Suurim ja kuulsaim amfiteater on tänaseni säilinud Colosseum (1. saj. e.Kr.). -esimesel korrusel istus keiser lähikondlaste ja ülikutega. Poolsambad dooria stiilis -teisel korrusel ratsanikud ja rikkamad, kõrgemast soost isikud. Poolsambad joonia stiilis -kolmandal korrusel lihtinimesed. Poolsambad korintose stiilis. -neljandal korrusel samuti lihtrahvas, sinna tohtisid minna ka naised ja vabaks lastud orjad. Poolsambad puudusid, liigendasid pilastrid. Colosseum moodustab suletud ovaalse kehandi, sellel oli 80 sissepääsu ning mahutas 50 000 inimest. Sambaid ei kasutatud toetamiseks vaid välisseina liigendamiseks. Rooma templitele andsid eeskuju kreeka ja etruski templid. Templil oli sügav eeskoda, seinu liigendasid poolsambad, millel oli ainult kaunistav mõte. Tehti ka triumfikaari. See oli ühe või kolme kaarega suur kivisein. Kuigi need näevad värava moodi välja, on neil siiski vaid monumentaalne väärtus
Colosseum Templid Kreeka ja Etruski templite põhjal Templid Kreeka ja Etruski templite põhjal Kõrgel alusel, trepp kitsamal küljel Templid Kreeka ja Etruski templite põhjal Kõrgel alusel, trepp kitsamal küljel Sügav sammastele toetuv eeskoda Templid Kreeka ja Etruski templite põhjal Kõrgel alusel, trepp kitsamal küljel Sügav sammastele toetuv eeskoda Seinu liigendasid poolsambad, kaunistav osa Templid Kreeka ja Etruski templite põhjal Kõrgel alusel, trepp kitsamal küljel Sügav sammastele toetuv eeskoda Seinu liigendasid poolsambad, kaunistav osa Triumfikaar Roomlaste omapärane ehitis Triumfikaar Roomlaste omapärane ehitis Ühe või kolme kaaravaga massiivne kivisein Triumfikaar Roomlaste omapärane ehitis Ühe või kolme kaaravaga massiivne kivisein
Gladiaatorite võitlusteks ehitati areene, mida ümbritsesid tõusvad pingiread. Inimeste lõbustamine oli tähtis ja 1.saj ehitati Roomas suurim amfiteater Colosseum. See oli nelja korruseline ja mahutas üle 50 000 vaataja. Iga korrus mõjus alumisest kergemana. 1 korrusel olid dooria sambad, 2 korrusel joonia, 3 korintose ja 4 pilastri taolised poolsambad. Peamise tugevuse andsid kaared. Templitel oli sügav sammastele toetuv eeskoda, aga seinu liigendasid poolsambad, millel puudus konstruktiivne tähtsus. Omapärane oli triumfikaar. See oli kõrge ühe või kolme kaarega massiivne väravataoline ehitis. Neid püstitati sõjaliste võitude või muude tähtsate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad. Tihti oli seina friisitaoline ülaosa kaetud horisontaalse karniisiga. Sellist poolkorrust nimetatakse atikaks. Seintel oli reljeefe ja tekste, mis selgitasid püstitamise põhjust.
Ameerika Popkunsti esindajad... Jasper Johns. Sündis 1930, lõi maaliseeriaid standartsetest ja üldtuntud motiividest nagu lipud ,märgid ja numbrid. Askeetlusteni napp aga rafineeritud ja elegantne. Robert Rauchenberg. Sündis 1925, looming kuhjatud ja barokne, pildi pinda liigendasid kokkukägardatud ja osalt värviga kaetud ajalehed,nõnda asendus maalikunst assamblaaziga,nagu rauschenbergi "voodi". Ta lisas teostesse ka muid reaalseid esemeid või banaalset reaalsust peegeldavaid fotosid. Loomingu üheks allikaks olid helilooja John Cage ja tantsija Merce Cunningham. Claes Oldenburg. Sündinud 1929, kuulsuse võitis kolmemõõtmeliste teostega, mis jäljendasid tavalisi objekte- standarttoite või kodumajapidamis esemeid, materjaliks oli erksate
Cesar keevitas kokku prügimäelt leitud vanametalli, alates 1960det spetsialiseerus autovrakkide kokkupressimisele. USA-s tekkis uue realmismiga samalaadne suund – neodada J.Johns'i tegi maaliseeriaid üldtuntud motiividest, nagu ''Lipud'' (lk 153), ''Märklauad'', ''Numbrid'', alates 1961.aastast hakkas kinnitama maalidele reaalseid objekte. R. Rauschenberg alustas ühevärviliste (valge, must) lõuenditega, mille pinda liigendasid kokkukägardatud, osalt värvitud ajalehed. Alates 1955 assamblaažid, nt ''Voodi'' (lk 154). 3D teostest kuusaimad ''Coca-Cola'' (lk 154) ja ''Monogramm''. Neotada üheks variandiks on ''junk art'' ehk utiilikunst. See on prügimäe materjalide ärakasutamine.
Kasutati kreeka sammastest tuletatud poolsambaid Alumisel korrusel dooria stiilis Keskmisel joonia Kolmandal korintose stiilis Neljandal korrusel on Colosseum Roomas kasutatud pilastreid Rooma arhitektuuri süsteem Triumfikaar Ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein Mõeldud monumendiks Püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks Liigendasid sambad ja poolsambad Friisitaoline ülaosa eraldatud horisontaalse karniisiga (atika) Seintel reljeefid ja tekstid Rooma arhitektuuri süsteem Colosseum Rooma linnas Tituse triumfikaar Rooma linnas Rooma arhitektuuri süsteem Elamud Ühepereelamud ehk villad Äärelinnades või väikelinnades Leitud Pompejist ja Herculaneneumist Suurlinnades mitmekorruselistes betoonist
Ta avaldus kõige ilmekamalt sisekujunduses ja kunstikäsitöös ning oli kerge, õrn ja mänglev. Väga iseloomulikud olid luksusesemed ja iluasjakesed.(Chardin, maalis igapäevast eluolu, ülistas perekonda; Watteau, maalis hästiriietatud inimesi kauni maastiku taustal) Klassitsism (1770-1830) oli antiikkunsti jäljendav stiil, mis rõhutas reeglipärasust tasakaalu. Hoonete esikülgi kujutati Kreeka templi esiküljena, põhiplaan oli lihtne. Sisekujunduses liigendasid seinu seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad poolsambad, seinu kaunistati vanikute ja relvadest trofeekimpudega. Inimesed sarnanesid maalidel skulptuuridele, värvidele pöörati vähem tähelepanu. (David, "Tapetud Marat"; Ingres "Madam de Senonnes"). Romantismi ajajärku (19. saj I pool) iseloomustab rahulolematus kaasajaga, suured vabadusvõitlused, uute ideaalide ja eeskujude otsimine ning kangelaslikkus. Ainet võeti
Toetub otse alusele. Mõnel eritüübil siiski ka baas. Dooria sambad on näiteks TÜ ees. Joonia saledam, kannellüüre rohkem, baas olemas. Kapiteel kitsas, oinasarvedega. Valuudid populaarsed kaunistuselemendid. Korintos pikem, saledam, kapiteel peekri kujuline, taime ornamentidega. Korintose friisi puhul kasutati lihtsat hammaslõiget. Sammasterea taga asus risttahuka kujuline seintega ruum e naos, mille ainsaks valguseallikaks oli uks. (templitel puudusid aknad) Naose puust lage liigendasid nelinurksed süvendid e kassetid (kassetlagi). Cellas paiknesid jumalakujud. Suuremate templite puhul võib naos jaguneda mitmeks. Templid olid ka värvitud, kui praeguseks on värv maha koorunud.
XI sajandil hakati silindervõlvi kõrval kasutama ka ristvõlvi, mis tekib kahe silindervõlvi ristumisel. Oma raskusega toetub ristvõlv nelja äärmisse punkti, mida piilarite või sammastega toetati. Ristvõlviga kaetud lööviosa nimetatkse traveeks, traveesid eraldavad vööndkaared. Hoolimata ristvõlvi kasutuselevõtust, jäi kiriku seintele küllaltki suur kanderaskus. Paksu müüri liigendasid ainult kitsad ümarkaarelised akna- ja ukseavad. Siseruum jäi raskepäraseks ja hämaraks. · Vararomaani ehk Ottode ajal ajal ehitati Saksamaale Hildesheimi toomkirik. · Lõuna Prantsusmaal Toulouse'is palverändurite kirik Saint- Sernin. · Lääne Prantsusmaal mitme kiriku löövid kaetud väikeste kuplite reaga, mõned kirikud rikkaliku skulpturaalse kujundusega. · Ida Prantsusmaal kahe olulise mungaordu keskused. Citeaux (tsitserlaste kooster,
kannellüürid. Kapiteel koosneb kahest osast: alumine on ehhiin, ülemine abakus. Kapiteel on üleminek ümaralt vormilt kandilisele. Talastiku alumist osa on arhitraav ja ülemine kannab nime friis. Templit kattis madal viilkatus., mõlemas otsas olid kolmnurksed viiluväljad, mis olid tavaliselt skulptuuridega kaunistatud. Sammasterea taga asus kivist seintega ruum naos. Selle ainsaks avaks ja valgusallikaks oli uks. Puust lage liigendasid nelinurksed süvendid kassetid. Seal asusid jumalakujud. Arhitektuuris eraldatakse kolme stiili (orderit) dooria, joonia ja korintose stiil. DOORIA STIIL See on vanim. Iseloomustavad madalad ja jässakad sambad. Lihtne ja range. Sammastel baas puudub, kapiteel on tagasihoidlik (kettakujuline ehhiin ja ruudukujuline abakus). Dooria friis koosneb triglüüfidest, ja metoobidest. JOONIA STIIL Hilisem. Sammas on peenem ja elegantsem
hoone Kapitoolium Washingtonis. Venemaal Admiraliteedihoone Peterburis ja paleeväljak koos Aleksandri sambaga ning Peastaabi kaarhoonega. Eestis kõige klassitsistlikumad ehitised on Tartu kesklinnas, näiteks Johann Wilhelm Krause Tartu Ülikooli peahoone, raekoda, kuid ka Stenbocki maja Toompeal ning paljud mõisad nagu Riisipere mõis. Sisekujundus Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad - pilastrid. Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõige, meander, helmisnöör ja munavööt. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud - girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Ka mööbel muutus sirgjoonelisemaks ja tugevamaks, nikerdatud detailid kadusid. Tihti ehitati siseruumid monumentaalsed ja suursugused, kuid siiski
vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulatamisele. · Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. · Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Sisekujundus · Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme · Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad- pilastrid. · Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud- girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. · Ornamendid olid taas sümmeetrilised. Ääsmäe mõisa varaklassitsistlik interjöör Roosna-Alliku mõisa interjöör Klassitsism Prantsusmaal · Jagatakse kolmeks etapiks: · 1. 1760-1790 - Louis XVI stiil · 2
Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Sisekujundus. Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad- pilastrid. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud- girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, mida mõnel maal ampiirstiiliks nimetatakse, iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus. Punakaspruunist mahagonipuidust ampiirmööblit, mis oli eriti armastatud Napoleoni- aegsel Prantsusmaal, ehitasid
1240-1480 Mangoli tatari ike Peale mongolite vallutusi ja Kiievi rüüstamist tõusis ehituskunsti keskuseks Moskva [14. sajandi lõpp]. Seal töötasid mitmed Itaalia meistrid ja kuulsaim nende seast oli Aristotele Fioravanti. Usbenski kirik o Asub Vladimiris o Algselt üks kuppel, hiljem ehitati 4 kõrvalkuplit juurde. o Viielööviline o Kolm apsiidi o Valged seinad, mida liigendasid pilastrid ja nende vahel asuvad petikarkaadid. 16. sajandi suurimaks kunstiteoseks on peetud Vassili Blazennõi peakirikut Moskvas. o ,,Õndsa Vassili kirik" o Kummaline vaatamisväärsus, konstruktsioonilt veider aga fantaasiarohke ning toretsev. o Ehitati 1555-1561. o 8 väikest tornitaolist kirikut ühele kõrgele alusele paigutatud. o Väljast selge ülesehitusega, meenutas madalate käikude ja galeriidega ühendatud kirikute kompleks
Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Sisekujundus. Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad- pilastrid. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud- girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, mida mõnel maal ampiirstiiliks nimetatakse, iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus. Punakaspruunist mahagonipuidust ampiirmööblit, mis oli eriti armastatud Napoleoni- aegsel Prantsusmaal, ehitasid
Samuti on selles stiilis maju Tallinnas. Lisaks triumfikaared,võidusambad ja auväravad (Tähe Võidkaar Pariisis, Brandenburgi väravad Berliinis, Aleksandri sammas ja Narva väravad Peterburis). Sisekujun dus: Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad pilastrid. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, mida mõnel maal ampiirstiiliks nimetatakse, iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus. Punakaspruunist mahagonipuidust ampiirmööblit, mis oli eriti armastatud
Kõige tuntum templitüüp oli peripteer (kogu hoone ümbritsetud sammaste reaga) Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves, kapiteel Sammastele toetuva talastiku alumine osa on arhitraav, ülemine osa friis. Nii friisi kui ka viilkatuse otsa külge katsid reljeefid. Sammasterea taga asus kivist seintega siseruum (naos), seal asus jumalakuju. Valgus pääses templisse ainult uksest Naose puust lage liigendasid nelinurksed kassetid (kassettlagi) Vanasti templid värvilised Arhitektuuri stiilid (orderid) Dooria stiil – raskepärane, kapiteeliks kaks kivi (ketta ja ruudukujuline), puudus baas) Joonia stiil – veidi hilisem, saledam, oluline tunnus allapoole rullikeeratav voluut. Korintose stiil – levin hellenismi ajal, kapiteel kaetud akantuselehtede ja teiste taimedega
César keevitas kokku prügimäelt leitud vanametalli, al 1960 spetsialiseerus autovrakkide kokkupressimisele. USA's tekkis uue realismiga samalaadne suund- neonada J. Johns'i tegi maaliseeriad üldtundtud motiividest, nagu ,,Lipud", ,,Märklauad", ,,Numbrid", al 1961 hakkas kinnitama maalidele reaalseid objekte R. Rauschenberg alustas ühevärviliste (valge, must) lõuenditega, mille pinda liigendasid kokkukägardatud, osalt värvitud ajalehed Al 1955 assamblaazid, nt ,,Voodi", 3D teosest kuulsamad ,,Coca-Cola" ja ,,Monogramm" Neonada üheks variandiks on ,,junk art" e utiilikunst, so prügimäe materjalide ärakasutamine
Krause poolt aastail 1805-1809 ehitatud Tartu ülikooli peahoone. Samuti on selles stiilis maju Tallinnas. Lisaks triumfikaared,võidusambad ja auväravad (Tähe Võidkaar Pariisis, Brandenburgi väravad Berliinis, Aleksandri sammas ja Narva väravad Peterburis). Haapsalu Kutseharidukeskus Viljo Kozlovski 2. Sisekujundus Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad- pilastrid. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud- girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, mida mõnel maal ampiirstiiliks nimetatakse, iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus. Punakaspruunist mahagonipuidust ampiirmööblit, mis oli eriti armastatud Napoleoni-
saj pKr- kaaristu e arkaad 3. termid- suured saunakompleksid. Diceletianuse ja Caracalla termid 4. amfiteatrid- Colosseum, 188-156 m, h 48,5m; üldpikkus 524m, 3 korruseline 1) dooria 2)jooniqa ja 3) korintuse stiilis. Gladiaatorite võitlused, lõbustusasutus. Circus Maximus- kaarikute võidusõit 5. triumfikaared- *1 või 3 kõrge kaaravaga massiivne kivisein *monument, sõjaliste võitude või tähtsate sündmuste auka *seina liigendasid sambad või poolsambad *friisi ülaosa eraldatud horisontaalse karniisiga-atika *reljeefid ja tekstid seintel selgitasid püstitamise põhjust * nt keiser Constantinuse triumfikaar 6. foorum- *väljak, mis ümbritseti esinduslike hoonetega *fassaade ilmestasid sambad *hooned foorumi ümber olid sümmeetrilised *paraadlik eripära
piire maalikunsti ja skulptuuri vahel ning seadsid kahtluse alla ka elu ja kunsti piirid. Kui Johns'i loomingut iseloomustab kujundi lakoonilisus, siis Robert Rauschenberg'i (sünd 1925) loomingut iseloomustavad sõnad ülikülluslik, kuhjatud, barokne. 50ndatel alustas kunstnik ühevärviliste lõuendit maalimisega alguses üleni valgetega, mille ainsateks kujunditeks olid vaatajate varjud, siis üleni mustadega, mille pinda liigendasid kokkukägardatud ajalehed ning maalikunst hakkas assamblaazidega asenduma. Ta on oma teostes kasutanud rikkalikult reaalseid esemeid, kuid neid õlivärvidega täiendanud (nt padi, tekk, linad kombinatioonis ,,Voodi" (1955) on tükati värvikihi all). Tuntud on ka tema maalid liiklusmärkide, teeviitade ja elektrilampidega. Kuulsaks on saanud Rauschenbergi konstruktsioon kolmest Coca-Cola pudelist, mis mõõdukalt
arkaadimotiiviga jalgu; kõrgrnessanssis tuli ette ka täiesti skulpturaalseid ja balusterjalgu. Mustritega võis kaunistatud olla ka puust või marmorist lauaplaat. Kapp Korpuselise mööbli uhkeimateks esindajateks olid kõrged neljaukselised kapid, mille ülesehitus oli selgelt arhidektuurne, majalik: kapp toetus madalatele plokk-või kuuljalgadele, korpus algas profileeritud ja ornamenteeritud sokliga, fassaadi liigendasid pilastrid, uksetahvlitel oli profileeritud raamistus, kaht ülemist ust eristas alumisest eenduv vahevöö ja kapp lõppes karniisiga. Kapi sisemuses oli jaotus horisontaalne, s.t. siin olid riiulid ning riideid esialgu mitte ei riputatud, vaid laotati. Itaalia renessanssi veel üks uhkus oli kõrge puhvet credenza'l oli palju vorme: oli nii pikku kui ka lühikesi, kahe- ja neljaukselisi, mõnikord olid ülaosas sahtlid. Mahutava mööblina
sildamiseks. Kaare lihtsaim vorm on poolringkujuline kivirida. Roomalste tähtsamad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon. Betooni saadi lubjast või vulkaanilisest tuhast. Vee juhtimiseks mägiallikatest ehitati veejuhtmeid, mis toetusid orgude ja jõgede ületamise kohas kõrgetele kaaristutele. 20. Millised olid roomlaste ehitatud templid vabariigi ajal, milliseid ehitati impeeriumi ajal? Templil oli sügav sammastele toetuv eeskoda, aa seinu liigendasid poolsambad, millel polnud konstruktiivset, vaid ainult kaunistav osa. Omapärane roomlaste ehitis oli triumfikaar. See oli ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Kuigi väravataoline, polnud ta mõeldud väravaks vaid monumendiks. Neid püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad. Triumfikaarte seintel oli reljeefe ja tekste, mis selgitasid selle püstitamise põhjust. 21
apsiidiga Moskva Tõusis 14.sajandil pärast Töötasid mitmed itaalia Ehitati Uspenski kirik, millel oli algselt üks kuppel, Kiievi rüüstamist meistrid, tuntuim kuid hiljem ehitati juurde veel neli kuplit. Lihtsaid ehituskunsti keskuseks ARISTOTELE valgeid seinu liigendasid pilastrid ja nende vahel asuvad FIORAVANTI petikarkaadid Ehituskunsti areng Vene ehituskunst arenes Konstruktiivne selgus ja Alates 15.sajandist on Suurimaks meistriteoseks suurema vormirikkuse, loogika vähenesid säilinud kõrge telgitaolise peetakse Vassili Blazennõi
ehitati neist võimsaim: Colosseum. Colosseum moodustab ovaalse suletud kehandi, millel oli 80 sissepääsu. See pidi mahutama üle 50 000 vaataja. Ehitis tundub, et sõltub poolsammastest, aga tegelikult toetub kõik vaid kaartele ja võlvidele. Selline konstruktsiooni ja välisilme erinevus muudab rooma arhitektuuri teistsuguseks kui egiptuse ja kreeka arhitektuuri. Rooma templitele andsid eeskuju kreeka ja etruski templid. Templil oli sügav sammastele toetuv eeskoda, aga seinu liigendasid poolsambad, millel polnud konstruktiivset, vaid hoopis kaunistav osa. Omapärane ehitis oli triumfikaar. See oli ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Neid püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad. Tihti oli seina friisitaoline ülaosa eraldatud horisontaalse karniisiga. See oli atika. Keisriaegses Roomas jäi üheperekonnaelamu ainult äärelinnas või väikelinnades elanud inimeste osaks
· Kujutatakse igapäevaelustseene. · Värvivalik varjuderikkam · Rõhutati inimeste iseloomujooni, tihti isegi inetust · Skulptuur säilitab vana kunsti parimad jooned · Selle perioodi kunsti on leitud Ehnatoni järeltulija Tutanhamoni hauast 3. Egeuse kunst Kreeta - Mükeene arhitektuur a) Kreeta arhitektuur · Suured paleed · Valgus pääses sisse maja terrassidelt ja galeriidest · Paleede seinad olid kivist, laed puidust, eriruume ja tasapindu liigendasid sambad · Suured lossid - Knossos, Phaistos, Hagia Triada · Kreeta sambad - Peenenevad ülevalt alla, valmistatud puidust ja kaunistatud punase, musta, kollase koloriidiga Kreeta kujutav kunst · Losside seinamaalingud, maalingud ja reljeefid mitmesugustel nõudel. · Kunst nagu inimene - värviküllane, mänguline, muretu, siiras, maaliline laad. · Inimesi, loomi, esemeid kujutati loomulikult ja elavalt. Neid ei stiliseeritud, samuti puudub sümmeetria.
Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Sisekujundus. Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad- pilastrid. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud- girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, mida mõnel maal ampiirstiiliks nimetatakse, iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus. Punakaspruunist mahagonipuidust ampiirmööblit, mis oli eriti armastatud Napoleoni- aegsel Prantsusmaal, ehitasid
Arvestatav luuletaja. 1503. aastal Firenzes maalis esimese tähtsama maaliteose tondo, mis kujutab Püha Perekonda. Kuulsaim on Sixtuse kabeli laemaal, valmis 1508-1512, ei kasutanud õpilaste abi, maalis laele 5 väiksemat ja 4 suuremat pilti, mis kujutavad maailma loomist ja Noa laeva lugu. Neid ümbritsesid suure prohvetid, sibüllid(ennustaja) ja alati noormehed. Kolmurkadesse Kristuse eelkäijad, nurkadesse stseenid iisraeli rahva ajaloost. Seda liigendasid kõik maalitud arhitektuuri osad. Kokku oli 351 üksikfiguuri. Tegi teise gigantse maaliteose, mis kujutas viimset kohtupäeva, Sixtuse kabeli idaseinal. Tunda barokieelaimdust. · Raffael(1483-1520)- Maalinud terve rea Madonna pilte, Madonna roheluses, Madonna ohakalinnuga, oma elu lõpu poole kuulsa Sixtuse madonna. 1508 Rooma, kus paavsti üleskutsel pidi kaunistama kolme stanzat freskodega. Esimene oli allkirja stanza
müüriribasid ehitise kindlus sõltub ainult kaartest ja võlvidest gladiaatorite võitlusmängudeks - Circus Maximus kaarikute võiduajamiste vaatamiseks c) triumfikaar suurte sõjaliste võitude või ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks (reljeefidel ja tekstidel märgitud) seina liigendasid sambad või poolsambad atika friisitaoline ülaosa oli eraldatud horisontaalse karniisiga hiliseim triumfikaar on pühendatud Constantinusele 4.Keisriteaegne Rooma riik a) suurt tähelepanu pöörati linnade planeerimisele lähtekohaks on nelinurkne sõjaväelaager, mille keskel ristuvad 2 sirget teed foorum - teede ristumiskohast kujunenud väljak hooned paiknesid sümmeetriliselt
Kaare lihtsaim vorm on poolringkujuline kivirida. Roomalste tähtsamad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon. Betooni saadi lubjast või vulkaanilisest tuhast. Vee juhtimiseks mägiallikatest ehitati veejuhtmeid, mis toetusid orgude ja jõgede ületamise kohas kõrgetele kaaristutele. 20. Millised olid roomlaste ehitatud templid vabariigi ajal, milliseid ehitati impeeriumi ajal? Templil oli sügav sammastele toetuv eeskoda, aa seinu liigendasid poolsambad, millel polnud konstruktiivset, vaid ainult kaunistav osa. Omapärane roomlaste ehitis oli triumfikaar. See oli ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Kuigi väravataoline, polnud ta mõeldud väravaks vaid monumendiks. Neid püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad. Triumfikaarte seintel oli reljeefe ja tekste, mis selgitasid selle püstitamise põhjust. 21
-9. sajandiks sai neist alus 32 grma-rgale koos mitmete variantidega.19 Ajaloo kohta veel nii palju, et algselt oli rga seotud draamaga, kuna muusika mängis Vana- India teatris olulist osa, ja teatud rgad juhatasid sisse kindlaid peatükke, tegelasi, stseene, situatsioone ja rasat (esteetiline maitse). Alles muusikaloo eraldumises draamast sai rga juurde esoteerilisi tähendusi.20 3.3. Tla ehk rütm Klassikalise India muusika juures on rütm vähemalt sama oluline kui meloodia. Algselt liigendasid muusikat asümmeetrilised käeliigutuste ja taldrikulöökide mustrid 3.4. Vdya ehk instrumendid ja instrumentaalmuusika 18 The New Grove Dictionary of Musica and Musicians. Ed. Stanley Sadie. Second edition, 2001. Vol. 22,pp.? 19 The New Grove Dictionary of Musica and Musicians. Ed. Stanley Sadie. Second edition, 2001. Vol. 22,pp.? Täpselt ei saagi öelda, kui palju rgasid tänapäeval kokku on. Rga- rgin süsteemis on
kujutada, siis on mosaiigid ja seinamaalid kinni kaetud. · San Vitale on väike kaheksatahuline kuppelehitis, mille keskosa on kõrgem ja seda ümbritseva löövi teine korrus avaneb rõduna keskmisesse ruumi. San Vitale on kuulus oma mosaiikide poolest. Sisearhitektuuris väärivad tähelepanu sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud talumid. Väljast kirikud mitmekesistati sellega, et absiidid muudeti tahulisteks. Seinu liigendasid kitsad püstribad, mida ühendasid kaared, mille vahele jäid lamedad petikud. Ehitati ka tsentraalehitisi mis oma põhiplaanilt meenutasid kreeka risti, mida katsid viis kuplit-üks suur keskel, neli väikest risti ümber. Kuulsaim neist Apostlite kirik Konstantinoopolis. 9.saj. lõpul hakkas arhitektuuris levima viiskuppelkirik. Põhiplaanilt läheneb kirik ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad
oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Sisekujundus. Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad pilastrid. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, mida mõnel maal ampiirstiiliks nimetatakse, iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus. Punakaspruunist mahagonipuidust ampiirmööblit, mis oli eriti armastatud Napoleoni aegsel Prantsusmaal, ehitasid
Polnud eriti palju templeid, tundus valitsevat viljakusekultus. Valitsejaid eriti ei ülistatud. Lossid: suurimad Knossos, Phaistos, Hagia Triada, need kaevati välja 20. saj alguses. Lossidel puudus kindel põhiplaan, ruumid paiknesid ümber siseõue korrapäratult. Alumisel korrusel olid laoruumid, ülemisel suuremad ja esinduslikumad toad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Sambaid valmistati samuti puust, need ahenesid allapoole. Need liigendasid ruume, toestasid lagesid. Värvitud olid punaseks, kollaseks, mustaks. Sissekäigud polnud paraadlikud, kuid lossid olid värvilised ja kaunistatud piltide ja ornamentidega. Kujutav kunst: Egiptuse poosi kasutati harva, püüti jäädvustada vabalt ja loomulikult. Laad on mänglev, elav. Palju on kujutatud sõnni, kellest noored üle hüppavad. Keraamika ornamentika looduslähedane, mereteemaline.
Termides olid erineva temperatuuriga higistamisruumid, basseinid ja suured saalid lõdvestumiseks, jalutamiseks ja suhtlemiseks. Omapärane roomlaste ehitis oli TRIUMFIKAAR. See oli ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Kuigi väravataoline, polnud ta mõeldud väravaks, vaid monumendiks. Neid püstitati suurte sõjaliste võitudde või muude ühskondlikult tähtsate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad. Tihti oli seina friisitaoline ülaosa eraldatud hoisontaalse karniisiga, sellist poolkorrust nimetatakse ATIKAKS. Triufikaare seintel oli reljeefe ja tekste, mis selgitasid selle püstitamise põhjust. Linnaplaani lähtekohaks oli nelinurkne sõjaväelaager, mille keskel ristusid kaks sirget teed. Teede ristumiskohtadest kujunesid väljakud - FOORUMID, mis ümbritseti esinduslike hoonetega. Hooned nii tee ääres kui ka väljakute ümber paiknesid
teoreetiline alus; oluline lossiarhit. Heidelbergi loss; spetsiifiline stiil fassaadi ülemise osa mood. Astmeliselt ahenev viil Nürnbergis Pellerhaus; oluline osa puitarhitektuuril Madalmaad: reness. jõudis Itaaliast, lossiarh. Pr.maalt, esialgu võeti üle reness. väline vorm; 16.saj. kujunes omanäoline stiil; arhitektid: K.Floris Antverpeni raekoda tiibade üksikud osasid liigendasid pilastrid (4kandilised poolsambad); keskmises osas kasutati kaart ja sammast vaheldumisi; Van Thienen Brüsseli raekoda, Antverpeni gildimaja Inglismaa: gooti püsis kaua, reness. tagasihoidlik; reness. maju peaaegu polnud - Ollaton Hall (Thorpe proj.) Hispaania: levis nn. platerskne stiil (kullassepa stiil); isel. hilis-gooti, vara-reness. ja mauri elementide segu; Escoriali loss (arh. Herrera ja de Toleda; valitseja residendiks väljaspool Madridi)
· 3 sorti sambaid, alt poolt dooria, joonia, korintos · Ülemisel korrusel pilastrid poolsambataoline müüririba · Igal korrusel seisuste järgi · Keskel areen, gladiaatorid · Selle all 3 korrust, garderoob · päikesepurjed Templid: · Sügav sammastele toetuv eeskoda, poolsambad Triumfikaared: nt Constantinuse triumfikaar · 1 või 3 kõrge kaaravaga massiivne kivisein, monument · Püstitati sõjaliste võitude auks · Seina liigendasid sambad, poolsambad · Seina friisitaoline ülaosa eraldatud horisontaalse karniisiga, poolkorrus atika · Seintel reljeefid, tekstid, mis seletasid püstitamise põhjust Ühepereelamud Pompejis ja Herculaneumis, betoonist, tellistest üürimajad Linnade planeerimine · Lähtekoht sõjaväelaager, selle keskel ristusid 2 sirget teed, teede ristumiskohast kujunesid väljakud foorumid, mis ümbritseti esinduslike hoonetega
Üks kuulsamaid töid on Moosese figuur hauamonumendi jaoks. Sai ka põhiülesande Sixtuse kabeli lae kaunistamine 1508-1512. Laele maalis 5 väiksemat ja 4 suuremat pilti. Need kujutasid Maailma loomist ja Noa laeva lugu. Pilte ümbritsesid prohvetid, sibüllid (ennustajad) ja alasti noormeeste figuurid. Kolmnurksetesse võlvisiiludesse akende kohal maalis Kristuse eelkäijate maalid. Võlvi nurkadesse 4 stseeni Iisraeli rahva ajaloost. Kogu lage liigendasid maalitud arhitektuuri osad. Kokku on loetletud üle 350 üksikfiguuri. Firenzes tellisid Medicid oma hauakambri, kus kasutas allegooriaid. 1536-1541 tegi gigantse maali Sixtuse kabeli idaseina, mis kujutab viimset kohtupäeva. Viimaseks skulptuuritööks oli Pieta Firenze toomkiriku jaoks. RAFFAEL (1483-1520) sai oma esimesed oskused oma isalt, siis suundus õppima Perugino ateljeesse, lõi esimese suurema töö ,,Maarja laulatus". 1504 läks Firenzesse, kus omandas
Kapiteel koosneb 2 osast ehhiin ja abakus. Kapiteel on ülemineks samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine on friis. Templit katab madal viilkatus, mille mõlemal kitsal küljel on viiluväljad, mis on kaunistatud skulptuuridega. Katuse serva ääres seesülititega avad vihmavee jaoks. Sammasterea taga asus risttahukakujuline kivist seintega ruum naos, mille ainsaks valgusallikaks oli uks. Naose puust lage liigendasid nelikurksed süvendid kassetid. Naoses jumalakujud. Eristatakse 3 stiili: dooria, joonia ja korintos. Nimetatakse ka orderiteks, sest neil on rangem reeglistik. Doora still on vanim ja lihtsaim. Madalad jässakad sambad, range, puudub baas ja kapiteel on lihtne plaat. Friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest. Triglüüfid on nelinurksed kiviplaadid, millel on 2 püstvagu. Triglüüfidega vahelduvad metoobid on kaunistatud reljeefidega.
Enim mõjutasid 5 arhitektid L. Le Vau 1612-1670 ja A. Le Notre 1613-1700. 1704 avas Louis XIV pargi rahvale. 2. Le Notre uuendas palju vanu renessansiaja losse ja nende aedu, kuulsamad olid: a. Fountaine-bleau' b. Kuulsaim oli Chantilly lossi aia uuendamine 1660. See oli vana valikraavist ümbritsetud renessansiloss, vallikraavid liigendasid aeda. Le Notre ühendas need võimsaks kanaliteemaks nagu Versailleski, seegi aed hävitati revolutsiooni käigus. 3. Pariisi lähedal Vaux-le-Vicomte lossi aed valmis 1661. Aed hävitati 1789 prantuse revolutsiooni käigus. Restaureerimine algas 1875. aiaplaneeringu põhimõte oli-regulaarsus ja vaheldus (üks juhtteema, mis oli siin aia telg, ja erinevad kõrvalteemad, nagu kanalid, basseinid jne. 4
Suurim ja kuulsaim amfiteater on tänaseni säilinud Colosseum (1. saj. e.Kr.). -esimesel korrusel istus keiser lähikondlaste ja ülikutega. Poolsambad dooria stiilis -teisel korrusel ratsanikud ja rikkamad, kõrgemast soost isikud. Poolsambad joonia stiilis -kolmandal korrusel lihtinimesed. Poolsambad korintose stiilis. -neljandal korrusel samuti lihtrahvas, sinna tohtisid minna ka naised ja vabaks lastud orjad. Poolsambad puudusid, liigendasid pilastrid. Colosseum moodustab suletud ovaalse kehandi, sellel oli 80 sissepääsu ning mahutas 50 000 inimest. Sambaid ei kasutatud toetamiseks vaid välisseina liigendamiseks. Rooma templitele andsid eeskuju kreeka ja etruski templid. Templil oli sügav eeskoda, seinu liigendasid poolsambad, millel oli ainult kaunistav mõte. Tehti ka triumfikaari. See oli ühe või kolme kaarega suur kivisein. Kuigi need näevad värava moodi välja, on neil siiski vaid monumentaalne väärtus
Alumisel korrusel olid dooria, keskmisel joonia ja kolmandal korrusel korintose stiilis sambad. Neljandal korrusel olid pilastrid poolsambataolised, kuid õhukesed müüriribad. Tempel oli asetatud kõrgele alusele, trepp oli ainult kitsamal küljel. Kasutati poolsambaid. Triumfikaar see oli ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Oli mõeldud monumendiks. Püstitati suurte sõjaliste võitude või tähtsamate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad. Seina friisitaoline ülaosa oli eraldatud horisontaalse karniisiga, see poolkorrus oli atika. Triumfikaare seintel olid reljeefid ja tekstid, mis selgitasid selle püstitamise põhjust. Vanemal ajal elasid roomlased ühepereelamutes, kuid hiljem jäi villa ainult äärelinnas või väikelinnas elanud inimeste osaks. Selliseid maju on välja kaevatud Pompejis ja Herculaneumis.
lihtsat silindervõlvi, mille puhul kandub kogu võlvi raskus mõlemale toetavale seinale. XI sajandil hakati silindervõlvi kõrval kasutama ka ristvõlvi, mis tekib kahe silindervõlvi ristumisel. Oma raskusega toetub ristvõlv nelja äärmisse punkti, mida piilarite või sammastega toetati. Ristvõlviga kaetud lööviosa nimetatakse traveeks, traveesid eraldavad vööndkaared. Hoolimata ristvõlvi kasutuselevõtust, jäi kiriku seintele küllaltki suur kanderaskus. Paksu müüri liigendasid ainult kitsad ümarkaarelised akna- ja ukseavad. Siseruum jäi raskepäraseks ja hämaraks. ARHITEKTUUR: Romaani ajastu eripära väljendub kõige paremini ehituskunstis. Kõikvõimsaks muutunud katoliku kirik vajas pühakodasid ja kloostreid. Paneb imestama millise innuga iga pisike mõnetuhande elanikuga linnake ponnistas ehitada tohutusuurt katedraali, mis siis et selle valmimine sadu aastaid võis võtta. Samas ei suuda aga meie ajastu inimene täiel määral
stiilinimetus kujunes 19.sajandi alguses. Põhitunnuseks on pidevalt teisendatud orvand ehk rocaille. Rokokoo vaba mänglevus on vastand baroki reeglipärasusele. Traditsioonilisi sambaid, pilastreid, paraadtreppe välditi, ruumid ehitati intiimselt madalad, saalid seoti salongide ja buduaaridega, ruumi tavapäraselt lihtsad pinnad peideti dekoratiivse orvandiga. Kindlate kontuuridega seinapinda liigendasid taimornamendiga põimitud kurvjad raamliistud, pannood ja tahvelpeeglid, mis avardasid ruumiperspektiivi lõpmatusse. Dekoorimaterjalina domineeris stukk, värvustest kahvaturoosa, helesinine, leheroheline, sidrunkollane. Sageli kasutati eksootilisi motiive. Interjöörile kontrastiks kujundati fassaadid võimalikult lihtsana. Louis XV stiil. Sai alguse Prantsusmaalt, 18.sajandi alguses. Kasvas välja barokist, aga on kergem ja mänglevam
Kapiteel on üleminek samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine kannab nime friis. Templit kattis madal viilkatus, mille mõlemal kitsal küljel moodustusid kolmnurksed viiluväljad, mis olid tavaliselt kaunistatud skulptuuridega. Piki katuse serva kulges liist, milles asetsesid veesülititega avad. Sammasrea taga asus risttahukakujuline kivist seintega ruum (naos), mille ainsaks avaks ja valgusallikaks oli uks. Naose puust lage liigendasid nelinurksed süvendid, kassetid (kassettlagi). Naose hämaruses paiknesid jumalakujud. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili dooria, jooni ja korintose. Neid nimetatakse ka orderiteks (order ,,kord"). Dooria stiil on vanim, seda iseloomustavad suhteliselt madalad jässakad sambad, mistõttu mõjub ehitis raskepärasena 8eriti vanemad templid), ent kindlana. Sammastel puudub baas ja ka kapiteel on tagasihoidlik kettakujuline ehhiin ja sellel ruudukujulise plaadina abakus
arkaadimotiiviga jalgu; kõrgrenessansis tuli ette ka täiesti skulpturaalseid ja balusterjalgu. Mustritega võis kaunistatud olla ka puust või marmorist lauaplaat. 3.4. Kapid Korpuselise mööbli uhkeimateks esindajateks olid kõrged neljaukselised kapid, mille ülesehitus oli selgelt arhitektuurne, majalik: kapp toetus madalatele plokk- või kuuljalgadele (hilisrenessansis), korpus algas profileeritud ja ornamenteeritud sokliga, "fassaadi" liigendasid pilastrid (või, eriti 16. sajandif, hermipilastrid), uksetahvlitel oli profileeritud raamistus, kaht ülemist ust eristas alumistest eenduv vahevöö ja kapp lõppes karniisiga. Kapi sisemuses oli jaotus horisontaalne, s. t. siin olid riiulid ning riideid esialgu mitte ei riputatud, vaid laotati. Itaalia renessansi veel üks uhkus oli kõrge puhvet - credenza . Credenza'l oli palju vorme: oli nii pikki kui ka lühikesi, kahe- ja neljaukselisi, mõnikord olid ülaosas sahtlid. Mahutava
Üks tema kuulsamaid pilte kannabki nime "Hommik" Pilet 10 1. Vanavene kunst Vanavene ehituskunsti tähtsaimateks mälestusmärkideks on kirikud. Esimesed suuremad meieni söilinud kiviehitised on Sofia katedraal e. Peakirikud Kiievis ja Novgorodis. 14. Sajandi lõpul sai ehituskunsti keskuseks Moskva, kus töötasid mitmed itaalia meistrid. Sel ajal kerkis kirik Uspenski kirik. Sellel oli algselt üks kuppel, neli kõrvalkuplit on hiljem juurde ehitatud. Lihtsaid valgeisd seinu liigendasid pilastrid.16. sajandi ehituskunsti suurimaks meistrietoseks on peetud Vassili Blazennõi peakirikut Moskvas. See on kummaline vaatamisväärsus, konstruktsioonilt veider aga fantaasiarohke ja oretsev. Ilmaliku arhitektuuri mälestusmärke on suhteliselt vähe säilinud. Kõige tähelepanuväärsem osa selles on kindlustusarhitektuuril. Moskva Kremii müürid on vanavene linnakindlustuskunsti tuntuimaks näiteks . Skulptuur ei leidnud Venemaal kuigi palju viljelemist
Esimese dünastia vaarao maeti suurde ristkülikukujulisse tellistest hoonesse, kus oli mitu väljastpoolt ligipääsmatut ruumi. Ühte neist ruumidest asetati kuninga keha, teistesse kanti aga hulk ohvriande ja tarberiistu. Lõpuks pidi haud ka väljastpoolt nähtav olema: see varustati piirmüüriga ja täideti ehitusmaterjaliga, nii et tekkis omalaadne pikliku tellise kujuline hauamonument. See kõik oli vaid esiajaloolise matmiskombe viimistletud variant. Väljas liigendasid haudehitist uksekujulised nishid. Arvati, et nende kaudu sai surnud kuninga ka tulla ja minna vastavalt oma soovile. Esmalt paigaldati näilik uks, mis kandis surnu nime ja manavormeleid. Hiljem ehitati selle ukse taha ka vastavad ruumid. Näilikud uksed ehitati alati hauakambri idaseina, 11 seega suunaga läände, selle taha jäävad ruumid ja käigud moodustasid tõelisi labürinte.
Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Sisekujundus. Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad- pilastrid. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud- girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, mida mõnel maal ampiirstiiliks nimetatakse, iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus. Punakaspruunist mahagonipuidust ampiirmööblit, mis oli eriti armastatud Napoleoni- aegsel Prantsusmaal, ehitasid
Roomas olid üürimajad kuni 20 m kõrgused, nende ülemised korrused olid tihti saviga tihendatud punutised.? Sisekujundus. Rooma templite sisekujunduse materjalikasutus, kus betoonseinad on kaetud marmorplaatidega, toetab interjööri kaunistamises kasutatud korintose stiilis sammaste, niššide ja kuplitel-lagede kassettidega kaetud pindade harmooniat. Ilmalike hoonete kaunistamisel kasutati siseruumides välisarhitektuuri elemente: portaalid, sambad ja pilastrid liigendasid ruumi, põrandad olid kaetud mosaiikidega. Väga rikkalikult olid kujundatud termid, kus ruumide paigutus oli loogiline ja otstarbekohane, erineva otstarbega ruumid olid allutatud rangele sümmeetriale ning kompositsiooni peateljele. Ruumide vaheldumist saatvad valguse ja värvimuljed olid saavutatud seinte tahveldamisega erinevates värvitoonides marmoriga. Termide põrandate värvilised mosaiigid moodustavad eraldi peatüki rooma mosaiikide ajaloos. Roomlaste elamute kujundamise
annaabi.ee 
