5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mikk Kull
Õppematerjali autor
16. ROOMA ARHITEKTUURI SÜSTEEM 8. saj eKr ühinesid seitsmel künkal asunud külad Rooma linnriigiks. Samm-sammult alistasid nad pea kogu vahemere piirkonna. Sellal kui roomlased sõdisid vallutas hellenistlik kultuur Rooma. Roomlased austasid kreeka kultuuri ja võtsid seda endale eeskujuks. Enamik jumalaid oli üle võetud alistatud rahvaste usundeist, eriti tähtsad oli kreeka jumalad, kellele andsid nad küll oma nimed. Rooma vabariigi ajal oli roomlaste elulaad lihtne, hinnati praktilisust ja riigi teenimist. Kreeka mõju oli ka kunstis väga tugev. Siiski oli rooma kunstis ka olulist omapära. Kõige tugevani avaldus see arhitektuuris. Arhitektuuri arengule said ehitustehnilised uuendused,
Rooma arhitektuuri süsteem Arhitektuuri areng Lubimördi kasutuselevõtt Valmistati lubjast ja vulkaanilisest mullast Kaarte, võlvide ja kuplite laiaulatuslik kasutamine ehituskunstis Tellised nn rooma betoon Kruus ja tellisepuru +lubimört Kaeti ehitisi ka marmoriga Rooma arhitektuuri süsteem Mõju Kreekalt Rooma ehituskunstis rakendati kreeka sambaehitust Dekoratiivne tähtsus Rooma templi sambad Eelistatum oli korintose stiilis Nad olid müüri külge liidetud poolsammaste või pilastritena. Rooma arhitektuuri süsteem Teed Ehitati sõjaväe kiireks liikumiseks ja ka riigi kooshoidmiseks Teed sillutati ja kruusati Via Appia Roomas Rooma arhitektuuri süsteem Sillad Sillad võimalikud tänu kaarekonstruktsioonidele
arvukate koopiate kaudu * Skulptuurid muutusid saledamaks, kergemaks, graatsilisemaks, seisak tihti õõtsuvamaks ja ebakindlamaks. Proportsioonide kaanon muutus. Nt ,,Odakandjal" pea pikkus 1/7 kogupikkusest, ,,kaapijal" aga 1/8. (autor LYSIPPOS) 4.saj eKr hakkas levima portreekunst jäädvustati inimeste isikupäraseid näojooni. Lysippos töötas juba aleksander suure ajal ja on loonud kuninga portree. 10. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma maali- ja tarbekunst VANA-KREEKA JA VANA-ROOMA MAALI- JA TARBEKUNST Vana-Kreeka ja Vana-Rooma maali- ja tarbekunstil oli palju ühiseid jooni, seega võib neid käsitleda ühe teema all. Erinevusi aga leidub. Kreekas oli maalikunst väga tähtsal kohal. Eriti peeti lugu tahvelmaalist, kuna nemad selle ise ka leiutasid (5.-6. saj. e.Kr.). Võeti kasutusele valguse ja varju modelleerimise, katsetati ka perspektiivi. Enkaustika- tehnika, kus temperavärvid kaeti kuuma vahaga.
Konspekt (ptk 15-18) Etruski kunst Levis 8-3 saj eKr. Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno jõe vahel. Ala oli rikas maavarade jms poolest. Metallesemeid toodeti rauast, pronksist, kullast. Oli linnade liit. 7-6 saj oli hiilgeaeg.Etruskid oli Rooma linnriigi viimased valitsejad. Ka kunst avaldas suurt mõju.Päritolu kahtlane. Osatakse tekste lugeda, kuid tekstid on sisuliselt piiratud-seega on raske keelt ja kultuuri mõista. Teadmised kahtlased. Haruspeksid kuulsad ennustajapreestrid, ennustasid ohvriloomade maksa põhjal jumalate tahet. Täringumäng: ajaviide ja ka rituaal. Segunesid kreeklastega. Peamiselt säilinud matmisehitised. Hauaehitised: tunnelid, mis laienevad mõnes kohas kambriks; kuplitaolised mullaga kaetud
meelepärast elukeskkonda . Elus on naudinguid ja rõõme, aga ka nukraid mõtteid ja surmahirmu. Surmajärgne olek ei pea olema parem ega halvem kui maine elu , vaid sellega võimalikult sarnane. Selline arvamus aitaks seletada etruski kunsti suurt looduslähedust. Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui samaaegses kreeka kunstis. Kohati ulatub nende omapära rohutamine karikatuursuseni. VANA - ROOMA ARHITEKTUUR arhitektuurisüsteem Roomlased austasid kreeka kultuuri ja võtsid seda endale eeskujuks. Vaimset kultuuri, näiteks filosoofiat ja kirjandust, arendati kreeklasi jäljendades ja tihti ka kreeklaste poolt. Visuaalses kunstis oli kreeka mõju samuti tugev. Siiski oli rooma kunstis ka olulist omapära. Kõige tugevamini ja kõige varem avaldus see arhitektuuris. Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubimördi kasutuselevõtt
Vigastatunagi on see üks kaunimaid skulptuure üldse. Pergamonis püstitati 2. saj eKr alguses Pergamoni altar, mis on külgedelt 130 m pikkune ja 2.3 m kõrguse friisiga. Figuuurid on haratud võitlusesse ja see väljendub ka nende nägudelt. Lakooni grupp on kuju, mis väljendab samanimelise Trooja preestri ja tema poegade tapmist jumalate saadetud madude poolt. ,,Laokoon" leiti 16. saj alguses. ,,Milose Venus" on Aphtodite kuju, mis väljendas täielikku inimest. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma maali- ja tarbekunst Kreeka kunstis on näha huumorit, kujutatud on lapsi, vanured, loomi jt. Tanagra kujukesed Kreeka ehete puhul on enamasti kasutatud sandoonüksit. Gemmid 5-6 cm läbimõõduga ümmargused ehted Gemmid jagunevad kameedeks ja intaljodeks Livia + Augustus = lessthanthree, muud abielud olid Augustusel poliitililstel eesmärkidel. Livia otsustas ka riigiasju, nad seadsid palju abielukaitseseadusi. Nende tütar Julial oli afäär abielumehega
VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? 2. Mis oli suurim saavutus rooma kuntsis? 3. Kuidas valmistati lubjamörti? 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 5. Mis on ristvõlv? 6. Mis on arkaad? 7. Nimeta kuulsaim akvedukt. 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? 10. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. 11. Mis on termid, mida seal tehti? Nimeta kuulsamaid terme. 12. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulsaim. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? 14. Mida tead Pompejist? 15. Millises skulptuuri-anris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? 16. Mida ja kuidas kujutati reljeefidel? 17. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? 18. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel?
KOOL Nimi ROOMA EHITUSMÄLESTISED Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD SISUKORD......................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................ 3 1. ROOMA RIIK.................................................................................. 4 2. ROOMA ARHITEKTUUR................................................................ 6 2.1. Süsteem............................................................................... 6 2.2 Ehitusmälestised.................................................................... 8 KOKKUVÕTE................................................................................... 14 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................... 15 LISAD
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid