Kunst II maailmasõja ajal (0)

Kunst II maailmasõja ajal
Abstraktne ekspressionism
Taust

• Prantsusmaa okupeerimata osal suhtuti avangardismi halvasti
  
• Okupeeritud põhja- ja lääneosas ning Pariisis ei pööranud sakslased sellele erilist tähelepanu
  
• Paljudel avangardistidel õnnestus põgeneda USA-sse, peamiselt New Yorki
  

P. Mondrian
Tema NY- aegsed nn bugi sarja kompositsioonid olid varasemaga võrreldes rahulikkumad ja värvirikkad
J. Pollock

• Jõudis 1947. a skandaalse kuulsuse toonud stiilini
  
• Ta lähtus ideest , et pilt on protsessi, automaatse või poolautomaatse tegevuse tulemus
  
• Oma töömeetodi reklaamis kutsub ta maali valmimist jälgima ajakirjanikud ja filmimehed
  
• Sellist kunstiteose valmimist publiku ees kutsutakse tegevusmaaliks (ka abstraktne ekspressionism) ja sellest kujunes omaette kunstisündmus.
  
• Paigutas suuremõõtmelised lõuendid seina najale või põrandale
  
• Ta eelistas maalida värvi pritsides või tilgutades, muutis värvi koostsit paksemaks, segades sinna liiva, klaasipuru vms
  
• Kasutas pintsli asemel keppe, nuge , kellusid
  
• Rajas nn all-over painting stiili
  

F. Kline

• Maalis laiade pintslitõmmetega, peamiselt musta värviga valgele lõuendile
  
• Tulemus meenutab hiina ja jaapani kalligraafiat.
  

M. Rothko

• Maalidel olid tavaliselt 3 laia ebamääraselt hajuvat eri värvi triipu või vööndit
  

NY KUJUNES PÄRAST II MS LÕPPU LÄÄNEMAAILMA KUNSTIPEALINNAKS
Arhitektuur pärast II maailmasõda
Taust

• 1930ndate lõpuks saabusid juhtivad Euroopa arhitektid USA-sse. Oma töös lähtusid nad funktsionalismist, millest alates 1932. a nimetatakse „internatsionaalseks stiiliks“
  
• Selle stiili olid loonud W. Gropius ja „ Bauhaus “, Le Corbusier ja „De Stijl “ arhitektid
  
• Oma progressiivseid ideid saadi rakendada USA suurlinnade plahvatusliku kasvu tingimustes, kus oli vaja mahutada suuri inimhulki
  
• Internatsionaalse stiili kõrghoonete juures kasutati teraskarkassist „skelette“, mis kaeti üleni klaasist kardinseintega
  
• L. Mies van der Rohe põhimõte oli „less is more“, mis tähendas, et võimalikult lihtne geomeetriline vorm on kõige ilusam, nt Seagram Building
  
• Stiili rakendati nii üksikhoonete puhul kui ka linnaehituses
  
• Selle nimel lammutati vanad linnaosad, et teha ruumi uuele arhitektuurile
  
• Massiliseks muutunud stiil hakkas tunduma igavana
  

Orgaaniline stiil

• F Lloyd-Wright projekteeris peamiselt ühepereelamuid nn preeriamaju. Ta arvestas mitte ainult omanike vajadusi, vaid ka loodusliku ümbruse omapära ja reljeefi. Tema majades on tihti kõveraid jooni ja pindu, mis on omased loodusele
  
• Nt Fallingwater Pennsylvanias, Robie House Chocagos ja teokarpi meenitav Guggenheimi muuseum NY’s.
  

Põhjamaades

• Oli suuna tähtsaim esindaja soomlane Alvar Aalto
  
• Lisaks loodusele omasele kõverjoonele ja hoone sobitamisele looduseha , kasutas ta sageli traditsioonilisi kohalikke materjale (puitu, tellist), kombineerides neid suurte klaaspindandega
  
• Nt Villa Mairea Lääne-Soomes,
  

• Eero Saarinen – Eliel Saarineni poeg, sai tuntuks Ameerikas, eriti Kanadas
  

Uute pealinnade rajamine

• Brasilia- O. Niemeyer
  

• Canberra
  

Lääne-Euroopa kunst pärast II ms
Taust

• Sõjajärgse Päriisi kunstielus valitses pluralism : enamik abstraktsioniste lähtus loodusmuljest, arendas selle tundmatuseni, kuid säilitas sideme sõjaeelse hilisimpressionistliku värvimaitse ja maalimistehnikaga
  
• Mitmed noored kunstnikud maalisid sõjakogemuste mõjul ekspressionistlikus laadis
  
• Moned kommunismimeelsed katsetasid sots. realismiga
  

Itaalia

• Kunsti suunaks neorealism
  
• Eesmärgiks „tõelise“ elu kujutamine. Parimad saavutused filmikunstis
  
• Samaaegselt levib abstraktsionism : kollaažid, värvilaigud koos väärtuseta materjalidega ( kuumutatud värvimullid, roostes metall , katkised kotid jms) puuduvad kindalpiirilised vormid
  
• Suuna nimetuseks informalism (sanasus usa lesvinud abstraktse ekspressionismiga
  
• Kunstnikud: E. Vedova ja A. Burri
  
• Girl vith a Suitcase (1961), One of the best performances of Claudia Cardinale – filmikunsti näide, Zurlini
  

Vedova
Burri
Rühmitus „ Cobra “

• Moodustati 1948 a Kopenhaageni, Brüllesi ja Amsterdami kunstnike poolt.
  
• Maalisid väikseid abstraktseid pilte pastoosselt (paksult), rahutult segatud värvimassiga
  
• Karel Appel , Asger Jørn, Corneille
  

Pariis

• Kerikis esile ekspressiivne abstraktsionism
  
• Kunstnikud maalisid reljeefitaolist paksu värviga kindlate piirjoonteta kujundeid
  
• P. Soulages (laiad värvilindid) ja Saksamaal sündinud H. Hartung (hoogsad jooned heledal toonil)
  

Soulages Hartung
J. Dubuffet hülgas mõtte, et kunst peaks olema ilus. Tema meelest brutaalne kunst (art brut ) on väärtuslikum kui „kultuurne“. Kunstiks kõlbavat kõik objektid, peaasi , et põhjustaks üllattust, šokki. Tema (tihit 3d) maalid meenutasid kobrutavalt ja podisevat juhuslikult tardunud massi
Neodada
Taust

• 1950-60 vahetused tugevnes NY’s ja Pariisis opositsioon abstraktse ekspressionismiga, kuna see oli muutunud massiliseks moeks
  
• Avangardne kunst aga peab väljendama opositsioonilisi ideid ja meeleolusid
  
• Eeskujuks võeti dadaim ja M Duchamp’i pärand
  

Kunst Pariisis

• Y. Klein (pr) keskendus sinisele värvile: patenteeris nn „Keini sinise“ – nt originaalne poolpehme reljeef s. O. Ühevärvilised pinnad koos sinna kleebitud pesukäsnaga
  
• Samuti „antropomeetiad“ – etendused siniste aktidega sümfoonilise muusika saatel
  

• N. de Saint Phalle valmistas hiiglaslikke ümaravormilise ja kirjuks maalitud naisfiguure, nn Nanad
  

• J. Tinguely konstrueeris „metamehaanilisi“ absurdseid masinaid. Mõned olid lausa kombaini suurused, mürina ja valguse vikumise saatek pöörlevad monstrumid
  

• (Kaks viimast töötasid tihti koos)
  

Uus realism

• Tema looming sai eeskujuks „uue realismi“ ideedele, kus realism tähendab reaalsete objektide kasutamist kunsti tegemisel
  
• Uue realismi teosed enamasti 3D ja neid nim. assamblaažideks.
  
• Arman sai tuntuks kompositsioonidega kokkupressitud või katkisest tööstustoodangust, mille ta koondas ühest küljest vaadatavatesse kastidesse.
  

• César keevitas kokku prügimäelt leitud vanametalli, al 1960 spetsialiseerus autovrakkide kokkupressimisele.
  

• USA’s tekkis uue realismiga samalaadne suund- neonada
  
• J. Johns ’i tegi maaliseeriad üldtundtud motiividest, nagu „Lipud“, „Märklauad“, „ Numbrid “, al 1961 hakkas kinnitama maalidele reaalseid objekte
  

• R. Rauschenberg alustas ühevärviliste (valge, must) lõuenditega, mille pinda liigendasid kokkukägardatud, osalt värvitud ajalehed
  

• Al 1955 assamblaažid, nt „Voodi“, 3D teosest kuulsamad „ Coca - Cola “ ja „Monogramm“
  

• Neonada üheks variandiks on „junk art“ e utiilikunst , so prügimäe materjalide ärakasutamine