Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vanakreeka kunst (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Vanakreeka kunst #1 Vanakreeka kunst #2 Vanakreeka kunst #3 Vanakreeka kunst #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor oliver100 Õppematerjali autor
Vanakreeka kunst
• Kunsti kiiret arengut soodustas demokraatlik ühiskonnakord
• Samuti tuli Kreeka geograafiline asend kunsti õitsengule kasuks
• Kreeklased olid meresõitjad ja neil olid tunduvalt laiem silmaring, kui paiksetel põlluharijatel
• Kreeklastel oli kõrge enesehinnang
• Teisi inimesi nimetati barbariteks

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
48
pptx

Vana-Kreeka kunst

Vana-Kreeka Kreeka kunst  Eristatakse kolme perioodi:  Arhailine e. varajane ajajärk 8-6 saj. eKr.  Klassikaline e. kõrgaeg 5-4 saj. eKr.  Hellenistlik e. hiline ajajärk 323-33 a. eKr. Kreeka kultuur  Idamaade kunsti langusega kerkis esile elujõuline Kreeka kultuur.  Kreeklased pidasid oma jumalaid endasarnasteks, sellest tulenevalt on ka nende kultuur ja kunst väga inimesekeskne. Kreeka kultuur  Kunsti kiiret arengut soodustas ka demokraatlik ühiskonnakord.  Samuti tuli Kreeka geograafiline asend kunsti õitsengule kasuks.  Kreeklased olid meresõitjad ja neil oli sellest tulenevalt ka tunduvalt laiem silmaring, kui paiksetel põlluharijatel. Arhitektuur  Esimesed suuremad ehitised templid.  Ehitati kivist (marmorist), sidumiseks klambrid.  Rahvas nägi pühakoda ainult väljast.

Kunstiajalugu
thumbnail
6
doc

Egeus - hellenistlik

ÜHISKOND: tegeldi põlluharimise, kalanduse, kaubanduse ja mererööviga, ei tekkinud tugevat keskvõimu RELIGIOON: esikohal viljakuse kultus, iseseisvad kogukonnad, härja austamine KESKUSED: 1.KÜKLAADID- leitud marmorkujukesi, lk 44 "Lüüramängija" 2.KREETA SAAR- levinud kultuuri nimetatakse ka minoiliseks (kuningas Minose järgi), levis viljakuskultus, mida sümboliseeris metsik härg. Kunst oli peamiselt elurõõmus, ilus, dekoratiivne, meeleline. Arhitektuur: ei rajatud suuri linnuseid ega kindlusi, Peamiselt ehitatai losse (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Loss: palju väikseid eriilmelisi ruume, mis paiknesid korrapäratult ümber keskõu, seinad olid mitmekordsed ja kivist, laed puust, palju sambaid. Sambad olid allapoole peenenevad, värviti punase,

Kunstiajalugu
thumbnail
4
doc

KREEKA KUNST

KREEKA KUNST Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuur kokku on antiikkultuur. Kreeka kultuur, sh kunst, levis kaugele väljapoole Kreekat (Väike-Aasia ps, Itaalia, Vahemere saared, Põhja-Aafrika, Musta mere põhjarannik jne) ja on seega mõjutanud kogu tänapäeva Euroopa kultuuri. Kreeka ajalugu: 1) Kreeta-Mükeene ajajärk 2000-1100 e. Kr. 2) tume ajajärk 1100-800 e. Kr. 3) arhailine ajajärk 800-500 e. Kr. 4) klassikaline ajajärk 500-338 e. Kr. 5) hellenismiperiood 338-30 e. Kr. I Arhitektuur Tähtsaim ala oli templiehitus (tempel oli jumala eluase)

Kunstiajalugu
thumbnail
208
pdf

Vana-Kreeka kunst.

Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed “Ilias” ja “Odüsseia”) ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.); 3) Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Vana-Kreeka arhitektuur.

Kunsti ajalugu
thumbnail
3
doc

Kreeka, Kreeta ,Rooma

1 ) Giza püramiidid Kairos ­ Cheops(140m), Chefren ja Mykerinos 2 ) Babüloni rippuvad aiad 3) Halikarnassose mauseleum ­ haudehitus joonia stiilis, kolmnurkne katus,mille tipus Halikarnassos oma 4-hobuselise hoburakendiga. Tänu temale hakati hauatagust elu rohkem kujutama. 4) Arthemise tempel Efesos. 5) Aleksandria ehk Pharose tuletorn üle 100m 6) Rhodose Koloss ~37m pronkskuju päikesejumal Heliosest. 7) Zeusi kuju Olympias ­ krüselefantiintehnikas. 5. Etruski kunst (praeguse Itaalia keskosas) Põlluharijad, meresõitjad,metallurgid, pronksi- ja kullatöötlejad. Ühtset riiki ei tekkinud ­ linnade liit. Hiilgeaeg ­ 7-6 saj. eKr. (6 saj. hakkas Rooma vabariik etruskeid vallutama). Säilinud hauakirjad, mida ei suudeta väga mõista; etruskid olid ennustajad ja preestrid, armastasid täringumänge. Nekropolid ­ surnute linnad ­ hauakambrid ,kuppelhauad., majatalised hauakambrid, mäe sisse raiuti

Ajalugu
thumbnail
70
docx

Vanaajakunst

Egeuse kunst: ARHITEKTUUR:  Kreeta saare kunst.  Kolm ajajärku:  varaminoiline (2600 - 2000 eKr) - losside-eelne aeg. Tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal.  keskminoiline (2000 -1400 eKr) (nende ajal õitseaeg) ja  hilisminoiline (1400 - 1100 eKr)  Kreeta kunst vahendas Vana-Idamaade ja Antiik-Kreeka kunsti mõjusid  U pärast 2500 aastat e.m.a varaminoiline kultuur- u 2000 esimene õitseng tekib linnakultuur, oluline side Egiptusega: kreeklased osutavad transporditeenust (seeder ja metall)- u 1700 langus (arvatavasti maavärin) - järgneb kuldne ajastu u 1600 - u 1450 kõik lakkab eksisteerimast (arvatavasti vulkaanipurse)  vanemat ajajärku tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal

Vanaaeg
thumbnail
6
odt

Kreeka & Rooma kunst

KREEKA & ROOMA KUNST I EGEUSE e KREETA-MÜKEENE KUNST / Minoiline kunst (3000-12.saj eKr) 1.Arhitektuur a)suured lossid (Kossos, Phaistos, Hagia Triada) ­ koosnesid suhteliselt paljudest väikestest ja eriilmelistest ruumidest(müüt labürindist Knossoses) ­ värvilised sambad, seinad kivist, laed puust 2.Kujutav kunst a)seinamaalid ja reljeefid ­ hoiduti stililiseerimisest ja sümmeetriataotlusest(Egiptuse stiilist) ­ elav, mänglev ja maaliline laad (nt fresko Knossosest:akrobaadid sõnniga) b)keraamika ­ ere värvirõõm ja dekoratiivsus ­ looduslähedane ornamentika (mereloomad) 3.Levis mandrile ­ Peloponnesose poolsaarele ja edasi põhja poole

Kunstiajalugu
thumbnail
4
doc

Vana-kreeka kunst - skulptuur, arhidektuur

1)kolme käepidemega hüdria 2)kahe sangaga veini hoidmiseks amfora 3)veini ja vee segamiseks krateer Musta figuuriline stiil- 6. saj algus eKr kujutised mustad ja siluetitaolised, suured . kadunud on geomeetriline ornamentika, mustad figuurid maaliti punakale feoonile. Realistlikum inimkeha Punafiguuriline stiil- 6. saj eKr lõpp . musta krundiga kaeti tausta, figuurid jäid savikarva. Punakale pinnale võimalik maalida pintsliga üksikasju. Ruumilisus ja looduslähedus. Hellenistlik kunst Kreeka langes 4. saj eKr Makedoonia võimu alla. Aleksander Suur rajas impeeriumi, mille piires levisid laialt Kreeka kultuur ja kombed. Muutused: 1)religioosne temaatika jäi tahaplaanile. 2) templi stiilid segunesid. 3) olulisteks ehitisteks said lossid, teatrid, raamatukogud, turuhooned. 4) Linnasid hakati reeglipäraselt planeerima. 5) Kunst iseseisvis eraldi kultuuri valdkonnaks, 6) Ideaali kujutamine taandus, oluliseks sai realism.

Kunstiajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun