Vana-Rooma arhtitektuur (0)

VANA- ROOMA ARHITEKTUUR
8. sajandil e.Kr. ühinesid seitsmel künkal asuvad külad Rooma linnriigiks. 6. sajandi lõpul kehtestati Roomas vabariik. Samm- sammult hakkas see alistama ümbrukaudseid linnu ja rahvaid. Tasahaaval kasvas Roomast tohutu impeerium .
Rooma kultuur on suuresti mõjutatud ümberkaudsete rahvaste kommetest, suuresti Kreeka omast (nendega oli palju kokkupuuteid, ka etruskid olid neist mõjutatud). Enamik jumalaid oli üle võetud Kreeklastelt, neid jäljendades tegeleteti ka filosoofia ja kirjandusega. Visuaalses kunstis on Kreeka mõju samuti tugev.
Siiski oli Rooma kunstis ka omapära. Tugevasti avaldus see arhitektuuris, sest kasutusele võeti uusi tehnilisi võtteid, näiteks lubimördi ja betooni kasutuselevõtt, tänu millele sai kasutada ka põletatud telliseid . See võimaldas ehitada tehniliselt keerulisemaid kaari, võlve, kupleid.
Silindervõlv - pooliku külili silindri kujuga, ritta pandud kaared .
Ristvõlv -ristuvad silindervõlvid, raskus jaguneb nelja nurka.
Betoon ja tellised olid olulised ehitusmaterjalid. Betoon oli tugev ja suhteliselt odav, seda kasutati võlvide ja kuplite katmisel ja müüride ehitamisel. Massiivsed seinad vooderdati tellistega, tähtsamate hoonete puhul marmoriga.
Rooma riigis loodi transpordi ja liikumise kergendamiseks kividega sillutatud tänavaid ja maanteid (Via Appia – Rooma – Capua – Brundisium), kaarekonstruktsioon abil kivist sildu ja väravaid.
Roomas hinnati kõrgelt puhast vett, vee juhtimiseks mägiallikatest või järvedest linnadesse ehitati tohutuid veejuhtmeid (Pont du Gard 1. saj.).
Tähtsal kohal oli profaanarhitektuur . Ehitati turuhooneid, terme, amfiteatreid, vabaõhuteatreid, hipodroome jpm.
Termid – suured saunakompleksid koos spordiväljakute ja -ruumidega, raamatukogudega jms. Saunateenus oli kõigile tasuta. Ennast pesti saviga . (Diocletianuse termid).
Roomale iseloomulikud olid amfiteatrid , kus peeti gladiaatorite heitlusi.
Suurim ja kuulsaim amfiteater on tänaseni säilinud Colosseum (1. saj. e.Kr.).
-esimesel korrusel istus keiser lähikondlaste ja ülikutega. Poolsambad dooria stiilis
-teisel korrusel ratsanikud ja rikkamad , kõrgemast soost isikud. Poolsambad joonia stiilis
-kolmandal korrusel lihtinimesed. Poolsambad korintose stiilis.
-neljandal korrusel samuti lihtrahvas , sinna tohtisid minna ka naised ja vabaks lastud orjad. Poolsambad puudusid, liigendasid pilastrid.
Colosseum moodustab suletud ovaalse kehandi, sellel oli 80 sissepääsu ning mahutas 50 000 inimest. Sambaid ei kasutatud toetamiseks vaid välisseina liigendamiseks.
Rooma templitele andsid eeskuju kreeka ja etruski templid. Templil oli sügav eeskoda, seinu liigendasid poolsambad, millel oli ainult kaunistav mõte.
Tehti ka triumfikaari. See oli ühe või kolme kaarega suur kivisein. Kuigi need näevad värava moodi välja, on neil siiski vaid monumentaalne väärtus. Triumfikaari püstitati suurte sõjaliste võitude või ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks.
Tihti on seina friisitaoline osa eraldatud horisontaalse karniisiga. Sellist poolkorrust nimetatakse atikaks. Triumfikaare seintel on reljeefe ja tekste , mis selgitavad selle püstitamise põhjust. Hea näide on kolme kaarega keiser Constantinuse triumfikaar .
Suurt tähelepanu juhiti linnade planeerimisele. Linnas oli keskväljak, kus ristusid peateed – foorum . Selle ümber olid kõik esinduslikud hooned. Uhkeimaks oli Trajanuse foorum.