltub enamjaolt just selles
kirjutatust.
3) Eellugu
· Vallutuslikud huvid, selgita-põhjenda, miks? (kaupmehed, katoliku
kirik, ristirüütlid, Taani ja Rootsi
5
docx
Vana Liivimaa, balti ristisõda, vabadusvõilus, jüriöö
Balti ristisõja põhjused.
Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. (Ekspansioon
itta ehk Drang nach Osten; Lübecki linna rajamine 1143, mis sai lähtepunktiks edasistel
vallutustel ).
Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga
kulgesid läbi Läti ja Eesti alade.
Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased
paganlikud rahvad Euroopas - eestlased, lätlased, leedulased. (12.-13.sajand olid katoliku
kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks peeti ristisõdu ka
Palestiinas nn Pühal maal ja võideldi ilmalike valitsejatega).
Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja
sõjatulu.
Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada.
Muistne vabadusvõitlus.
Muistse vabadusvõitluse I periood 1208-1212:
- Algas sihipärane sõjategevus eestlaste vastu.
- Toimusid ristisõdijate ja ali
3
rtf
Vana Liivimaa valitsemine
VANA-LIIVIMAA VALITSEMINE
1. Territooriumid ja riigid
Tartu piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkond (Haapsalu, Lihula, Vana-Pärnu, Kuressaare)
Liivi orduriik (alates Järvamaast kõik allapoole, kuni Läti keskosani)
2. Läänisuhted
Vara- ja kõrgkeskaegsed suhted, kus maa oli läänistatud vasallidele, kes said selle tänu
sõjale. Maad harisid talupojad, kes maksid selle eest raha.
Ordu ei teki läänimõisad vaid ordumõisad, läänistamist ei toimunud.
Taani valdus Taani kuningas maaisand
Piiskopkonnad maaisand tartu piiskop
Kuni 1315a. oli maa tagastatav, alates 1319-1397(Danzig) on läänistatav maa
pärandatav, võõrandamata.
Ametkonna maad - maad, mida ei läänistatud. Jaotati eraldi vakusteks (4-6küla).
3. Liivimaa sisesuhted
Mõõgavendade ordu lakkas eksisteerimast, kui leedukatega võitles.
Halvad suhted, ordu ei saanud läbi kirikuga(vaen, Riia piiskopi vastu)
Kodusõjad kogu keskajal. Riia piiskop ei suuda vastu panna ordule, hiljem tuleb
v
6
doc
Ajalugu ja keskaeg
KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS 20.11
KESKAEG
1.LIIVIMAA RISTISÕDA
Ristisõda-Territooriumi ristiusustamine.
Ristiusu kirik jagunes kaheks:
1)KATOLIKU KIRIK, mida juhtis ROOMA PAAVST.
2)ÕIGEUSU KIRIK, mida juhtis KONSTATINOOPOLI PATRIARH. KIRIKU LÕHE
ehk kiriku lõhenemine õigeusu kirikuks ja katoliku kirikuks. Tegid erinevad
kirikuvanded.
Liivimaa ristisõja eeldused olid:
1)Lübecki linna rajamine. (Kaubanduse põhipunkt)
2)Kogede kasutuselevõtt. (Ülihea laevake, millega kaupu transportida)
Erinevate huvirühmade eesmärgid Liivimaa ristisõjas:
1)Rooma paavst ja katoliku kirik-Toetas vallutussõda usulistel ja võimulistel
eesmärkidel.
2)Saksa kaupmehed-Toetasid ristisõda, et saaks rajada kindla tugiala Väina jõeäärde.
3)Taani ja Rootsi kuningad-Üritasid sõjaolukorda ära kasutada ning Eestisse kanda
kinnitada.
4)Saksa rüütlid-Olid meelsasti valmis ristisõda alustama, sooviti seisusekohaseid
valdusi ha
5
doc
Muistne vabadusvõitlus
Muistse vabadusvõitluse eeldused: *Olemas olid uut tüüpi laevad, mis olid mahukad.
Nendega sai seilata, et tuua varustust ja mehi. *Loodi Lüübeki linn, mis oli Läänemere
lõunaalade tugipunkt.
Põhjused: *Rootslased,Taanlased,Sakslased tahtid oma alasid laiendada.*Saksa kaupmeeste
soov laiendada oma kaubateid. *Ristisõdijad tõid siia uue usu. Toimus võitlus kahe kiriku
vahel
Huvirühmade eesmärgid:
1. Saksa kaupmehed-Ei tahtnud jagada idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega ning
nad lootsid teha lõpu paganarahvaste mere-ja rannaröövidele.
2. Orduvennad-Olid üheks tähtsamaks ristisõdade idee kandjaks ja kaitsjaks. Patud taheti
andeks saada.
3. Liivlased-Nad olid sunnitud sõdima. Latgalid-Olid sammuti sunnitud. Nad lootsid ka
sakslastelt vastu abi saada, kui nad peaks Eestisse tulema.
4. Eestlased-Kaitsta ja vabastada oma maad ja iseseisvust.
Aastaarvud
1201- Albert asustas Riia linna,mis oli ristisõdijate keskus.
1202-A
7
docx
Eesti keskaeg
Kordamisküsimusi Eesti keskajast:
1. Millal ja millega algas ning lõppes Eestis keskaeg?
Algas Muistse Vabadusvõitlusega 1208-1227 ning lõppes Liivi sõjaga 1558-1583.
2. Kristluse levik Euroopas ning Eesti kui üks viimaseid kristlikke
riike. Tee endale selgeks, mis põhjustas muistse vabadusvõitluse
Eestis.
Kristlus jõudis 10. sajandil Venemaale ja 11. sajandil Skandinaaviasse, 13.
sajandil olid Baltimaad viimased paganlikud maad Euroopas.
3. Kristluse levitamine Läänemere idakaldal, selle põhjused.
Esimesed katsed Fulco ja Nicolaus Eestis. Soome vallutamine
Rootsi poolt. Lübecki linna rajamine ning Saksa kaupmeeste huvi
Daugava jõe vastu.
Rootsis ja Taanis oli keelatud paganatega kauplemine, mööda Läänemerd ning
Daugava jõge oleks olnud hea kaupa transportida. Aktiivseks muutusid
paganarahvaste mereröövlid.
Fulco määrati eestlaste preestriks ning Nicolaus oli tema abiline.
Soome ristiusustati ja va
2
doc
Vana-Liivimaa konspekt
Hamburg-Bremeni peapiiskop pühitses Meinhardi piiskopiks ja tegi talle ülesandeks Liivimaa
ristiusule toomise. Kui Meinhard suri ja 1196. aastal sai Üksküla piiskopiks tsisterlane Berthold. Kuna
liivlased olid hakanud sakslasi umbusaldama ega soovinud Bertholdi piiskopina vastu võtta, sai
Berthold paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198. a
saabuski u. 1000-meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem
Eestimaa piiskop oli Theoderich, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks.
Liivimaa ristisõda sai hoo sise, kui Bremeni toomhärra Albert von Buxenhoeveden Üksküla piiskopiks
pühitseti 1199. a. 1202. asustati alaliselt kohal viibiv eliitväeosa Kristuse Sõjateenistuse Vendade
ordu.
Ristisõjad - sellised sõjad, kus vastumeelt suruti peale ristiusku, sestr kohalikud ei võtnud omaks
tunnistada ristiusku. Esimesed ristisõjad toimusid 1198. a Läänemere lääneranniku
2
doc
Eesti enne ja pärast Muistset Vabadussõda
1186, 1199, 1201, 1202, 1208, 1210, 21.09.1217, 1219, 1227, 1236, 1238, 1242, 1248, 1290,
23.04.1343, 1346, 1397, 1523, 1524, 1535. NB Ei piisa ainult sündmuse nimetamisest vaid
õpilane peab teadma ka selle sisu ja tausta.
Meinhard, Berthold, Albert, Lembitu, Valdemar II, Aleksander Nevski, Valdemar IV.
1) Ristisõja põhjused.
2) Eestlaste allajäämise põhjused Muistses vabadusvõitluses.
3) Talupoegade olukord pärast Muistset vabadusvõitlust.
4) Keskaegsed Eesti linnad.
5) Maaisandate omavahelised suhted Vana-Liivimaal.
6) Vana-Liivimaa maapäev.
7)Millised ohud varitsesid Vana-Liivimaad 15.-16. sajandil?
Ordud ja kloostrid Vana-Liivimaal.
Tsitertslased- Padise, Kärkna. Asusid eraldatud kohtades ja olid tugevasti kindlustatud.
Küllap ehitasid tsistertslased siinmail esimesed vesiveskid.
Dominiiklased- Tallinn, Tartu. Suurem avatus kui tsistertslased.
Frantsisklased- Viljandi, Tartu, Rakvere. Jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine (ka
dominiiklased). Naiskloostrid- P
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid