Rokokoo ja klassitsismi kunst (0)

Rokokoo
Barokk - kunstist kasvas välja uus stiil- rokokoo, mille lühike, ent hiilgav õitseaeg haaras umbkaudu
aastad 1730- 1780. Erinevalt baroki raskepärasest toredusest oli rokokookunst kergem, õrnem,
mänglevam. Stiili nimetus tuleb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähistab rokokoo- kunstis
armastatud merekarpi meenutavat kaunistust. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal,
mujal Euroopas levis see vähem. Kõige ilmekamalt avaldub rokokoostiil sisekujunduses ja kunstkäsitöös.
Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja
kergesisuliste maalingutega. Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis.
Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid,
väärispuidust ning pronksilustustega kummuteid. Värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat,
helesinist. Rokokoostiilis ruume täiendasid mitmesugused luksusesemed ja armsad iluasjakesed.
Eurooplastele uudsest materjalist portselanist valmistatud ka uusi esemeid- serviise tee ja
kohvi jaoks. Moes oli kõik hiinapärane, sest seda kauget ja põnevat maad õpiti just sel ajal
Läänemaailmas lähemalt tundma. Rokokoo oli selgelt õukonna ja aadli kunst . 18. sajandi keskel oli
Prantsusmaal kuningas Louis XV. Tema õukond, kuninga endaga eesotsas, oli tuntud oma pillava ja
lõbuhimulise eluviisi poolest. Muretut jõudeelu nautiv õukondlane muutis peeneks ja viimistletud
kunstiks kõik eluvaldused- alates rõiva- ja soengumoest ja lõpetades seltskondliku käitumisega.
Rokokookunst oli kerge, rõõmus ja mänglev nagu õukonnaelu, millest ta oli sündinud. Rokokoo ajastul
sündis uus stiil ka pargikujunduses. Inglise stiilis park püüab looklevate teeradade ja korrapäratult
asetsevate puudesaludega jätta muljet vabast ja puutumatust loodusest. Rokokoolikku vaimu väljendas
oma maalides hästi prantsuse kunstnik Antoine Watteau ( 1684 - 1721). Tema romantilise meeleoluga töödes
võib näha hästiriietatud mehi ja naisi vestlemas, tantsimas, musitseerimas kauni maastiku taustal. Maalidest justkui õhkuks igatsust armastuse järele.
Arhitektuur . Rokokoo arhitektuur on suunatud interjöörile. Loobuti sammastest ja teistest rasketest
elementidest. Kasutati peegleid ja seinad olid värvitud heledaks. Pikuti ja laiuti tulid liistud,
millel olid kullatud ornamendid. Kasutati palju orvandeid, taimemotiividega. Oli tunda Aasia mõjutusi.
Hiinast toodi portselani ja nipsasju.
Skulptuur . Portselanist pisiplastika. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Mehed ei
olnud rokokoo ajal mehelikud. Naistel olid suured seelikud.
Maalikunst . Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri. Piltidel lebavad naised
ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja
maalikunst ning rahvalik kunst .
Klassitsism
Toretsev barokk ja mänglev rokokoo kaotasid oma tähtsuse koos absolutistliku kuningavõimu kukutamisega
Prantsusmaal. Võimule tõusnud kodanluse meelelaad oli kainem ja asjalikum, selles suunas arenes ka
kunst. Aastatel 1770- 1830 Euroopa kunstis valitsenud stiili, mis püüdis jäljendada antiikkunsti,
nimetatakse klassitsismiks. See on viimane stiil, mis haaras üheaegselt kõiki kunstiliike, rõhutades
reeglipärasust ja tasakaalu, lihtsust ja selgust. Samu põhimõtteid, küll oma vahenditega, väljendavad
klassitsismiaja kirjandus ja muusika .
Klassitsistlik kunst oli oma sünnimaal Prantsusmaal seotud revolutsiooniga, kajastades ümberkorraldusi
ühiskonnas, ülistades vabariiki, inimese allumist riigile, kodanikuvaprust ja kohusetunnet. Kui
vabariigist sai keisririik , pidi kunstis väljenduma Napoleoni võimsus ja Prantsusmaa suurus.
Klassitsistlik kunst leidis sageli oma ainestiku antiikmütoloogiast ja - ajaloost, kuid selles peitus
vihjeid ka kaasajale. Kunsti abil püüti inimesi õpetada ja kasvatada. Kunstnikud pidasid kinni
kindlatest ilunormidest, mis andis klassitsistlikule kunstile mõistuspärase ja kaalutletud ilme.
Hiljem hakkasid liiga ranged ettekirjutused kunsti arengut takistama . Klassitsismist kasvas välja
elukauge akadeemiline kunst.
Selgelt ilmnes klassitsism Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal, Venemaal, kuid jõudis Euroopast
kaugemalegi.
Arhitektuur. Antiikaja mõjud klassitsismile tulid kõige selgemalt esile ehituskunstis . Levinud võtteks
oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria , joonia või korintose stiilis
sammastele toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid
või taandusid õige vähe. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad
klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme.
Sisekujundus. Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu
liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad- pilastrid.
Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud- girlandid ning kunstipäraselt
kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, mida mõnel maal
ampiirstiiliks nimetatakse, iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus . Punakaspruunist
mahagonipuidust ampiirmööblit, mis oli eriti armastatud Napoleoni- aegsel Prantsusmaal, ehitasid
rohked pronksilustused, mis olid laenatud Idamaade ja Rooma keisririigi aegsest kunstist.
Maalikunst ja skulptuur. Klassitsistlik maalikunst armastas lihtsust ja selgust kujutamislaadis, ülevust
ja õpetlikkust teemades. Kuna antiikskulptuuri tunti hoopis paremini kui sama ajastu maalikunsti,
meenutavad inimesed klassitsismiaja maalidel oma selgete vormide ja rõhutatud piirjoontega pigem
skulptuure. Värvidele pöörasid kunstnikud vähe tähelepanu, need olid tihti tuhmid, varjunditeta.