Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Liiklusohutus - ühiskonna probleem (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid loodame et see ei jää nii Millest on siis tingitud nii paljud liiklusõnnetused?

Liiklusohutus – ühiskonna suur probleem
Liiklusohutus on üha suurenev probleem meie ühiskonnas. Iga aasta sureb miljoneid inimesi liiklusõnnetuste tagajärjel ja see arv aina kasvab.
Üllatusena tuleb see, et meie väikses Eesti riigis on miljoni inimese kohta rohkem liiklusõnnetustes hukkunuid , kui mujal Euroopa riikides. Viimaste aastate jooksul on see arv küll kasvanud, kuid loodame, et see ei jää nii. Millest on siis tingitud nii paljud liiklusõnnetused? Ehk halbade teetingimuste, muutuv ja niiske kliima või hoopis juhtide kogenematuse tõttu?
Statistika näitab, et 2005. aastal oli kõige rohkem hukkunuid Leedus, Lätis, Poolas, Sloveenias, Kreekas, Küprosel ja Eestis. Kõige vähem hukkunuid oli Hollandis – kõigest 46 inimest miljoni elamiku kohta. Hukkunute koguarv Eestis on aastatel 1994-2005 on tublisti langenud, kuid aasta 2006 tõi hukkunuid jälle rohkem – 204 ja aastal 2007 hukkus 196 inimest. Võrreldes naaberriike ja nende elanike arve oleme me hukkunute arvult palju ees.
Selle seisundi parandamiseks tuleks teha korda kõik põhimaanteed, eriti need, kus toimub palju õnnetusi. Samuti tuleks rohkem tähelepanu pöörata juhtide oskustele ja panna jalakäijatele südamele, et nad kannaks helkurit. Mina saan selle olukorra parandamiseks teha niipalju, et kannan jalg-, ja mootorrattaga sõites alati kiivrit, kinnitan autoga sõites turvavöö, kannan helkurit ning olen ettevaatlik liikleja .
Janika Kleemann, 10c
Liiklusohutus - ühiskonna probleem #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Janika Kleemann Õppematerjali autor
Kirjand liikluskultuurist, ohutusest ja olukorrast Eestis. Hinne 5 . 196 sõna

Sarnased õppematerjalid

Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007
150
pdf

Transport, keskkond ja elukvalitreet Tallinnas, 2007

.......................... 73 2 SISSEJUHATUS Jüri Uljas Elanikkonna kontsentreerumine Tallinnasse toob paratamatult kaasa tiheda linnaliikluse, millel on omad mõjud ka elukeskkonna õhukvaliteedile. 1997.a. oli Tallinna õhusaastest 93% pärit transpordisektorist ja 7% statsionaarsetest allikatest (Lind, 1999). On leitud, et liikluskiirus linnades väheneb iga 10 aasta jooksul 5% (EFTE, 1994) ja liiklusummikute probleem kasvab koos linnade suurenemisega (Dasgupta, 1993). Lisaks sellele võib välja tuua suurenenud õhusaaste, liiklusest tingitud müra, liiklusturvalisuse, teedeehituse tõttu loodusmaastike degradeerumise, teede rajamisega kaasnev suurendab teede domineerimist linnakeskkonnas, transpordi osakaal CO2 emissioonis (ulatub 25%-ni) aitab kaasa kliima soojenemisele. Seega on Tallinna õhukvaliteedi paranemise üheks eelduseks säästev transport.

Keskkond ja säästev areng
Kuritegevus Eesti Vabariigis 1918-1939
8
doc

Kuritegevus Eesti Vabariigis 1918-1939

Esimene Eesti kriminoloogiline uurimus ­ Martinson ­ uuris 150 õpilast ehk kogu erikooli kontingenti (21 polnud üldse koolis käinud, 16 pool aastat kooli käinud, 14 1 aasta koolis, 42 1,5 aastat koolis, 61% oli algkool lõpetamata, 3 poissi 7 klassi) Lasteisad ­ 52% kohtus karistatud, -emad 29,9% Üldiselt, kodudes oli ülihalb olukord, vanemad surnud või alkohoolikud. 1922 ­ I rahvaloendus Eesti Vabariigis Nõrga mõistusega vanemad ei tohiks lapsi saada ­ kastreerimine ­ tugev ühiskonna vastureaktsioon Alaealise mõjutusvahendite seadus ­ sätestatud on erikooli (eritingimusi vajavate laste kool) saatmise kord Eesti territooriumil tsaariajal kehtis nuhtlusseadus - 1845 1903 ­ uus nuhtlusseadus 1935 ­ EV kriminaalseadustik (vahepeal kehtisid tsaariaja seadused) Loeng VI 26.11.2013 Historia est magistra vitae ­ Ajalugu on elu õpetaja (eilne, tänane ja homne on omavahel tihedas

Õigus
Liiklusõnnetused loomadega
22
doc

Liiklusõnnetused loomadega

harjumatult pimedas (Javois, 2008). Teine kõrgaeg näib olevat maikuu ja suve esimene pool. Mais poegivad põdralehmad ja peletavad eemale seni ema seltsis elanud mullused vasikad, kes nüüd peavad väheste kogemuste najal ise hakkama saama. Nii satub neid isegi asulatesse ja hukkub vahel liikluskeerises. Suve esimesel poolel algab metskitsede jooksuaeg. Metskitsi ajavad suvel liikvele ka põllutööd: heinategu ja viljakoristus. Pika valge aja tõttu on liiklus nihkunud ka varastesse hommiku- ja hilistesse õhtutundidesse (Javois, 2008). Joonis 2. Liiklusõnnetused aasta lõikes (Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee. Maanteeameti portaal. 05.01.2007.). Kõige rahulikum aeg tundub olevat talve teine pool ja varakevad, veebruarist aprillini. Raagus puud, lumi ja juba pikenev päev parandavad sõidukijuhtide nähtavust ja teevad loomi vast samavõrra ettevaatlikumaks. Loomi on jahi ja talvevintsutuste tõttu vähemaks

Keskkonnaõpetus
Kuritegevus Eesti Vabariigis ARVESTUS
22
doc

Kuritegevus Eesti Vabariigis ARVESTUS

- vägistamised. Vägistamiste puhul raskendavate asjaolude korral 6-12 aastat, muidu 1-5 aastat. Eesti vabariigi algaastatel (1920ndatel) oli kuritegevus kõrge – eriti varavastased kuriteod. See oli eelõige tingitud majanduslikust ebastabiilsusest. Eriti kõrget tõusu võib märgata majanduslike kriisiaastatel (1932 – 1934). Kuritegevus hakkas vähenema majandusliku stabiilsuse saavutamisel. Käesolevale ajale on iseloomulik kuritegevuse kasv, mis on seotud ühiskonna varakapitalismile ja turumajandusele üleminekuga ja osa elanikkonnast elu rataste alla jäämisega. Ühiskonnas on palju negativismi, alkoholipoliitika on üliliberaalne, õiguse prestiiž on madal – kuritegude avastamine on madal ning karistused on liberaalsed. Hobused 1920a. - 1070 Autod 1993a. - 1205 1921a. - 310 1994a. - 1090 1922a

Õigus
Katastroofid-kliimamuutused
12
odt

Katastroofid, kliimamuutused

Kongo saadik lausus selle kohta järgmiselt: «Mitte esimest korda maailma ajaloos ei toimu sõjalised kokkupõrked maa, joogivee ja rikkuste pärast, kuid võrreldes varasemate konfliktidega on olukord nüüd mitu korda tõsisem.» Prantslaste arvates on tegemist lausa inimkonna tulevikku ohustava küsimusega. Belglaste sõnul peab aga võitlust loodusjõududest tuleneva ohu vastu alustama meie julgeolekukäsitluse ümbersõnastamisest. Probleem on selles, et me ei saa enam lubada endale seisukohta, nagu ei muutuks planeedi olukord praegusega võrreldes. ÜRO peasekretär Ban Ki Moon sõnas, et meie keskkonna olukord on vägagi murettekitav. Kuid mis sunnib eespool mainitud kõnelejaid selliseid murelikke avaldusi tegema? Kas tõesti vaid kliimamuutused? Meid ähvardav oht on viimase kahe aasta jooksul oluliselt kasvanud ja loodusõnnetuste tagajärjed aina tõsisemaks muutunud

Geograafia
Noorte tööpuudus referaat
20
pdf

Noorte tööpuudus referaat

............................................................. 18 Lisa 1. Töötuse määr Eestis aastatel 1995-2009, vanuserühmades 15-24 ja 15-74 ............ 18 Lisa 2. 15-24 aastased töötusperioodi järgi aastatel 2000-2009; tuhat inimest ................... 19 Lisa 3. Tööpoliitika kulutused Euroopa Liidu liikmesriikides aastal 2007, protsentides .... 20 2 SISSEJUHATUS Noorte tööpuudus on väga suur probleem terves maailmas. Eesti noored on aga võrreldes teiste Euroopa Liidu noortega suhteliselt halvas olukorras, sest meie riigis on noorte tööpuudus üks kõrgemaid. Valisin enda referaadi teemaks just "Noorte tööpuudus", sest probleem on täna väga aktuaalne ning mind isiklikult huvitab, mis toimub tööturul ja tööpoliitikas nii Eestis kui Euroopas. Esimeses peatükis annan ülevaate noorte tööpuudusest kui probleemist,

Majanduspoliitika
800 ARK i eksamis esinevat küsimust
204
docx

800 ARK'i eksamis esinevat küsimust

Millised dokumendid peavad autojuhil kaasas olema kontrollijale esitamiseks, kui ei sõideta ainult Eesti piires? a. Sõiduki registreerimistunnistus. b. Juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument. Mida nimetatakse manöövriks? a. Igasugust pööret. b. Mistahes sõiduraja vahetust c. Sirgjoonelist tagurdamist. Mida peab tegema juht, kui ristmiku ees on see märk? a. Jääma seisma märgi ees. b. Jääma seisma stoppjoone ees. c. Jääma stoppjoone puudumisel seisma lõikuva sõidutee ääre ees. Mida tähendab märgi ja lisateatetahvli ühend? a. Järgneva 400 m ulatuses on samaliigiliste teedega ristmike ala. b. 400m kaugusel on samaliigiliste teedega ristmik Milline märk lubab sõita otse? A B a. A b. B c. A ja B Parkimine on lubatud …. a. Sõiduautodele rööpselt sõiduteega; b. D-kategooria autobussidele; c. Sõiduautodele täielikult kõnniteel lisatahvli

Liiklus
KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE
31
pdf

KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE

KREEKA ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE Referaat Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 1. ÜLEVAADE...........................................................................................................................5 1.1. Geograafiline asukoht, territooriumi üldiseloomustus...................................................5 1.2. Üldandmed, lühiajalugu..................................................................................................6 2. RIIGI ARENGUTASE...........................................................................................................8 2.1. Majanduslik olukord....................................................................................

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun