Vanakreeka kunst (1)

Vanakreeka kunst
Esimesed kunstiteosed tarbekunstist 7. saj eKr. Ehitisi pole säilinud, kuna need tehti puidust.
Kreeka kunst arenes välja u aastaks 600 eKr. Järgnes kolm perioodi:
1. Arhailine e. vana aeg 600 – 480 eKr
Kivist skulptuurid, sarnanevad stiililt Egiptuse skulptuuridega
2. Klassikaline e. õitseaeg 480 – 323 eKr
Sadu poliseid, suurim neist Sparta . Peamiseks kunstikeskuseks Ateena ja Sparta.
Võitlus pärslastega 500 eKr – 449 eKr Kreeka-Pärsia sõjad. Kreeka võit, vabastati ka Joonia piirkond. Alustati ehitustöödega, maalikunsti pole säilinud.
3. Hiline e. Hellenistlik periood 323 – 30 eKr
Aleksander Suure vallutused . 30 eKr vallutavad roomlased kreeklaste käest Egiptuse. Kunsti on peetud Kreeka kunsti tipuks. Tohutud skulptuurid, mis mõjutavad ka ümberkaudseid maid.
Hellenistlik kunst e. Hellas kui kreeka ja hellenid kui kreeklased . Polüteism – peajumalaks Zeus , kes elas Olümposel. Kõige rohkem austati Apollonit. Delfi püütia – naissoost ennustaja. Naisi eriti ei austatud, neil polnud majanduslike ega poliitilisi õigusi. Mehe surma korral kasvatas lapsi mehe vend e onu. Nad polnud ka haritud. Sport ja massiline orjastamine . Ajaarvamine algab esimestest OM 776 eKr. Publiku ja võistlejad moodustasid mehed. Mehed võisid sportida paljalt, naised pidid kandma maani ulatuvaid riideid .
Kreeka arhitektuuris olid tähtsaimad ehitised templid ja sakraalarhitektuur üldiselt, kuid tähtsad olid ka suurimad ehitised, teatrid. Epitaurose vabaõhuteater mahutas näiteks 12 000 pealtvaatajat kes istusid theatronil e. pinkide real. Näitlejad ja koor asusid all orus orkestraalil e alusel. Tagapool asus skeene e näitlejate riietusruum mis oli puust või kivist. Teatritel polnud katuseid.
Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutast megaroni. Ehitusmaterjalideks olid puu ja savi, hiljem kivi, eriti marmor . Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Templi alust, millel tempel seisab nim. krepidomaks(3 astmeline). Krepidoma ülemist astet nim. stülobaadiks. Stülobaadilt kerkib sammastik ja sellele toetub talastik koos katusega . Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine osa friis .
#peripteer – rida sambaid ümber templi
# dipteer – 2 rida sambaid ümber templi
Sambad olid templite peamiseks kaunistuseks. Samba kolmeks põhiosaks on: baas, tüves ja kapiteel . Tüvese keskel on väike paisutus e entaas ja tüvest liigendavad kitsed püstvaod e kannelüürid. Kapiteel koosneb kahest osast: alumine on ehhiin ja ülemine abakus. Templite ehitamisel kehtis raage reeglistik e order, näiteks oli määratud sammaste arv ja kasutati kindlaid algmõõte, mooduleid. Sambaid eristati kapiteeli järgi.
3 stiili:
Dooria – massiivsed, kannellüürid e vaod sambas, mida oli 16. Baas puudub. Toetub otse alusele. Mõnel eritüübil siiski ka baas. Dooria sambad on näiteks TÜ ees.
Joonia – saledam , kannellüüre rohkem, baas olemas. Kapiteel kitsas, oinasarvedega. Valuudid –
populaarsed kaunistuselemendid.
Korintos – pikem, saledam, kapiteel peekri kujuline, taime ornamentidega. Korintose friisi puhul kasutati lihtsat hammaslõiget.
Sammasterea taga asus risttahuka kujuline seintega ruum e naos , mille ainsaks valguseallikaks oli uks. ( templitel puudusid aknad) Naose puust lage liigendasid nelinurksed süvendid e kassetid (kassetlagi).
Cellas paiknesid jumalakujud. Suuremate templite puhul võib naos jaguneda mitmeks.
Templid olid ka värvitud, kui praeguseks on värv maha koorunud .