Liivi sõda (0)

AJALUGU
Liivi sõda
SÕJA ALGUSE PÕHJUSED:

• 16. sajandil tugevnes võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Poola, Leedu, Taani ja Rootsi vahel
  
• 16. sajandil keelati venelaste otsene kauplemine välismaalastega ja tehti takistusi nii isikute kui kaupade venemaale pääsule
  
• Liivimaa oli Läänemere äärsete riikide seas ainuke killustunud ja nõrk riik.
  

1554 – Vaja oli pikendada vaherahu venelastega, ning venelased seadsid tingimusteks:
1) täielik kauplemisvabadus
2) maksta vene tsaarile (Ivan Julm) Tartu maksu – 1 hõbe mark aastas iga kodaniku kohta. (lubati ära maksta 3 aasta jooksul)
1557 – jäeti Ivan Julmale maks maksmata ning see jäi Liivi sõja ajendiks.
1558 – kevadel algas otsene rünnak Liivimaa vallutamiseks; esimesena alistati Narva (pandi põlema) ning järgmisena Tartu
1559 – sõlmiti vaherahu pooleks aastaks. Liivimaa alustas välisabi otsimist, poolalt saadi – uueks ordumeistriks sai Gotthard Kettler.
1560 – venelased alustasid uut pealetungi, Härgmäe lahingus võitsid ülekaaluliselt ordut. Viljandi linnus anti üle venelastele, rüütlid andsid ordu välja ja said õiguse vabalt lahkuda.
TALUPOEGADE ÜLESTÕUS:
Rahvale tõi sõda kaasa rüüstamised, sõjaväkke võtmise ja suuremad koormised .
1560 toimus Lääne- ja Harjumaal rahva ülestõus. Suurim lahing toimus Koluvere lossi juures kus talupojad valisid enda hulgast kuninga. Eestlased said lüüa.
1561 – 1) Tallinna linn, Harju-, Viru- ja Järvamaa andsid end üle Rootsi võimu alla
2) Novembris lakkas olemast Liivi ordu, kes andis end koos Riia peapiiskopkonnaga Poola kuninga võimu alla. Liivimaa aadlikele jäid alles privileegid (usuvabadus, ainuõigus Liivi ametlikele, Lääni õiguse laiendamine)
3) Saare-Lääne piiskopkond liideti lõplikult Taaniga.
SELLEGA OLI VANA-LIIVIMAA EKSISTEERIMISE LÕPETANUD!
Liivi sõda muutus rahvusvaheliseks konfliktiks, kust kõik osa tahtsid võtta, et saada omale valdusi. Peale selle olid kõigil erinevad kaubandushuvid. Rootsi tahtis kogu Venemaa kaubanduse suunata läbi Tallinna. Taani tahtis kaubelda ainult läbi Narva. Poola püüdis takistada igasugust kauplemist Venemaaga.
1569 – Poola kuningriik ja Leedu vürstiriik sõlmisid Lublini uniooni, millega loodi ühine aadlivabariik. Rzezpospolita-pidas Liivimaad enda valduseks. Ametlikult said Liivima endale 1582 Jam Zapolski vaherahuga.
1570 -tel otsis Ivan Julm võimalust jätkata Liivisõda nii, et teistel poleks alust sekkuda. Vajas oma plaanide teostamiseks mõnda kohalikku marionetti. Hertsog Magnus rüüstas pidevalt Eestit ja sattus seetõttu konflikti Taani kuningaga. Magnusest sai Ivan Julma käsilane.
1570 – alustas Magnus esimest korda Vene vägedega Tallinna piiramist, lõppes 1571 katku tõttu.
1572 -1577 – Venelased olid selleks ajaks vallutanud peaaegu terve mandri-Eesti, va Tallinn. Samas oli nende elu näiline. Nende käes olid kindlustatud punktid ja ümberringi tegutsesid kõikvõimalikud partisani salgad. Üks kuulsamaid nendest tegutses Ivo Schenkenbergi käe all, oli moodustatud Tallinna Rae soovil linarahvast.
1579 – algas sõja viimane etapp. Poola uus kuningas vallutas järjest venelastele kuulunud linnu ning Riia. Samal ajal vallutasid Rootsi väed Põhja-Eestit.
1582 – Poola ja Venemaa vahel sõlmiti Jam Zapolski vaherahu, millega Venemaa valdused Liivimaal läksid Poolale.
1583 – Rootsi ja Venemaa vahel sõlmiti Pljussa vaherahu, millega Venemaa tunnistas Rootsi võimu Põhja-Eestis.
Saaremaa jäi Taanile . Liivi sõda lõppes Eesti jagamisega kolme riigi vahel. Nimetatakse 3-e kuninga ajaks.
POOLA AEG LÕUNA-EESTIS:
* säilitati aadlike privileegid. Maavaldused jäid aadlikele, kinnitati pärisorjus, säilis luterlus, olulised ametikohad jäid sakslastele.
* kõrgeimaks ametiisikuks sai Poola asehaldur. Maa jagati presidentkondadeks ehk vojevookondadeks. Kohalke aadli esindusorganiks jäi maapäev.
* katoliku kirik alustas vastureformatsiooni , võitlus luterluse vastu. Tartus hakkas tegutsema jesuiitide ordu. Rajasid erinevaid haridusasutusi, ka gümnaasiume.
* 1584 andis Poola kuningas Valgale linnaõiguse.
ROOTSI AEG PÕHJA-EESTIS:
* kohaliku aadli suur mõju säilis, kuningat esindas Tallinnas Kuberner . Territoorium jagati 4-ks maakonnaks ehk kreisiks – Harju, Viru, Järva ja Läänemaa
* Rootsi kuningas soovis läbi viia reforme, riigi maale rajati riigi mõisad, mida valitsesid foogtid( maksud ja kohus)
* 1600 kehtestati riigi mõisate talupoegadele ühtsed maksud. Eramõisates jäi kehtima aadlike omavoli
* säilis maapäev
* ei õnnestunud kaotada täielikult pärisorjust
TAANI AEG SAAREMAAL:
* Saaremaa sai sõjast kõige vähem kannatada
* aadlike privileegid säilsid. Samas viis taani kuningas läbi reduktsiooni ja võttis mõisnikelt osa maid riigile.
* aadlikelt nõuti rohkem ratsateenistust
* 1563 sai Kuressaare linnaõiguse, kuningat asendas asehaldur, maa jagati ametkondadeks.
POOLA-ROOTSI JÄTKUSÕDA:
* Poola kuningaks sai Sigmund III. Pärast isa surma sai ta ka Rootsi kuningaks. See tekitas ääretut protesti Rootsis, sest ta oli katoliiklik (rootsi oli luterlik ).
* rootsis toimus riigipööre, kuningaks sai Karl IX (1604)
* vastukaaluks kuulutas Poola Eestimaa Poola halduseks. Tekkis terav konflikt Rootsi ja Poola vahel ning algas sõda, mis kestis kuni 1629 – Altmargi vaherahu – kogu eesti mandriosa ja Põhja-Läti läksid Rootsile. Sellega oli Rootsist saanud Läänemere võimsaim riik.
* 1645 andis Taani ka Saaremaa üle Rootsile
* lõplikud rahulepingud 1660 Oliva rahu Rootsi ja Poola vahel – Poola tunnistas Rootsi õigusi Liivimaale ja 1661 Kärde rahu Rootsi ja Venemaa vahel. ALGAS ROOTSI AEG.