USA rahvastik (1)

USA

1. RIIGI RAHVAARV

USAs elab 301 139 947 inimest. USA asub esimese 3 riigi seas rahvaarvukuse järgi, seega on ta suurriik . 17. Oktoobril 2006 ületas rahvaarv 300 miljoni piiri. Jaanuaris 2011 on rahvaarv 311,9 miljonit. Tänu sisserändele on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ning seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv peale aastat 2050 praeguse Euroopa Liidu rahvastiku.
Joonis 1. USA rahvaarvu kasv protsentides 1950 - 2050

RAHVAARVU MÕJUTAVAD TEGURID

• Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks
  
• Meditsiini areng, rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus ja kasutamine, abordi tegemise võimalus
  
• Traditsioonid, normiks peetav laste arv peres, suhtumine laste saamisesse ja pereellu
  
• Ebaterved eluviisid (ebatervislik toitumine, suitsetamine, alkohol , narkootikumid )
  
• AIDS
  
• Õnnetusjuhtumid, liiklusohutus
  

RAHVASTIKUPOLIITIKA

USA rahvastikupoliitika on väga sarnane Eesti omaga, kuna siin kasutatakse peaaegu kõiki arenenud riikidele omaseid meetmeid.

• Lapsed saavad lastetoetust, kooliõpilased koolitoetust
  
• Väikelapse hooldamise tõttu kodused olevad vanemad saavad lapsehooldustasu
  
• Toetatakse üksikvanemaid, suuri peresid ja kaitseväes teenivate meeste peresid
  
• Sisserännet mõjutatakse karmide viisaseadustega ning elamis- ja tööloa taotlemise reeglid
  
• Suremust mõjutatakse meditsiini arendamisega, tervisliku eluviisi propageerimine, liiklusõnnetuste vältimiseks erinevad kampaaniad („Don’t drink and drive “ jms)
  

2. RAHVASTIKU TIHEDUS ja PAIKNEMINE

Joonis 2. Rahvastiku tihedus USAs
Rahvastiku keskmine tihedus on USAs 32,87 inimest / km2.
Maailma rahvastiku keskmine tihedus on 44.33 inimest / km2, seega on USA keskmisest hõredamalt asustatud.
Ligilähedase rahvastikutihedusega riigid:
Eesti - 30,45 inimest / km2.
Libeeria – 33,18 inimest / km2.
Madagaskar – 33,44 inimest / km2.
Läti - 35,54 inimest / km2.
USAs on ida pool tiheda asustusega 1000+ inimest km2, kuna seal asub pealinn Washington ja suuremad linnad. Kindlasti ka üheks suureks põhjuseks on Atlandi ookeani lähedus ja sealsed kaubandussidemed Euroopaga.Sealsete ida-läänesuunaliste mäestike puudumise tõttu tungib külm arktiline õhk kaugele lõunasse, mistõttu on seal ka parem kliima. USA keskosa on hõredamalt asustatud, kuna seal tegeletakse rohkem põllumajandusega linnastuvus on väiksem. Lääneosa on küllaltki mägine ning elutingimused on ebasoodsamad, sellest tulenevalt on ka asustatus väike. Tihedam asustatus on seal ainult suurlinnades nagu Denver ja El Paso.
3. RAHVASTIKU SOOLIS- VANUSELISE KOOSSEIS
Joonis 3. USA rahvastikupüramiid 2010
0-14 aastased: 20.2% (mehed- 31,369,127/ naised- 30,305,704)
15-64 aastased: 57% (mehed- 102,665,043/ naised- 103,129,321)
üle 65 aastased: 12,8% (mehed- 16,901,232/ naised- 22,571,696)
USA on kaasaegne rahvastiku tüüp, kuna sündimus ja suremus on küllaltki madal ning rahvaarvu kasv väheneb stabiilselt . Vanurite osakaal on üsnagi suur ning laste osatähtsus on vähenenud. USA rahvastiku vanuseline koosseis meenutab väga lähedalt Eesti rahvastiku vanuselist koosseisu.
Keskmine eluiga:
kokku: 78,14 a
mehed: 75,29 a
naised: 81,13 a
Need näitajad on maailma keskmisest (66 a) tublisti kõrgem, kuid sellegipoolest vaatamata kõrgele meditsiini arengutasemele võrreldes muude arenenud riikidega veel arenguruumi (Jaapan 82 a, Rootsi 80 a, Austraalia 80 a, Kanada 80 a jne).
Sündimus: 14,18 sündi / 1000 in. kohta
Suremus : 8,27 surma / 1000 in. kohta
Loomulik iive: 5,91
Rändesaldo: 2,92 migranti / 1000 in. kohta
Imikusuremus : 6.3 surma / 1,000 sünnituse kohta
Keskmiselt lapsi naise kohta: 2,1 sündinud last / naise kohta
USA sündimus on alla maailma keskmise (21‰), kuid sellegipoolest kõrgem kui Euroopas (10‰). Suremuse üldkordaja on veidi alla maailma keskmise (9%), kuid sellegipoolest veidi suurem kui Ladina-Ameerikas (6‰), Aasias (7‰) ja Austraalias (7‰). Imikusuremus on maailma väikseim tänu USA kõrgele meditsiini arengutasemele. Keskmine imikusuremus maailmas on 21‰.
Viimase 5 aasta jooksul
4.RAHVUSLIK KOOSSEIS
Joonis 4. USA rahvuslik koosseis 2008
Latiinod(29%)
Asiaat(26%)
Mustanahalised(25%)
Valged(17%)
USAs on rahvuste poolest mitmekesine . Mitmekesisuse põhjuseks on ka immigreerumine. Suuremas osas on asiaate, latiinosid ja mustanahalisi.
5.RIIGI USULINE KOOSSEIS
Joonis 5. USA usuline koosseis.
USA on ka religioonide poolest rikkalik. USAs on esindatud kõik levinuimad religioonid . Kõige rohkem on kristlike inimesi (82%). Teisel kohal on judism (50%).
6. LINNASTUMINE
Linnarahvastiku osatähtsuse muutus aastate lõikes:
1975 - 73.7%
2004 - 80.8%
2015 - 83.7%
Hetkeseisuga elab üle 80% rahvast linnades, mis on väga kõrge protsent. Võrreldes eelnevate aastatega on linnastumine kasvanud ning kasvu prognoostakse ka edaspidiseks.
Joonis 4. USA suurlinnad
Suurema rahvaarvuga linnad:
New York – 8 274 527 inimest
Los Angeles – 3 834 340 inimest
Chicago – 2 836 658 inimest
Kõik need linnad asuvad rannikualadel , tänu kaubandus- ja suhtlemissidemetele ning soodsamatele looduslikele tingimustele, et minevikus põlluharimisega ja karjakasvatusega tegeleda.

KASUTATUD MATERJALID

Rahvastik:
http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid#Rahvastik
Rahvaarv ja muud andmed:
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/eg.html
Rahvaarvu kasv:
http://www.census.gov/population/international/
Riigi rahvastikupüramiid:
  http://www.census.gov/ipc/www/idb/
Rahvuslik koosseis:
http://www.cdc.gov/tb/publications/pamphlets/nowisthetime/graph3.ht m
Riigi usuline koosseis:
http://www.bankrate.com/brm/news/biz/thumb/20010713a.asp
Linnastumine:
http://www.photius.com/rankings/geography/population_density_persons_per_sq_km_2008_0.html
Linnastumise protsent:
http://hdrstats.undp.org/en/countries/profiles/USA.html