Euroopa Sotsiaalharta (0)

Euroopa Sotsiaalharta

Mis on sotsiaalharta:

Euroopa Sotsiaalharta kehtestati 18.oktoober 1961. Loodi, et kaitsta inimõigusi. Leping kehtestab inimeste sotsiaalseid ning majanduslikke põhiõgusi.
Liitunud on kõik Euroop Liidu liikmesriigid, ning ka Venemaa Föderatsioon, Moldoovia, Armeenia, Gruusia , Aserbadžaan, Türgi, Horvaatia , Albaania.
Eestis võeti leping vastu aastal 2000, kuid mitte 100%. Seda on vaid teinud 2 riiki: Prantsusmaa ja Portugal. Sotsiaalhartaga liitumisel peab liikmesriik vastuvõtma 16 harta artiklit 31-st.
Lepingu eesmärkideks on saavutada oma liikmete suurem ühtsus, kaitsmaks ideaale ja põhimõtteid; soodustamaks majanduslikku ja sotsiaalset arengut, eelkõige inimõiguste säilitamist ning tõstmaks elanikkonna elatustaset ja sotsiaalset heaolu.
Eestis on sotsiaalharta olnud aluseks põhiseaduste tõlgendamiseks, ning seda on kasutatud kohtuvaidlustes nõuete esitamiseks ja nende põhjendamiseks.

Sotsiaalharta puntid, mis käsitlevad tööd, tervishoidu, haridust:

Töö ja haridus :

• Igaühel on õigus teenida elatist vabalt valitud elukutsealal
  

-Seadustega ega harta punktidega ei saa ega tohi ette öelda/määrata kodaniku töökoha valikut olenemata siis tema haridustaset, eelnevaid kogemusi, tõekspidamisi, uskumusi jne.

• Õigus töötada ohututes ja tervislikes töötingimustes
  

-Selles on kehtestatud töötervishoiu ja tööohutus (nende eesmärgid ja tegevused). Et suurendada teadmisi töötervishoiust ning -ohutusest, on välja töötatud erievad koolitused . Tööohutust on reguleeritud tööohutusjuhenditega. Tööandja peab soodustama kõigile töötajatele mõeldud töötervishoiualaste profülaktika- ja nõustamisteenuste järkjärgulist arengut. Nt on teadlikkuse suurendamine vähendanud tööõnnetusi ning nendega lõppenud surmasi. Pigem on suurenenud inimeste ületöötamine ning sellega seoses stressi hulk ning seda just suuremates firmades .
Sotsiaalministeerium võttis aastal 2008 kasutusele ohutu tööelu tarkvara , kus tööandja saab läbi viia töökoha riskihindamise ( www.tooelu.ee), samal lehel saab ka töötaja teada kõike vajalikku tema õigustest.

• Saada töö eest õiglast tasu
  

Töötasu on tasu, mida makstakse töö tegemise eest ja milles lepingu pooled on kokku leppinud. Lepinguteks võivad olla tööleping, töövõtuleping või käsundusleping (kui käsunduslepingus pole töötasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu). Vabariigi Valitsuse kehtestatud töölepingu töötasu alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta. 1. jaanuarist 2015 on aasta tunnitasu alammäär 2,34 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 390 eurot. Harts artikkel tagab et riiklikud pühad oleksid tasustatavad ning tagab vähemalt neljanädalase iga-aastase tasustatava puhkuse. Samuti ka iganädalase puhkepäeva. Samuti tunnustama töötajate õigust saada ületunnitöö eest suuremat tasu, tehes teatud juhtudel erandeid . Tunnustama mees- ja naistöötajate õigust saada võrdse töö eest võrdset tasu.

• Õigus väärikale ja võrdsele kohtlemisele töökohal
  

Eesti kodanike ja teiste lepinguosaliste riikide kodanike võrdne kohtlemine
sotsiaalkindlustusõiguste küsimuses tagatakse kahe- või mitmepoolsete lepingutesõlmimise või ühepoolsete meetmete võtmisega. Euroopa Liidu sotsiaalkindlustussüsteeme koordineerib määrus, milles sätestatakse selgesõnaliselt liikmesriigi kodanike ning teiste liikmesriikide kodanike, kodakondsuseta isikute ja pagulaste võrdväärne kohtlemine, kes
elavad selle liikmesriigi territooriumil, kellele on kohaldatud ühe või mitme liikmesriigi sotsiaalkindlustuse õigusakte, ning nende pereliikmete ja ülalpidamisel olnud isikutevõrdse kohtlemise. Tööandja peab tõstma seksuaalse ahistamise alast teadlikkust ja informeeritust, aitama ära hoida ahistamist töökohal või seoses tööga ning võtma kõikvõimalikke sobivaid meetmeid töötajate kaitsmiseks niisuguse käitumise eest. Samuti tõstma teadlikkust ja informeeritust töötaja vastu suunatud korduvatest taunitavatest, selgelt negatiivsetest või solvavatest tegudest töökohal või seoses tööga, aitama sellist käitumist ära hoida ja võtma kõikvõimalikke sobivaid meetmeid töötajate kaitsmiseks niisuguse käitumise eest.

• Õigus kaitsele töösuhte lõpetamise korral
  

2009. aastal muudeti töötukindlustuse seadust, nii et kehtestati ooteaeg töötukindlustuse maksmisele isikule, kelle töösuhe lõpetati koondamise tõttu ning kui tööandja ei suutnud ettenägematute majanduslike põhjuste tõttu töötajale tööd tagada. Sellisel isikul on õigus saada töötuskindlustushüvitist ainult pärast seda, kui on rahuldatud tema
koondamishüvitise saamise nõue (üks või kaks kuud pärast töösuhte lõpetamist).

• Õigus haridusele
  

Eestis on kohustuslik käia koolis kuni 16 eluaastani (põhiharidus), pärast mida võib isik minna edasi õppima v

• Õigus kutsenõustamisele
  

Et rakendada tulemuslikult õigust kutsenõustamisele, kohustuvad lepingupooled vastavalt vajadusele tagama kõigile, kaasa arvatud puuetega isikud, teenused, mis aitavad lahendada kutseala valiku ja karjääriga seotud probleeme, pöörates tähelepanu inimese isikuomadustele ja neist olenevale kutsesobivusele, või edendama selliste teenuste pakkumist. Selline abi peaks olema tasuta nii noortele, kaasa arvatud koolilapsed, kui ka täiskasvanutele

• Õigus kutseõppele
  

Tööandja peab tagama täiskasvanud töötajate sellise ümberõppe võimalusi, mille järele tekib vajadus kas seoses tehnoloogia arenguga või uute tööhõivesuundumustega. Et rakendada tulemuslikult õigust kutseõppele, kohustuvad lepingupooled looma või edendama isikute töökohal toimuva väljaõppe süsteemi ja muud süstemaatilist väljaõpet.
Samuti kehtestatakse erimeetmed kauaaegsete töötute ümberõppeks ja taasintegreerimiseks.
Tervis ja sotsiaalsed õigused:

• Õigus tervise kaitsele
  

Riik peab tagama seaduslikult elavatele ja töötavatele välisriikide kodanikele juurdepääsu tervishoiule võrdselt Eesti kodanikega.
Avalikkuse tervisega seotud teadlikkus ja selle tõstmine on Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna ülesanne. Tegevuste rakendamisega tegelevad Tervise Arengu Instituut, Haigekassa ja Terviseamet . Edendamine toimub ka läbi meedia , kampaaniate ( nt suitsetamise kahjulikus pakkidel; HIV levik) kui ka koolis õppekavas olev terviseõpetus (suitsetamine, alkoholitarbimine, seksuaaltervis, liiklusohutus , toitumine)
Harta aruanne näeb ette, et riikliku ravikindlustussüsteemiga kaetakse kõige haavatavamate rühmade terviseprobleemid võrdelt nendega, kellel on tervisekindlustus . Need grupid on: rasedad, alla 19-aastased, riikliku pensioni saajad ja isikud kellel on pensionini 5 aastat, ning kuni 24-aastased tudengid . Teistele kindlustamata isikutele antakse arstiabi vältimatu abina ja seda rahastab riigieelarve . Perearst kohustub andma abi mittekodanikele ja teistele arsti teeninduspiirkonnas elavatele isikutele kes ei ole tema nimekirjas.
Tervise kaitse alla kuulub ka puhas vesi, õhk, ja muud keskkonnaga seotud alad. Samuti ka puhas ja tervislik toit.
Ka vaktsineerimine erinevate haiguste vastu on hartaga õigustesse kirja pandud.
Euroopa Sotsiaalharta poolt läbi viidud uuringule, on suur osa Eesti elanikkonnast rahul tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga.

• Õigus sotsiaalkindlustusele
  

Eesti riik maksab sotsiaalmaksu teatud kategooriatesse kuuluvate isikute eest, nt mittetöötavad vanemad, kes kasvatavad 3 v enamat last; tööturuteenuste ja hüvitiste seaduse alusel töötuks registreeritud isikud; tööturukoolitusel osalevad isikud; jne.
2009 aastal jõustunud sotsiaalmaksuseadus muudatus ütleb, et kui isik on ravikindlustusega kaetud, kui ta end töötuks registreerinud ning kui tegemist tööturahaga või töötuskindlustushuvitisega. St et ravikindlustusega ei ole kindlustatud isik, kes ei ole end töötuks registreerinud. Töötushuvitise maksimaalne kestus on 360 päeva ja maksimaalne piir on 50% Eesti keskmisest 3x palgast aasta jooksul.
Riik maksab veel pensionihüvitist, haigushüvitisi ja sünnihüvitisi.
2009 aastal muudeti ka punkti, mille alusel on isik
ravikindlustusega kaetud, kui ta on registreeritud töötuks tööturuteenuste seaduse alusel. Kõik naised on ravikindlustusega kaetud raseduse kinnitamise päevast alates

• Õigus saada sotsiaal- ja meditsiiniabi
  

Juhul, kui töötule isikule peatatakse toetuste maksmine ( seda enamasti siis, kui toetuse saaja keeldub korduvalt tööpakkumistest), on isikul hartaga kooskõlas õigus saada vältimatut meditsiiniabi. Kuigi Eestis on 92,9% rahvastikust ravikindlustusega (siia kuuluvad ka haavatavad grupid- pensionär, alaealine, rase , registreeritud töötu…), kelle ravikindlustuse maksmine toimub riigi sissemaksest, selgub ka see, et kindlustamata isikutel on juurdepääs vältimatule abile, mida rahastatakse riigieelarvest.

• Õigus kasutada sotsiaalhoolekande teenuseid
  

Valitsus koostab tegevuskava kohalikele omavalitsustele, ning see sisaldab juhiseid sotsiaalteenuste osutamise kohta ning nende osutamise delegeerimist erasektorile. Juhistes on kirjeldatud nende funktsioneerimine ja abivajaja õigused. Näiteks lapsehooldusteenused, pere lepitamise teenused, varjupaigad vägivallaohvritele jne. Olukord Eestis on hartaga kooskõlas teenustasude, parandusmeetmete, privaatsuse kaitsega, võrdväärse juurdepääsu tagamisega ka välismaallastele.
Kuigi Eestis on sotsiaalteenuste osutamise geograafiliselt erinev ja jaotumine ebaühtlane, ei jää abist keegi ilma.

• Õigus kaitsele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest
  

Sotsiaalteenuste, vältimatu sotsiaalabi ja abi muude vormide
korraldamine ning sotsiaalhüvitiste maksmine on kohalike omavalitsuste ülesanne. Viimased osutavad sotsiaalnõustamise teenuseid toimetulekutoetuse taotlejatele ja nende peredele . Need hõlmavad nõustamisteenused sotsiaalteenuste ja võimaluste küsimuses
ning abi vastava väljaõppe saanud nõustajatelt konkreetsete sotsiaalprobleemide lahendamiseks. 2009. aastast alates on lisatud uusi teenuseid : igapäevane tugi, tööhõivealane toetust, toetatud elamine, elu kogukonnas ning ööpäevaringne erihooldus.

• Õigus saada õiguslikku ja majanduslikku kaitset
  

Eesti ei ole seni seotud veel harta 11 nummerdatud lõikega, sh artikliga 23 (vanurite õigus saada sotsiaalset kaitset) ja artikliga 31 (õigus eluasemele).
Kasutatud Lingid :
www. riigiteataja .ee/akt/78197
www.sm.ee/ sites /default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalhoolekanne/Rahvusvaheline_sotsiaalkindlustus/sotsiaalharta_jareldused2012_tolgitud.pdf
https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_sotsiaalharta
www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&ved=0ahUKEwi_9qTG8eXKAhXJ8HIKHYenAckQFggeMAA&url=http%3A%2F%2Fwww.riigikogu.ee%2Fdownload%2F2425853e-6612-3c15-9c19-3b86ce43636d%2Fold&usg=AFQjCNGGhuDOpk-WrLMuNrNim3thmW9ACw&sig2=IQ1iie5sDItHnWioZQmTlQ