Klassitsim ja romantism (0)

Klassitsism
Toretsev barokk ja mänglev rokokoo kaotasid oma tähtsuse koos absolutistliku kuningavõimu kukutamisega Prantsusmaal. Võimule tõusnud kodanluse meelelaad oli kainem ja asjalikum, selles suunas arenes ka kunst . Aastatel 1770- 1830 Euroopa kunstis valitsenud stiili, mis püüdis jäljendada antiikkunsti, nimetatakse klassitsismiks. See on viimane stiil, mis haaras üheaegselt kõiki kunstiliike, rõhutades reeglipärasust ja tasakaalu, lihtsust ja selgust. Samu põhimõtteid, küll oma vahenditega, väljendavad klassitsismiaja kirjandus ja muusika .
Klassitsistlik kunst oli oma sünnimaal Prantsusmaal seotud revolutsiooniga, kajastades ümberkorraldusi ühiskonnas, ülistades vabariiki, inimese allumist riigile, kodanikuvaprust ja kohusetunnet. Kui vabariigist sai keisririik , pidi kunstis väljenduma Napoleoni võimsus ja Prantsusmaa suurus.
Klassitsistlik kunst leidis sageli oma ainestiku antiikmütoloogiast ja - ajaloost, kuid selles peitus
vihjeid ka kaasajale. Kunsti abil püüti inimesi õpetada ja kasvatada. Kunstnikud pidasid kinni
kindlatest ilunormidest, mis andis klassitsistlikule kunstile mõistuspärase ja kaalutletud ilme.
Hiljem hakkasid liiga ranged ettekirjutused kunsti arengut takistama . Klassitsismist kasvas välja
elukauge akadeemiline kunst.
Selgelt ilmnes klassitsism Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal, Venemaal, kuid jõudis Euroopast
kaugemalegi.
Arhitektuur . Antiikaja mõjud klassitsismile tulid kõige selgemalt esile ehituskunstis . Levinud võtteks
oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria , joonia või korintose stiilis
sammastele toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid
või taandusid õige vähe. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme.
Sisekujundus. Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu
liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad- pilastrid.
Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud- girlandid ning kunstipäraselt
kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, mida mõnel maal
ampiirstiiliks nimetatakse, iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus. Punakaspruunist
mahagonipuidust ampiirmööblit, mis oli eriti armastatud Napoleoni- aegsel Prantsusmaal, ehitasid
rohked pronksilustused, mis olid laenatud Idamaade ja Rooma keisririigi aegsest kunstist.
Maalikunst ja skulptuur . Klassitsistlik maalikunst armastas lihtsust ja selgust kujutamislaadis, ülevust
ja õpetlikkust teemades. Kuna antiikskulptuuri tunti hoopis paremini kui sama ajastu maalikunsti,
meenutavad inimesed klassitsismiaja maalidel oma selgete vormide ja rõhutatud piirjoontega pigem
skulptuure. Värvidele pöörasid kunstnikud vähe tähelepanu, need olid tihti tuhmid, varjunditeta.
Romantism
19. sajandi esimestel kümnenditel olid mitmed Euroopa riigid haaratud rahvaliikumistest võõraste
võimude või omamaiste rõhujate vastu. Rahulolematus kaasajaga, uute eeskujude ja ideaalide otsimine, kangelaslikkus , mis seda ajajärku iseloomustavad, kajastus ka kunstis.
19. sajandi esimese poole vaimuelu suunaks oli romantism, mis ilmnes nii kunstis, kirjanduses kui
muusikas. Vastukaaluks valgustusaja liigsele mõistuspärasusele rõhutasid romantikud tunnete tähtsust, hindasid vabadust ja isikupära.
Romantismile on omane kriitiline, st arvustav suhtumine oma kaasaega; huvi ajaloo, religiooni ja
kaugete maade vastu; ainestiku leidmine rahvaluulest, legendidest, saagadest jt kirjandusteostest.
Kujutav kunst. Romantism avaldub eelkõige maalikunstis ja graafikas, vähem skulptuuris. Romantism
hülgas klassitsistliku kunsti korrapära, lihtsuse ja selguse. Kuid romantismil pole rangeid
vormitunnuseid, tähtsaim on tundeväljendus, mille meeleolud ulatuvad õrnast nukrusest üleva
kangelaslikkuseni. Enamasti õhkub romantismiaja maaliteostest rahutust, jõudu ja liikumist. See
saavutati pildi ülesehituse ehk kompositsioonivõtetega ning valguse ja varju teravate kontrastidega.
Romantiline meeleolu võib avalduda aga ka väga rahulikes ja õrnades piltides . Kui klassitsistlikud
maalijad pöörasid värvile vähe tähelepanu ja nende maalid olid nagu viimistletud värvilised
joonistused, siis romantikud armastasid maalida erksate värvide ja hoogsate pintslilöökidega.
Romantism levis kõikjal Euroopas, kõige ilmekamalt väljendus see Prantsusmaa, Saksamaa ja Inglismaa, ka Venemaa kunstis.
Arhitektuur. Ka 19. sajandi ehituskunstis kohtame minevikuihalust ja romantilist vaimu. Kiires tempos
arenevad tööstus ja tehnika viis uute hoonetüüpide- tehaste, büroohoonete, raudteejaamade-
ehitamiseni. Uut ühtset arhitektuuristiili aga välja ei kujunenud ja nii tuli uute ehitiste vormid
laenata minevikust.
Kujunes välja teatud seaduspärasus: uute kirikute arhitektuuris eelistati keskaegset romaani või gooti
stiili. Teatritele, pankadele ja teistele esinduslikele hoonetele valiti sageli suurejooneline barokk.
Tihti aga kasutatakse ühe ehitise juures mitmeid stiile.