1. Millal läheb üle müüjalt ostjale asjaga seotud omandiõigus ja kas omandiõiguse üleminekut mõjutab tasu maksmine? Müüjalt ostjale läheb üle asjaga seotud omandiõigus üldjuhul asja üleandmisel. Abstraktsiooni printsiibist lähtuvalt peab müüja tegema ostjaga lisaks võlaõiguslikule tehingule ka asjaõigusliku tehingu. Asjaõigusliku tehingu alusel toimub omandiõiguse üleminek ühelt isikult teisele. Antud tehingu suhtes kehtib vormivabadus. Kuna praktikas tihti ei sõlmita vallasasjaga seotud omandiõiguse üleandmiseks lepingut, siis omandiõigus läheb müüjalt ostjale üle asja üleandmisega. Samas peab ka ostja tegema kõik endast oleneva, et omandiõigus saaks üle antud. 2. Kas liisingulepingu suhtes on tarbijakrediidilepingute kohta käivad sätted kohaldatavad? Palun põhjendage oma seisukohta! Jah, liisingulepingu suhtes on tarbijakrediidilepingute kohta käivad sätted on kohaldatavad. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majan...
Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kui kohustuse täitmiseks võlgnetakse liigitunnustega asi ja sellesse liiki kuuluvad asjad on erineva kvaliteediga, peab võlgnik kohustuse täitma vähemalt keskmise kvaliteediga asjaga. Kui kohustuse täitmiseks võlgnetakse liigitunnustega asi ja võlgnik on kohustuse täitmiseks kõik omapoolselt vajaliku teinud, sealhulgas omandanud selliste liigitunnustega asja või eraldanud asja teistest samade liigitunnustega asjadest, siis loetakse, et kohustuse esemeks on omandatud või eraldatud asi.
väljamaksetena. Ravikindlustuse võib anda: ravikulukindlustusena, haiglakindlustusena, töövõimetuskindlustusena, hoolduskindlustusena, muud liiki kindlustusena. 1.5 Toetamisleping Elurendiselepinguga kohustub üks isik (elurendise andja) maksma teisele lepingupoolele või kolmandale isikule (elurendise saaja) elurendise andja, elurendise saaja või muu isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega piiritletud esemeid (elurendis). Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta. Ülalpidamislepinguga kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimase eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. 6 1.6 Kompromissileping Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise
Oluline on nende eristamine täitmisnõuete esitamisel ja rikkumise liigi kindlaksmääramisel. Lepinguliste kohustuste liigid lähtudes täitmise esemest Individuaalsed kohustused on kohustused, mille sisuks on individuaalsete tunnustega piiritletud asja üleandmine. Individuaalseid kohustusi võib nimetada ka tükivõlaks, kuna nende ese on kindlalt määratletud ja võlgniku kohustus piirdub mingi konkreetse asjaga. Liigikohustused on kohustused, mille sisuks on liigitunnustega (asendatavate) asjade üleandmise kohustus. Asendatavad on asjad, mille kindlaksmääramine käibes toimub arvu, mõõdu või kaalu järgi. Liigitunnustega asjad lepingu esemena on suhteliselt määratlematud ning vajavad lepingu täitmisel määratlemist ehk individualiseerimist. Vastavalt VÕS § -le 77, kui võlgnik on kohustuse täitmiseks liigitunnustega asja võlgnemisel teinud kõik omapoolse, sh omandanud liigitunnustega asja või
15 Lepinguliste kohustuste liigid lähtudes täitmise esemest Individuaalsed kohustused on kohustused, mille sisuks on individuaalsete tunnustega piiritletud asja üleandmine. Individuaalseid kohustusi võib nimetada ka tükivõlaks, kuna nende ese on kindlalt määratletud ja võlgniku kohustus piirdub mingi konkreetse asjaga. Liigikohustused on kohustused, mille sisuks on liigitunnustega (asendatavate) asjade üleandmise kohustus. Asendatavad on asjad, mille kindlaksmääramine käibes toimub arvu, mõõdu või kaalu järgi. Liigitunnustega asjad lepingu esemena on suhteliselt määratlematud ning vajavad lepingu täitmisel määratlemist ehk individualiseerimist. Vastavalt VÕS § -le 77, kui võlgnik on kohustuse täitmiseks liigitunnustega asja võlgnemisel teinud kõik omapoolse, sh omandanud liigitunnustega asja või
§ 264. Kinkija vastutus lepingu rikkumise eest (1) Kingitud eseme lepingutingimustele vastavuse hindamisel lähtutakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 217 ja 218 sätestatust. (2) Kui kingitud ese ei vasta lepingutingimustele, vastutab kinkija üksnes juhul, kui ta tahtlikult või raske hooletuse tõttu kingitud eseme lepingutingimustele mittevastavusest kingisaajale ei teatanud või kui ta on vastutuseks kohustunud. (3) Kui kinkija lubas üle anda üksnes liigitunnustega piiritletud asja, mille ta pidi esmalt omandama, ja kui üleantud asi ei vastanud lepingutingimustele, võib kingisaaja nõuda puudusega asja asemel lepingutingimustele vastava asja üleandmist, kui asja puudus oli kinkijale asja omandamise ajal teada või pidi teada olema. Kui kinkija ei teatanud asja puudusest tahtlikult, võib kingisaaja nõuda lepingutingimustele vastava asja üleandmise asemel kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
tõttu. 3. Õigusnormi mõiste. Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid – nende sisu. ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnormi spetsiifilised tunnused võrreldes sotsiaalsete normide liigitunnustega  ÕN lähtub riigist (autoritaarne iseloom)  ÕN täitmine tagatakse riigi sunnijõuga  ÕN on üldkohustuslik käitumisreegel  ÕN annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb juriidilised kohustused  ÕN on formaalselt määratletud reegel ÕN loogilise struktuuri elemendid  HÜPOTEES- normi kehtivuse tingimused (ehk tingimused, mille
Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. (4) Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. § 209. Asja üleandmise kohustus (1) Kui asi tuleb ostjale üle anda määratud kohas, peab müüja asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis panema ja ostjale valmispanekust teatama. Kui lepingu esemeks on liigitunnustega asjad, ei loeta neid ostja käsutusse andmiseks valmispanduks enne, kuni neid ei ole lepingu järgi üleandmiseks tähistusega, veodokumentidega või muul viisil selgelt eristatud. (2) Kui müüja on asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis pannud ja sellest ostjale teatanud, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks. (3) Kui asi tuleb ostjale üle anda määratud kohas ja asja omadused ei võimalda müüjal asja
Kui võlgnik ei täida oma kohustusi siis jääb võlausaldajale vastutus tõendada, et võlga ei täidetud nõuetekohaselt. Kui võlgnik peab täitma ühe kahest või enamast kohustusest, kuulub valikuõigus nende vahel võlgnikule, kui seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest tulenevalt ei ole seda õigust võlausaldajal või kolmandal isikul.VÕS § 78 lg 1 Kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või muid samade liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitmel erineval alusel ja üleantud rahast või muudest esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Kui kohustused ei ole võrdselt tagatud, ei või võlgnik määrata, et ta täidab paremini tagatud kohustuse. Võlgnik ei või määrata, et ta täidab kohustuse, mille täitmist ei või võlausaldaja
Laenuleping Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Seda kohaldatakse ka juhul, kui laenulepingu esemeks on liigitunnustega piiritletud esemed, eelkõige väärtpaberid, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Tähtajatu laenulepingu korraline ülesütlemine Kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Intressita laenulepingu võib laenusaaja üles öelda ja laenu tagastada ilma ette teatamata.
alustel. Laenuleping Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Seda kohaldatakse ka juhul, kui laenulepingu esemeks on liigitunnustega piiritletud esemed, eelkõige väärtpaberid, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Tähtajatu laenulepingu korraline ülesütlemine Kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Intressita laenulepingu võib laenusaaja üles öelda ja laenu tagastada ilma ette teatamata.
vastuvõtnule. Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Majandus- või kutsetegevuses isik peab lisaks oma kohustusi täitma sellise kvaliteediga, mis vastab keskmisele samal tegevusalal tegutsevate isikute sama kohustuse täitmise kvaliteedile. Kui kohustuse täitmiseks võlgnetakse liigitunnustega asi ja sellesse liiki kuuluvad asjad on erineva kvaliteediga, peab võlgnik kohustuse täitma vähemalt keskmise kvaliteediga asjaga. Kui kohustuse täitmiseks võlgnetakse liigitunnustega asi ja võlgnik on kohustuse täitmiseks kõik omapoolselt vajaliku teinud, sealhulgas omandanud selliste liigitunnustega asja või eraldanud asja teistest samade liigitunnustega asjadest, siis loetakse, et kohustuse esemeks on omandatud või eraldatud asi. Lisaks lasub kohustatud isikul hoolsuskohustus
kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Kohaldatakse ka juhul, kui laenulepingu esemeks on liigitunnustega piiritletud esemed, eelkõige väärtpaberid, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. 29. TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega
 valmistatava asja suhtes sõlmitud lepingu kvalifitseerimine: üldpõhimõte § 208 lg 2 1 lause; erand 1: materjali asja valmistamiseks annab teine pool; erand 2: suurem osa kohustustest seotud töö tegemise või muu teenuse osutamisega (2 lause). Nt. Kui lepingu puhul on domineeriv osa materjali maksumus, mitte töömaksumus, siis tegemist müügilepinguga. Kataloogist tellides tellid liigitunnustega asja, mis läheb samuti müügilepingu alla. Segatüübiline leping VÕS § 1 lg 2 on juhul, kui võõrandamisleping ja töövõtuleping pole eristatavad. Kinnistu ostmine allub müügilepingule ning maja ehitamise leping allub töövõtulepingule. Lepingud peavad olema selgelt eristatavad. Müüja kohustused: müüja põhikohustused VÕS § 208 lg 1: müügilepingu objekti üleandmise kohustus (lõpptulemusena on võimalik ostjal ese oma valduse alla saada); müügilepingu objekti
riigiga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 3. Õigusnormi mõiste. Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid  nende sisu. ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnormi spetsiifilised tunnused võrreldes sotsiaalsete normide liigitunnustega ÕN lähtub riigist (autoritaarne iseloom) ÕN täitmine tagatakse riigi sunnijõuga ÕN on üldkohustuslik käitumisreegel ÕN annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb juriidilised kohustused ÕN on formaalselt määratletud reegel ÕN loogilise struktuuri elemendid HÜPOTEES- normi kehtivuse tingimused DISPOSITSIOON- vajalik käitumine (õigused ja kohustused)
(1) Ostja peab ostuhinna tasuma ka siis, kui ostetud asi on juhuslikult hävinud või kahjustunud pärast asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut temale. (2) Asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle asja üleandmisega. (3) Asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle ka ajal, mil ostja satub viivitusse selle toimingu tegemisega, millega ta asja üleandmisele peab kaasa aitama, eelkõige, kui ta ei võta asja vastu. Liigitunnustega piiritletud asjade müügi puhul ei lähe juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ostja viivituse puhul talle üle siiski enne lepinguesemeks olevate asjade eraldamist ja ostjale eraldamisest teatamist. Müügilepingu rikkumise tagajärjed. (1) Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega
Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 3. Õigusnormi mõiste. Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid  nende sisu. ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused . Õigusnormi spetsiifilised tunnused võrreldes sotsiaalsete normide liigitunnustega ÕN lähtub riigist (autoritaarne iseloom) ÕN täitmine tagatakse riigi sunnijõuga ÕN on üldkohustuslik käitumisreegel ÕN annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb juriidilised kohustused ÕN on formaalselt määratletud reegel ÕN loogilise struktuuri elemendid HÜPOTEES- normi kehtivuse tingimused DISPOSITSIOON- vajalik käitumine (õigused ja kohustused)
). Kui garant on oma kohustuse täitnud, tekib tal regressiõigus võlgniku vastu ainult siis, kui selle kohta on sõlmitud nendevaheline kokkulepe. Garandi kohustus lõpeb, kui ta täidab garantiis märgitud kohustused, garantiitähtaeg on möödunud või võlausaldaja loobub garantiist. Erinevalt käendusest ei sõltu garantii kehtivus sellest, kas põhileping kehtib või kas kohustus on juba täidetud. Käsiraha:Ühe lepingupoole antud rahasumma või liigitunnustega asjad lepingu tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahalepingus tuleb märkida, et üleantav raha on käsiraha, mitte ettemaks. Käsiraha antakse lepingu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahaleping peab olema põhilepinguga samas vormis. Käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks. Kui täitmine ei ole võimalik, tuleb käsiraha tagastada. Kui leping lõpetatakse käsiraha andnud poole süül,
täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 3. Õigusnormi mõiste. Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid  nende sisu. ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnormi spetsiifilised tunnused võrreldes sotsiaalsete normide liigitunnustega ÕN lähtub riigist (autoritaarne iseloom) ÕN täitmine tagatakse riigi sunnijõuga ÕN on üldkohustuslik käitumisreegel ÕN annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb juriidilised kohustused ÕN on formaalselt määratletud reegel ÕN loogilise struktuuri elemendid HÜPOTEES- normi kehtivuse tingimused DISPOSITSIOON- vajalik käitumine (õigused ja kohustused)
teiste organisatsioonidega. ·Tava  harjumusel põhinev käitumisreegel. ·Religioossed normid  usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. ·Välise kultuuri ehk kombestiku normid - viisakusreeglid (inimese väline käitumine). ·Õigusnormid. Õigusnormi spetsiifilised tunnused võrreldes sotsiaalsete normide liigitunnustega ·ÕN lähtub riigist (autoritaarne iseloom) ·ÕN täitmine tagatakse riigi sunnijõuga ·ÕN on üldkohustuslik käitumisreegel ·ÕN annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb juriidilised kohustused ·ÕN on formaalselt määratletud reegel Õigusnormi mõiste ·ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest
(vana-rooma meeste üleriie)) 2) kehatuiks (res incorporales) - ei saa tajuda kompamise teel (viljakasutusõigus) ..See klassifikatsioon arvatakse olevat tekkinud kreeka filosoofia mõjul.. Nii Rooma õiguses, kui ka praeguse aja tsiviilõiguses on tähtis asjade liigitus selle järgi, kas peame asja juures olilisteks tema individuaalseid, konkreetseid tunnuseid või iseloomustame teda liigitunnustega. 1) individuaalsed, mitteasendatavad, mittefungibiilsed asjad - res non fungibiles (nimi tuletatud sellest, et ühte asja ei saa asendada teise samasugusega, nt kunstitöö) 2) asendatavad, fungibiilsed asjad- res fungibiles (käibelisuse seisukohalt saab iga objekti asendada teisega) - selliseid asendatavaid esemeid võib määrata kaalu, mõõdu, arvu teel. (vili, joogid, eriti aga raha) Võib liigitada veel: 1) äratarvitatavad asjad- st
Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kui kohustuse täitmiseks võlgnetakse liigitunnustega asi ja sellesse liiki kuuluvad asjad on erineva kvaliteediga, peab võlgnik kohustuse täitma vähemalt keskmise kvaliteediga asjaga. Kui isik on kohustatud üle andma kindlaksmääratud asja, peab ta asja eest kuni üleandmiseni hoolitsema mõistlikul viisil. 15. Kohustuse täitmise aeg, sissenõutavus ja koht Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval
). Kui garant on oma kohustuse täitnud, tekib tal regressiõigus võlgniku vastu ainult siis, kui selle kohta on sõlmitud nendevaheline kokkulepe. Garandi kohustus lõpeb, kui ta täidab garantiis märgitud kohustused, garantiitähtaeg on möödunud või võlausaldaja loobub garantiist. Erinevalt käendusest ei sõltu garantii kehtivus sellest, kas põhileping kehtib või kas kohustus on juba täidetud. Käsiraha Ühe lepingupoole antud rahasumma või liigitunnustega asjad lepingu tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahalepingus tuleb märkida, et üleantav raha on käsiraha, mitte ettemaks. Käsiraha antakse lepingu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahaleping peab olema põhilepinguga samas vormis. Käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks. Kui täitmine ei ole võimalik, tuleb käsiraha tagastada. Kui leping lõpetatakse käsiraha andnud poole süül, jääb käsiraha teisele lepingupoolele
Neid võib leidja omandada. Rooma juristide töödes liigitatakse asju: 1. Kehalised-res corporales. Asjad, mida saab tajuda kompamise teel-quae tangi possunt. NT:maatükk, ori, tooga 2. Kehatud-res incorporales. Asjad, mida ei saa tajuda kompamise teel-quae tangi non possunt.NT.viljakasutusõigus Liigitus selle järgi, kas peame asja juures olulisteks tema individuaalseid, konkreetseid tunnuseid või iseloomustame teda liigitunnustega: 1. Res non fungibiles- individuaalsed, mitteasendatavad, mittefungibiilsed asjad. Ühte asja ei saa asendada teise samasugusega (kunstitöö) 2. Res fungibiles- asendatavad, fungibiilsed asjad.Iga objekti antud liigist saab asendada teisega. Selliseid esemeid võib määrata kaalu, mõõdu, arvu teel. NT:vili, joogid, raha Veel liigitusi: 1. Äratarvitatavad-res quae usu consumuntur. Nende majanduslik otstarve seisneb nende hävimises tarbimisel
krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama teisele lepingupoolele või kolmandale isikule (elurendise saaja) sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest elurendise andja, elurendise saaja või muu isiku eluaja jooksul tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega 4) Kinkeleping - üks isik (kinkija) kohustab tasuta teisele piiritletud esemeid. Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta. isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema Ülalpidamislepinguga kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja
2.4. Toetamislepingud Lepingu sisuks on suhte ühe subjekti kohustus toetada teist suhte poolt tema eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul. Eesti kehtivas õiguses on toetamislepinguteks elurendis ja ülalpidamisleping. 2.4.1. Elurendis Antud lepinguga kohustub elurendise andja maksma teisele lepingupoolele või elurendise saajale elurendise andja, elurendise saaja või muu isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega piiritletud esemeid (elurendis). Elurendis võidakse seada seaduse või kohtuotsusega ja eeldatakse, et elurendise leping on sõlmitud elurendise saaja eluajaks. Elurendise andja või kolmanda isiku eluajaks seatud elurendis läheb elurendise saaja surma korral üle tema pärijatele. Elurendise saajaks saab olla füüsiline isik ja ta peab olema lepingu sõlmimise ajal elus ning leping sõlmitakse kirjalikult. 2.4.2. Ülalpidamisleping
65. Kohustuse ehk võla all mõistetakse võlgniku kohustust võlgnetava soorituse tegemiseks. Vastutus kujutab endast aga võlgniku sunniviisilist allutamist võlausaldaja poolt kohaldatavatele õiguskaitsevahenditele. Võlgnik vastutab üldjuhul kogu oma varaga. Erandiks võib olla nt pärija vastutus pärandaja võlgade eest. 66. Tükivõlg on individuaalse iseloomuga kohustus, mille sisuks on individuaalsete tunnustega asja üleandmine. Liigivõlg on kohustus üle anda liigitunnustega asi. Eriliigilise kohustusena käsitletakse seaduses ja õiguskirjanduses rahalist kohustust. Rahalise kohustuse all mõistetakse kohustust maksta teisele isikule teatud rahasumma. Seaduses on sätestatud ka alternatiivkohustus, st võimalus täita üks mitmest määratud kohustusest. Alternatiivkohustus võib tuleneda nii tahteavaldusest kui ka seadusest. 67. Võlgnik peab kohustuse täitma vastavalt lepingule või seadusele. Seejuures
lepingulistesse suhetesse ühiskondlikult aktsepteeritava käitumise tagamise eesmärgil. 15. Lepinguliste kohustuste liigid Lepinguliste kohustuste liigid lähtudes täitmise esemest: 1) individuaalsed - sisuks individuaalsete tunnustega piiritletud asja üleandmine. Täitmise ese saab olla ainult see üks konkreetne asi, milles pooled olid kokku leppinud. Võib lisanduda - asja hoidmise kohustus - asja üleandmise kohustus 2) liigikohustused - liigitunnustega (asendatavate) asjade üleandmise kohustus. AÕS § 10 - asendatavad asjad, mida määratakse liigitunnuste alusel arvu, mõõdu ja kaalu järgi. Siin ei oma individuaalsed tunnused tähtsust. 16. Põhi- ja kõrvalkohustused Võlasuhtest tulenevate kohustuste kõrval on võlaõiguses kasutusel ka kohustused, mille ülesanne on kas põhikohustuste ettevalmistamine, läbiviimine või tagamine. Need on kohustused, mis on suunatud soorituse tagajärje saavutamisele ja täiendavad põhikohustusi.
Nagu eelpool mainitud, on lehised ammustest aegadest tuntud pargipuud ning neid on kasutatud ka alleedeks (Vigala lehisealleed!). Suurepäraselt sobivad nad soolopuudeks ning grupipuudeks. Oma heleda olekuga ilmestavad parkmetsi. Sobivad ka elamukvartalitesse. Kuna lehiseliigid annavad omavahel rohkesti hübriide ning teiselt poolt, sageli kogutakse lehiseseeme kollektsiooniaedadest või botaanikaaedadest, kus risttolmlemiseks on eriti head tingimused, leidub palju ebaselgete liigitunnustega hübriide. Seetõttu tuleks eelistada suhteliselt eraldiseisvatest lehisepuistutest kogutud seemnest paljundatud taimi, mis võimaldab prognoosida täiskasvanud taime kuju ja mõõtmeid. Reeglina on liigipuhtad ka vanad, eelmise sajandi algul või veelgi varem istutatud puud, kuna nende seeme pärineb areaalist, kust mõisnikud hankisid seda eelkõige oma mõisametsade liigilise koosseisu rikastamise eesmärgil. Võimaluse korral tuleks eelistada haljastuses kas euroopa lehist (Larix
Kohustuste sisu: Lepingulised kohustused jagunevad sisult kohustuseks saavutada teatud tulemus ja kohustuseks teha kõik võimalik tulemuse saavutamiseks (VÕS § 24). Milliseid kohustusi tuleb lepingust? LEPINGULISTE KOHUSTUSTE LIIGID TULENEVALT TÄITMISE ESEMEST: Individuaalsed kohustused on kohustused, mille sisuks on individuaalsete tunnustega piiritletud asja üleandmine. Liigikohustused on kohustused, mille sisuks on liigitunnustega (asendatavate) asjade üleandmise kohustus. Kui mingi osa liigitunnustega asjadest hävineb, siis võiks võlausaldaja alati nõuda, et kohustus täidetaks sellest osast, mis jäi alles. Rahaline kohutus-seisneb raha summa üleandmises Mittevaraline kohustus-muud kohustused, mis seisnevad asjade üleandmises. Nt: Kui keegi peab toolid tooma mulle 19sept , kuid 21 pole veel kätte saanud,
Kui üürileandja annab üürnikule üle asja, mis ei vasta kokkulepitud lepingutingimustele, võib üürileandja puudustega asja asendada, tulenevalt VÕS § 279 lg 2. Asja asendamine tuleb kõne alla ennekõike juhul, kui puudustega asja asendamine on majanduslikult soodsam, kui puuduste kõrvaldamine. Samuti üürileandja asja asendamise õigus kehtib üksnes juhul, kui asja on võimalik asendada, st kui kasutusse on antud liigitunnustega asi. Samas elu- või äriruumi puhul ei pruugi asja asendamise õigus kõne alla tulla, kuna asja asendamine on võimatu. Üürnik kaotab õiguse nõuda puuduste kõrvaldamist, kui üürileandja kõrvaldab puudused mõistliku aja jooksul peale puuduste avastamist. Juhul kui üürileandja kasutusse antud asjal puudusi ei kõrvalda, võib puudused kõrvaldada ka üürnik ja seejärel nõuda üürileandjalt tehtud kulutuste hüvitamist, tulenevalt VÕS § 279 lg 3
65. Kohustuse ehk võla all mõistetakse võlgniku kohustust võlgnetava soorituse tegemiseks. Vastutus kujutab endast aga võlgniku sunniviisilist allutamist võlausaldaja poolt kohaldatavatele õiguskaitsevahenditele. Võlgnik vastutab üldjuhul kogu oma varaga. Erandiks võib olla nt pärija vastutus pärandaja võlgade eest. 66. Tükivõlg on individuaalse iseloomuga kohustus, mille sisuks on individuaalsete tunnustega asja üleandmine. Liigivõlg on kohustus üle anda liigitunnustega asi. Eriliigilise kohustusena käsitletakse seaduses ja õiguskirjanduses rahalist kohustust. Rahalise kohustuse all mõistetakse kohustust maksta teisele isikule teatud rahasumma. Seaduses on sätestatud ka alternatiivkohustus, st võimalus täita üks mitmest määratud kohustusest. Alternatiivkohustus võib tuleneda nii tahteavaldusest kui ka seadusest. 67. Võlgnik peab kohustuse täitma vastavalt lepingule või seadusele. Seejuures
ulatuslikum kui kindlustatud vanemal.) 5. Toetamislepingud. Üldiseloomustus ja erinevused Toetamislepingu sisuks on suhte ühe subjekti kohustus abistada (toetada) teise suhte poolt tema eluaja või muu kokkulepitud aj ajooksul. Elurendiselepinguga kohustub üks isik (elurendise andja) maksma teisele lepingupoolele või kolmandale isikule(elurendise saaja) elurendise andja, elurendise saaja või muu isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega piiritletud esemeid. Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta.Elurendis võidakse sas seaduse või kohtuotsusega. Eeldatakse, et elurendise leping on sõlmitud elurendise saaja eluajaks, kusjuures elurendise andja või kolmanda isiku eluajaks seatud elurendis läheb elurendise saaja surma korral üle elurendise saaja pärijatele. Elurendise saajaks võib olla vaid füüsiline isik ja ta peab olema lepingu sõlmimise ajal elus. Peab olema sõlmitud kirjalikus vormis.
Kohaldatakse samasuguseid sätteid. Kinnistusraamat on õigusliku tähendusega register, see kanne omab õiguslikku tagajärge. Mis kujutab endast Autoregister? Kandel Autoregistrisse pole õiguslikku tähendust, vaid informatsiooniline tähendus. Vallasasju võib veel liigitada asendatavateks ja asendatamatuteks asjadeks. (See puudutab ainult vallasasju). Asendatavad on sellised vallasasjad, mida määratakse tsiviilkäibes liigitunnuste alusel kas arvu, mõõdu või kaalu järgi. Liigitunnustega asjad. Need, mis on määratud individuaalse tunnuse alusel, on asendamatud asjad. See liigitus omab tähendust kohustuse täitmise seisukohalt (Müügilepingus on ette nähtud, et võlgnik peab üle andma 1000 tonni teravilja; teravili hävib; ta saab selle asendada. Kui on aga hävinud nt. mingi tuntud kunstniku skulptuur, see on müüdud ja ostja pole veel kätte saanud, siis ostja ei saa nõuda müüjalt asendamist, sest tegu on unikaalse asjaga.)
Kohaldatakse samasuguseid sätteid. Kinnistusraamat on õigusliku tähendusega register, see kanne omab õiguslikku tagajärge. Mis kujutab endast Autoregister? Kandel Autoregistrisse pole õiguslikku tähendust, vaid informatsiooniline tähendus. Vallasasju võib veel liigitada asendatavateks ja asendatamatuteks asjadeks. (See puudutab ainult vallasasju). Asendatavad on sellised vallasasjad, mida määratakse tsiviilkäibes liigitunnuste alusel kas arvu, mõõdu või kaalu järgi. Liigitunnustega asjad. Need, mis on määratud individuaalse tunnuse alusel, on asendamatud asjad. See liigitus omab tähendust kohustuse täitmise seisukohalt (Müügilepingus on ette nähtud, et võlgnik peab üle andma 1000 tonni teravilja; teravili hävib; ta saab selle asendada. Kui on aga hävinud nt. mingi tuntud kunstniku skulptuur, see on müüdud ja ostja pole veel kätte saanud, siis ostja ei saa nõuda müüjalt asendamist, sest tegu on unikaalse asjaga.)
Võimaldab hinnata kohustuste täitmist ja määrata nõuete sisu (täitmise nõude ulatus, täitmise võimatus, hoolsuskohustus jne). Lepinguliste kohustuste liigid lähtudes täitmise esemest: 1) individuaalsed sisuks individuaalsete tunnustega piiritletud asja üleandmine. Täitmise ese saab olla ainult see üks konkreetne asi, milles pooled olid kokku leppinud. Võib lisanduda asja hoidmise kohustus asja üleandmise kohustus 2) liigikohustused liigitunnustega (asendatavate) asjade üleandmise kohustus. AÕS § 10 asendatavad asjad, mida määratakse liigitunnuste alusel arvu, mõõdu ja kaalu järgi. Siin ei oma individuaalsed tunnused tähtsust. Kohustuste nõuetekohase täitmise üldised tingimused 2
peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Kindlustusrisk aga on oht, mille vastu kindlustatakse. Soodustatud isik aga on isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvis. Elurendiselepinguga kohustub üks isik (elurendise andja) maksma teisele lepingupoolele või kolmandale isikule (elurendise saaja) elurendise andja, elurendise saaja või muu isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega piiritletud esemeid (elurendis). Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta. Ülalpidamislepinguga kohustub üks isik (ülalpeetav) 50 andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimase eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikust järeleandmiste teel.
Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib tarbija nõuda müüjalt seaduse kohaselt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi (VÕS § 221 lg 1). Asja parandamist või asendamist võib nõuda juhul, kui see on reaalselt võimalik. Asendamine seaduse tähenduses seondub samade omadustega ja näitajatega liigitunnustega asja pakkumisega, mis tarbijale müüdi. Asendamine ei ole reeglina võimalik, kui müüdud asja spetsifikatsioonile vastavate asjade tootmine on lõppenud või on tegemist individuaalsete tunnustega asjadega. Samuti võib ilmneda asendamise võimatus, kui asi valmistati spetsiaalselt tarbija tellimisel tarbija poolt antud materjalist. Asendamise ja parandamise võimatuse korral on tegemist müüjapoolse olulise lepingurikkumisega (VÕS § 223 lg 1).
Kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmaksed. Toetamislepingud Toetamislepingu sisuks on suhte ühe subjekti kohustus toetada teist suhte poolt tema eluaja või muu kokkulepitud asja jooksul. 1) Elurendis. Elurendiselepinguga kohustub üks isik maksma teisele lepingupoolele või kolmandale isikule elurendise andja, elurendise saaja või muu isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega piiritletud esemeid. 2) Ülalpidamisleping. Ülalpeetav kohustub andma teise isiku omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimase eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. Peab olema notariaalselt tõestatud. Kompromissileping Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel.
Neid võib leidja omandada. Rooma juristide töödes liigitatakse asju: 1. Kehalised-res corporales. Asjad, mida saab tajuda kompamise teel-quae tangi possunt. NT:maatükk, ori, tooga 2. Kehatud-res incorporales. Asjad, mida ei saa tajuda kompamise teel-quae tangi non possunt.NT.viljakasutusõigus Liigitus selle järgi, kas peame asja juures olulisteks tema individuaalseid, konkreetseid tunnuseid või iseloomustame teda liigitunnustega: 1. Res non fungibiles- individuaalsed, mitteasendatavad, mittefungibiilsed asjad. Ühte asja ei saa asendada teise samasugusega (kunstitöö) 2. Res fungibiles- asendatavad, fungibiilsed asjad.Iga objekti antud liigist saab asendada teisega. Selliseid esemeid võib määrata kaalu, mõõdu, arvu teel. NT:vili, joogid, raha Veel liigitusi: 1. Äratarvitatavad-res quae usu consumuntur. Nende majanduslik otstarve seisneb nende hävimises tarbimisel
olemuselt ja omadustelt või välimuselt (autod, raamatud jne). Vallasasjadeks ei loeta väärtpabereid ja raha, neid käsitletakse asjastunud õigustena. B. vallasasjade puhul: § 51 peamine juriidiline liigitus on seoses täitmisega. Asendatav asi ja liigitunnusega asi ei ole alati 100% kattuv. Asendatav asi võib saada asendamatuks. a) asendamatud; mis ei lähe asendatavate alla on kõik asendamatud. b) asendatavad.  liigitunnustega määratud asjad, arvu mõõdu või kaalu järgi. Üks paar kingi on asendatav teise paari kingadega. C. vallasasjade puhul: a) äratarvitatavad; - asjad, mis kasutamisel lakkavad olemast (kütus, toiduained), (otstarbekohasel kasutamisel) - õiguslikult äratarvitatavateks loetakse vallasasju, mille otstarbekohane kasutamine seisneb asja võõrandamises (nt raha). b) mitteäratarvitatavad. Kõige olulisem vahetegu on vajalik, sest näiteks kasutuslepingud ei saa olla äratarvitatavad.
Toodang peab olema hangitud komplekselt, vastavalt standardile, tehnilistele tingimustele või hinnakirja nõuetele. Hankelepingus ettenähtud kohustuste rikkumise eest nähakse tavaliselt ette leppetrahv või viivis ja lepingus on tavaliselt nõuded selle kohta, et üks pool peab teisele poolele hüvitama hankeprotsessis tekkinud kahju. Laenuleping Laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) raha või liigitunnustega piiritletud asjad tema omandisse, laenaja kohustub laenutajale sama summa raha või sama koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. Laenuleping loetakse sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist. Kui tegemist on asjade laenutamisega, siis pooled peavad näitama ka asjade rahalise väärtuse. Pooled võivad mitmesuguste muude lepingute täitmise käigus tekkinud võlad vormistada laenulepinguna.
// Laenuintress  Rahasumma, mida makstakse majandus või kutsetegevuses antud laenult. Muu laenulepingu puhul tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Mis on elurendis ja ülalpidamisleping? Elurendis  Toetamisleping, millega kohustub üks isik (elurendise andja) maksma teisele lepingupoolele või kolmandale isikule (elurendise saaja) elurendise andja, elurendise saaja või muu isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega piiritletud esemeid (elurendis). Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta. // Ülalpidamisleping  Toetamisleping, millega kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimse eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. Mis on kompromissleping?
// Laenuintress – Rahasumma, mida makstakse majandus- või kutsetegevuses antud laenult. Muu laenulepingu puhul tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Mis on elurendis ja ülalpidamisleping? Elurendis – Toetamisleping, millega kohustub üks isik (elurendise andja) maksma teisele lepingupoolele või kolmandale isikule (elurendise saaja) elurendise andja, elurendise saaja või muu isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega piiritletud esemeid (elurendis). Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta. // Ülalpidamisleping – Toetamisleping, millega kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimse eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. Mis on kompromissleping? Leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks
ÕS 2006. Võrgulehel http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=frantsiis&F=M (27.11.2011). 218. Mis eristab laenu- ja krediidilepingut? Mis on laenuintress? Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga (VÕS § 396 lg 1). Kohaldatakse ka juhul, kui laenulepingu esemeks on liigitunnustega piiritletud esemed, eelkõige väärtpaberid, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). Krediidilepingu esemeks võib olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel.
omand läheks üle P-lt X-le, puudub. X võttis ehte vastu nagu ta oleks ehte omanik. Tahe, et konkreetse ehte omand üle läheks, ei saanud olla, kuna X arvas et ehe on sama, mille ta P- le kasutada andis. Omandi saamise tahet tal ei olnud. Omandi üleminekuks peavad poolte tahted avalduma, siin seda ei ole. P-l võis olla sisemine tahe et omand jääks X-le ja X ei pidanud sellest teada saama, aga P poolne tahe ei ole piisav omandi üleminekuks. See eeldab mõlemapoolset tahet. isegi liigitunnustega asjade puhul kehtib määratletuse põhimõte. Kui poolte tahe ei puuduta seda konkreetset asja, siis ei saa omand üle minna, kuid selle kindalakstegemine, milline oli õige milline vahe, ei ole võimalik. Ei teki praktilist erisust. Igamise teel jõuab olukord ikkagi sinna, et see kes asja üle võttis, arvates et ta sai selle omanikuks, lõpp-kokkuvõttes ikkagi saab lõpuks asja omanikuks. Kaasus 34  kas omandamine on võimalik ainult vahetule omandaja-võõrandaja vahelises
kohustuse ja see on alati sätestatud lepingus. Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse. Soodustatud isik on isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvis. 167. Elurendis - Elurendiselepinguga kohustub üks isik (elurendise andja) maksma teisele lepingupoolele või kolmandale isikule (elurendise saaja) elurendise andja, elurendise saaja või muu isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega piiritletud esemeid (elurendis). Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta. Ülalpidamisleping - Ülalpidamislepinguga kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimase eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. 168. Kompromissileping - Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge
Toetamislepingud on elurendis ja ülalpidamisrendis. (ÕÕ 179) · VÕS § 568. Elurendiselepingu mõiste (1) Elurendiselepinguga kohustub üks isik (elurendise andja) maksma teisele lepingupoolele või kolmandale isikule (elurendise saaja) elurendise andja, elurendise saaja või muu isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega piiritletud esemeid (elurendis). Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta. (www.riigiteataja.ee VÕS) Elurendis võidakse seada ka kas seaduse või kohustusega. Eeldatakse, et elurendise leping on sõlmitud elurendise saaja eluajaks, kusjuures elurendise andja või kolmanda isiku eluajaks seatud elurendis läheb elurendise saaja surma korral üle elurendise saaja pärijatele. Elurendise saajaks saab olla vaid füüsiline isik ja ta peab olema lepingu sõlmimise ajal elus
 Ringkonnakohtu hinnangul läheb süüdistuse käsitlus, mille kohaselt kuulusid rapsiseemnest pressitud toorõli ja rapsikook Letofinile kui rapsiseemne omanikule, vastuollu asjaõiguse määratletuse põhimõttega. Määratletuse ehk spetsiaalsuse põhimõtte järgi saab asjaõiguslik omand tekkida ainult ühele asjale. See eeldab, et omandatav asi on individualiseeritud. Nii on Riigikohus nentinud, et vilja kui asendatava ja liigitunnustega asja puhul ei saa omandi üleminekust rääkida enne selle omandaja jaoks eraldamist (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. veebruari 2011. a otsus asjas nr 3-2-1-138-10, p 33). Olukorras, kus Letofini poolt Werolile pressimiseks üle antud rapsist toorõli väljatuleku ja rapsikoogi saamise protsendid kõikusid ega pruukinud langeda kokku lepingujärgse protsendiga ning Werol pressis toorõli
aga käitumisaktis endas. Selle õigusnormis sätestatud võimaluse alusel tekibki seejärel õigustatud subjekti õigus nõuda vastavat käitumist kohustatud subjektilt. NB! Siin on rida erisusi vastavalt sellele, kas tegemist on tsiviil-, kriminaal- või haldusõiguslike suhetega, st - kas avalik- või eraõiguse valdkonnaga. Näited: 1. Laenutajal on õigus nõuda laenutatud rahasumma või võrdse koguse ja kvaliteediga liigitunnustega piiritletud asjade tagastamist, laenajal aga lasub kohustus seda teha (tsiviilkoodeksi - TsK § 272). 2. Ostu-müügi lepingu järgi kohustub müüja vara üle andma ostja omandusse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma (TsK § 242). 3. Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega (st kui seadusega on seda tehtud või leping sõlmitud, siis lasub
annaabi.ee 
