Vanakreeka kunst (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

Vanakreeka kunst

Kunsti kiiret arengut soodustas demokraatlik ühiskonnakord
Samuti tuli Kreeka geograafiline asend kunsti õitsengule kasuks
Kreeklased olid meresõitjad ja neil olid tunduvalt laiem silmaring, kui paiksetel põlluharijatel
Kreeklastel oli kõrge enesehinnang
Teisi inimesi nimetati barbariteks
Kujunes välja orjapidamine ( orjad ainult barbarid)
Vabadel inimestel rohkem võimalusi enda arendamiseks
Sealt pärit sportimine
Olümpiamängud (776 eKr)

Eristatakse kolme perioodi:

Arhailine e. varajane ajajärk 7.-6. saj eKr

Klassikaline e kõrgaeg 5.-4. saj. eKr

Hellenistlik e. hiline ajajärk 323 eKr – 30 pKr
Arhitektuur

Esimesed suuremad ehitised templid
Esialgu ehitati puust ja savist , hiljem kivist (marmorist), sidumiseks metallist klambrid .

Rahvas nägi pühakoda ainult väljast
Templi väliskülje kujundamisele pöörati suurt tähelepanu
Tähtis ilu ja harmoonia
Hoone allus kindlale reeglistikule
Templid ehitati kõrgemale kohale, enamasti kolmeastmelisele alusele.
Põhiplaanilt ristkülik (eeskujuks Mükeene losside peasaal megaron )
Ümber kogu hoone kulges ühe-või kaherealine sammastik

(Reegli järgi oli pikemal küljel sambaid kaks korda rohkem, kui otsaseinas ja pluss veel üks, tavaliselt 6x13 ja 8x17)

Kõige tuntum templitüüp oli peripteer (kogu hoone ümbritsetud sammaste reaga)
Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves, kapiteel
Sammastele toetuva talastiku alumine osa on arhitraav , ülemine osa friis .
Nii friisi kui ka viilkatuse otsa külge katsid reljeefid .
Sammasterea taga asus kivist seintega siseruum (naos), seal asus jumalakuju.
Valgus pääses templisse ainult uksest
Naose puust lage liigendasid nelinurksed kassetid (kassettlagi)
Vanasti templid värvilised

Arhitektuuri stiilid ( orderid )

Dooria stiil – raskepärane, kapiteeliks kaks kivi (ketta ja ruudukujuline ), puudus baas)
Joonia stiil – veidi hilisem, saledam, oluline tunnus allapoole rullikeeratav voluut .
Korintose stiil – levin hellenismi ajal, kapiteel kaetud akantuselehtede ja teiste taimedega

Tuntumad dooria stiilis ehitised Hera ja Poseidoni templid Lõuna-Itaalias ja Zeusi-Tempel Olümpias

Joonia stiilis Artemise tempel Väike-Aasias (109x55x18)

Ateena akropol

Klassikalise ajastu kuulsamaid ehitisi
Kõige tähtsam ehitis Akropolil on jumalanna Athenale pühendatud tempel Parthenon (dooria stiilis peripteer, 8x17 sammast).
Ehitised varemetes (17. saj).

Tuntuid ehitisi Akropolil:

Nike tempel (joonia stiilis
Erechtheion (joonia stiilis) – mitmest osast koosnev tempel, eeskoja katuse sammasteks karüatiidid.

Klassikalise ajajärgu kreeka kunst ja eriti templid on avaldanud suurt mõju hilisemale lääne kunstile.
Klassikaline ilu: korrastatud tervik, millest ei saa midagi ära võtte ega juurde panna.

Hellenistlik arhitektuur

Ehituskunstis said ülekaalu ilmalikud hooned: raamatukogud, teatrid , lossid, koolid, kauba- ja kohtukojad jne.

Teater

Teatrid asusid vabas õhus, kõigis suuremates linnades.
Theatron – vaatajate pingiread, tavaliselt välja raiutud looduslikust mäenõlvast.
Orkestra – ümmargune väljak , kus esinesid laulev ja tantsiv koor
Skeene – Ehitis, kust ilmusid välja näitlejad
Proskenion – skeenest eenduv osa, kus esinesid näitlejad.

Skulptuur

Skulptuurid meieni jõudnud kahjustatuna
Täiesti terveid originaalteoseid on säilinud vähe.
Materjalid – marmor (tükid küljest murdunud), pronks (sulatati hiljem ümber).
Kuulsamaid kreeka kujusid tuntakse roomlaste koopiate järgi (sageli moonutatud, marmor vajas suuremat toetuspinda kui pronks).
Krüselefatiintehnikas skulptuurid ( teatakse ainult kirjelduse põhjal) – puust südamik , paljast keha jäljendavad osad kaeti elevandiluust plaatidega, riided ja relvad kuldplekiga, silmad värvilistest kividest
Athena kuju Parthenoni templis; Zeusi kuju Olümpias (autor Pheidias )
Skulptuur jaguneb
- ehitistega seotud reljeefid ja skulptuurid

Arhailine skulptuur

Egiptuse mõjutustega – jäik kehahoiak , üks jalg teisest eespool , käed kõrval, pilk suunatud ettepoole , kehavormid üldistatud, anatoomia kohmakas. Näol nn. arhailine naeratus.
Põhilised kujud:

Alasti noormehed – kourosed (leitud üle saja)
Riietatud neiud – kored.

Nende kujude erinev kujutamisviis peegeldab mehe ja naise erinevaid rolle kreeka ühiskonnas:

Skulptuur klassikalisel ajastul

Kujud loomulikud, igast küljest vaadeldavad, näod tõsised ja rahulikud.
Kujunes välja nn. klassikaline näotüüp, puudus isikupära.
Täiustus lihaste modelleerimine , keha proportsioonid olulised
Looduslähedane kujutamisviis.
Kõige loomulikumaks kujutamiseks kasutati nn. kontraposti: keha toetus ühele jalale (nn. tugijalg), teisele ainult nõjatus (nn, nõjajalg), figuur liikuvam
Skulptor Polykleitos töötas välje selle aja ideaalse inimese proportsioonid. Nt. tema töö „Odakandja“.
Kujudele osati anda erinevaid poose. Nt. Myroni „ Kettaheitja “, asend väga liikuv.

Hellenistlik skulptuur

Rõhutati kannatusi, traagikat, seda väliselt, siseelu ei kujutatud.

Rohkem liikumist.
Portreed isikupärasemad (filosoofidest, literaatidest).
Figuurid saledamad.
Kujutati rohkem lahtiriietatud naisi.
Praxiteles „ Hermes Dionysosega“
Tuntumad tööd:

Melose saarelt leitud Aphrodite, roomapäraselt Milose Venus .
Skulptuurigrupp „ Lakoon “.
„Samotrake Nike“, säilinud vigastatult.
Pergamoni altari võitlusstseenidega reljeefid.

Maalikunst

Teatakse kirjalike allikate kaudu, tänapäevani pole säilinud.
Peamiselt seina- ja tahvelmaalid.
Maalidest saab aimu roomlaste tehtud koopiate kaudu.
Püüti ilu ja harmoonia poole.

Vaasimaal

Maalikunstist aitab ettekujutust luua vaasimaal.
Vaasivormide valik rikkalik, ilusaim kahesangaline amfora

Vaasikujunduse kolme perioodi

Geomeetriline stiil – kõige varasem. Kujundatud erinevate ornamentidega, nt. meandritega.

Mustafiguuriline stiil – punakaspruunile vaasile maaliti musta värviga figuurid ning kraabite neile sisse detailid (juuksed, silmad, riidevoldid jne.)

Punasefiguuriline stiil – kõige hilisem. Taust maaliti mustaks, figuurid jäid punaseks, detailid maaliti musta värviga peale (inimesed eelmisest loomulikumad).
Teemad: Homerose eeposed , müüdid jumalatest ja kangelastest, peod, spordivõistlused jne.
Vaasidelt saab kõige rohkem teade muistsete kreeklaste elust (välimus, rõivad, tarbeesemed , kombed jpm.)

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 6 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

oliver100 Õppematerjali autor

Vanakreeka kunst
• Kunsti kiiret arengut soodustas demokraatlik ühiskonnakord
• Samuti tuli Kreeka geograafiline asend kunsti õitsengule kasuks
• Kreeklased olid meresõitjad ja neil olid tunduvalt laiem silmaring, kui paiksetel põlluharijatel
• Kreeklastel oli kõrge enesehinnang
• Teisi inimesi nimetati barbariteks

kunst figuurid reljeefid dooria kreeka kunst harmoonia proportsioonid neiud noormehed

Sarnased õppematerjalid

pptx

Vana-Kreeka kunst

Vana-Kreeka Kreeka kunst  Eristatakse kolme perioodi:  Arhailine e. varajane ajajärk 8-6 saj. eKr.  Klassikaline e. kõrgaeg 5-4 saj. eKr.  Hellenistlik e. hiline ajajärk 323-33 a. eKr. Kreeka kultuur  Idamaade kunsti langusega kerkis esile elujõuline Kreeka kultuur.  Kreeklased pidasid oma jumalaid endasarnasteks, sellest tulenevalt on ka nende kultuur ja kunst väga inimesekeskne. Kreeka kultuur  Kunsti kiiret arengut soodustas ka demokraatlik ühiskonnakord.  Samuti tuli Kreeka geograafiline asend kunsti õitsengule kasuks.  Kreeklased olid meresõitjad ja neil oli sellest tulenevalt ka tunduvalt laiem silmaring, kui paiksetel põlluharijatel. Arhitektuur  Esimesed suuremad ehitised templid.  Ehitati kivist (marmorist), sidumiseks klambrid.  Rahvas nägi pühakoda ainult väljast.

Kunstiajalugu

doc

Egeus - hellenistlik

ÜHISKOND: tegeldi põlluharimise, kalanduse, kaubanduse ja mererööviga, ei tekkinud tugevat keskvõimu RELIGIOON: esikohal viljakuse kultus, iseseisvad kogukonnad, härja austamine KESKUSED: 1.KÜKLAADID- leitud marmorkujukesi, lk 44 "Lüüramängija" 2.KREETA SAAR- levinud kultuuri nimetatakse ka minoiliseks (kuningas Minose järgi), levis viljakuskultus, mida sümboliseeris metsik härg. Kunst oli peamiselt elurõõmus, ilus, dekoratiivne, meeleline. Arhitektuur: ei rajatud suuri linnuseid ega kindlusi, Peamiselt ehitatai losse (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Loss: palju väikseid eriilmelisi ruume, mis paiknesid korrapäratult ümber keskõu, seinad olid mitmekordsed ja kivist, laed puust, palju sambaid. Sambad olid allapoole peenenevad, värviti punase,

Kunstiajalugu

doc

KREEKA KUNST

KREEKA KUNST Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuur kokku on antiikkultuur. Kreeka kultuur, sh kunst, levis kaugele väljapoole Kreekat (Väike-Aasia ps, Itaalia, Vahemere saared, Põhja-Aafrika, Musta mere põhjarannik jne) ja on seega mõjutanud kogu tänapäeva Euroopa kultuuri. Kreeka ajalugu: 1) Kreeta-Mükeene ajajärk 2000-1100 e. Kr. 2) tume ajajärk 1100-800 e. Kr. 3) arhailine ajajärk 800-500 e. Kr. 4) klassikaline ajajärk 500-338 e. Kr. 5) hellenismiperiood 338-30 e. Kr. I Arhitektuur Tähtsaim ala oli templiehitus (tempel oli jumala eluase)

Kunstiajalugu

208

pdf

Vana-Kreeka kunst.

Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed “Ilias” ja “Odüsseia”) ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.); 3) Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Vana-Kreeka arhitektuur.

Kunsti ajalugu

doc

Kreeka, Kreeta ,Rooma

1 ) Giza püramiidid Kairos Cheops(140m), Chefren ja Mykerinos 2 ) Babüloni rippuvad aiad 3) Halikarnassose mauseleum haudehitus joonia stiilis, kolmnurkne katus,mille tipus Halikarnassos oma 4-hobuselise hoburakendiga. Tänu temale hakati hauatagust elu rohkem kujutama. 4) Arthemise tempel Efesos. 5) Aleksandria ehk Pharose tuletorn üle 100m 6) Rhodose Koloss ~37m pronkskuju päikesejumal Heliosest. 7) Zeusi kuju Olympias krüselefantiintehnikas. 5. Etruski kunst (praeguse Itaalia keskosas) Põlluharijad, meresõitjad,metallurgid, pronksi- ja kullatöötlejad. Ühtset riiki ei tekkinud linnade liit. Hiilgeaeg 7-6 saj. eKr. (6 saj. hakkas Rooma vabariik etruskeid vallutama). Säilinud hauakirjad, mida ei suudeta väga mõista; etruskid olid ennustajad ja preestrid, armastasid täringumänge. Nekropolid surnute linnad hauakambrid ,kuppelhauad., majatalised hauakambrid, mäe sisse raiuti

Ajalugu

docx

Vanaajakunst

Egeuse kunst: ARHITEKTUUR:  Kreeta saare kunst.  Kolm ajajärku:  varaminoiline (2600 - 2000 eKr) - losside-eelne aeg. Tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal.  keskminoiline (2000 -1400 eKr) (nende ajal õitseaeg) ja  hilisminoiline (1400 - 1100 eKr)  Kreeta kunst vahendas Vana-Idamaade ja Antiik-Kreeka kunsti mõjusid  U pärast 2500 aastat e.m.a varaminoiline kultuur- u 2000 esimene õitseng tekib linnakultuur, oluline side Egiptusega: kreeklased osutavad transporditeenust (seeder ja metall)- u 1700 langus (arvatavasti maavärin) - järgneb kuldne ajastu u 1600 - u 1450 kõik lakkab eksisteerimast (arvatavasti vulkaanipurse)  vanemat ajajärku tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal

Vanaaeg

odt

Kreeka & Rooma kunst

KREEKA & ROOMA KUNST I EGEUSE e KREETA-MÜKEENE KUNST / Minoiline kunst (3000-12.saj eKr) 1.Arhitektuur a)suured lossid (Kossos, Phaistos, Hagia Triada) koosnesid suhteliselt paljudest väikestest ja eriilmelistest ruumidest(müüt labürindist Knossoses) värvilised sambad, seinad kivist, laed puust 2.Kujutav kunst a)seinamaalid ja reljeefid hoiduti stililiseerimisest ja sümmeetriataotlusest(Egiptuse stiilist) elav, mänglev ja maaliline laad (nt fresko Knossosest:akrobaadid sõnniga) b)keraamika ere värvirõõm ja dekoratiivsus looduslähedane ornamentika (mereloomad) 3.Levis mandrile Peloponnesose poolsaarele ja edasi põhja poole

Kunstiajalugu

doc

Vana-kreeka kunst - skulptuur, arhidektuur

1)kolme käepidemega hüdria 2)kahe sangaga veini hoidmiseks amfora 3)veini ja vee segamiseks krateer Musta figuuriline stiil- 6. saj algus eKr kujutised mustad ja siluetitaolised, suured . kadunud on geomeetriline ornamentika, mustad figuurid maaliti punakale feoonile. Realistlikum inimkeha Punafiguuriline stiil- 6. saj eKr lõpp . musta krundiga kaeti tausta, figuurid jäid savikarva. Punakale pinnale võimalik maalida pintsliga üksikasju. Ruumilisus ja looduslähedus. Hellenistlik kunst Kreeka langes 4. saj eKr Makedoonia võimu alla. Aleksander Suur rajas impeeriumi, mille piires levisid laialt Kreeka kultuur ja kombed. Muutused: 1)religioosne temaatika jäi tahaplaanile. 2) templi stiilid segunesid. 3) olulisteks ehitisteks said lossid, teatrid, raamatukogud, turuhooned. 4) Linnasid hakati reeglipäraselt planeerima. 5) Kunst iseseisvis eraldi kultuuri valdkonnaks, 6) Ideaali kujutamine taandus, oluliseks sai realism.

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid