Klassitsism (5)

Haapsalu Kutsehariduskeskus
Viljo Kozlovski
A-IIb
Klassitsism
Referaat
Juhendaja : Kaia Kullamaa
2009

Sisukord

1. Klassitsism 3
1.1 Arhitektuur : 3
2. Sisekujundus 5
2.1 Muusika ja teater 5
2.2 Maalikunst ja skulptuur 5
3. Klassitsismi kunstnikud ja teosed 6
4. Arhitektuur ja teosed 9

1. Klassitsism

Klassitsism on 16.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.Toretsev barokk ja mänglev rokokoo kaotasid oma tähtsuse koos absolutistliku kuningavõimu kukutamisega Prantsusmaal. Võimule tõusnud kodanluse meelelaad oli kainem ja asjalikum, selles suunas arenes ka kunst . Aastatel 1770- 1830 Euroopa kunstis valitsenud stiili, mis püüdis jäljendada antiikkunsti, nimetatakse klassitsismiks. See on viimane stiil, mis haaras üheaegselt kõiki kunstiliike, rõhutades reeglipärasust ja tasakaalu, lihtsust ja selgust. Samu põhimõtteid, küll oma vahenditega, väljendavad klassitsismiaja kirjandus ja muusika . Klassitsistlik kunst oli oma sünnimaal Prantsusmaal seotud revolutsiooniga, kajastades ümberkorraldusiühiskonnas, ülistades vabariiki, inimese allumist riigile, kodanikuvaprust ja kohusetunnet. Kuivabariigist sai keisririik , pidi kunstis väljenduma Napoleoni võimsus ja Prantsusmaa suurus.Klassitsistlik kunst leidis sageli oma ainestiku antiikmütoloogiast ja - ajaloost, kuid selles peitus vihjeid ka kaasajale. Kunsti abil püüti inimesi õpetada ja kasvatada. Kunstnikud pidasid kinni kindlatest ilunormidest, mis andis klassitsistlikule kunstile mõistuspärase ja kaalutletud ilme. Hiljem hakkasid liiga ranged ettekirjutused kunsti arengut takistama . Klassitsismist kasvas välja elukauge akadeemiline kunst. Selgelt ilmnes klassitsism Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal, Venemaal, kuid jõudis Euroopast kaugemalegi.

1.1 Arhitektuur:

Antiikaja mõjud klassitsismile tulid kõige selgemalt esile ehituskunstis . Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria , joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Eestis esindavad kõrgklassitsistlikku arhitektuuri peamiselt mõisahooned, millest paljud on hetkel küll väga halvas seisukorras. Enne 1944. aasta pommitamisi oli täielikult klassitsistlik Tartu kesklinn. See hoonestus tekkis pärast 1775.a. tulekahju ja ülikooli taasavamist 1802. aastal. Osa ehitisi on siiski ka säilinud. Neist kuulsaim ja ehk ilusaimgi on Johann Wilhelm Krause poolt aastail 1805-1809 ehitatud Tartu ülikooli peahoone . Samuti on selles stiilis maju Tallinnas. Lisaks triumfikaared,võidusambad ja auväravad (Tähe Võidkaar Pariisis, Brandenburgi väravad Berliinis, Aleksandri sammas ja Narva väravad Peterburis).

2. Sisekujundus

Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad- pilastrid. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud- girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, mida mõnel maal ampiirstiiliks nimetatakse, iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus. Punakaspruunist mahagonipuidust ampiirmööblit, mis oli eriti armastatud Napoleoni- aegsel Prantsusmaal, ehitasid rohked pronksilustused, mis olid laenatud Idamaade ja Rooma keisririigi aegsest kunstist.Moodi tulid majesteetlikud lõvi- ja kotkapeaga lõppevad toolileenid, ümmargused toolikorjud, looma- või kullijalga kujutavad mööblijalad. Ornamendid olid taas sümmeetrilised.

2.1 Muusika ja teater

Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert ) ja kammerteoseid ( sonaat , trio, kvartett , kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia . Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn , Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven . Teatris muutus klassitsismi ajal üldiseks tänini püsiv karplava . Barokkteatriga võrreldes lavakujundus lihtsustus. Näitlemisstiil põhines deklameerimisel, liikumine ja žestid allusid värsirütmile. Pearõhk pandi ansamblimängule.

2.2 Maalikunst ja skulptuur

Klassitsistlik maalikunst armastas lihtsust ja selgust kujutamislaadis, ülevust ja õpetlikkust teemades. Kuna antiikskulptuuri tunti hoopis paremini kui sama ajastu maalikunsti, meenutavad inimesed klassitsismiaja maalidel oma selgete vormide ja rõhutatud piirjoontega pigem skulptuure. Värvidele pöörasid kunstnikud vähe tähelepanu, need olid tihti tuhmid, varjunditeta. Klassitsistlik skulptuur sõltus täielikult antiikeeskujudest. Oma sileda marmorpinna ning selgelt väljajoonistuva siluetiga mõjuvad inimesi kujutavad skulptuuriteosed kuidagi jahedalt, nad on enesessetõmbunud, tagasihoitud þestidega, rõivastatud antiigipäraselt või siis hoopis rõivasteta. Sirge "kreeka" nina tõttu on nad omavahel üsna ühte nägu. Skulptuuri rakendati ka ehituses. Reljeefid katsid viile fassaadide kohal. Eriti levinud olid ühiskondlikel hoonetel , monumendialustel, võidukaartel ja muudel ehitistel reljeefsed kaunistused lippudest, odadest, kilpidest, hellebardidest ja teistest sõjariistadest, nn. trofeekimbud. Klassitsismi põhinõueteks olid "üllas ilu ja rahulik suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Prantsusmaal klassitsismi põhjal, võeti kunstiakadeemiate õppekavadesse ning leidis pooldajaid valitsevates ringkondades. Kunstiakadeemiates oli aukohal kipskujude joonistamine ja vanade meistrite kopeerimine. Tavaelu otsest kujutamist peeti labaseks, seda tuli parandada ja idealiseerida. Pariisis hakkas levima salongikunst : juba tunnustatud kunstnikutest žürii kujundades näitusesaalide ilme oma maitse järgi, andes seeläbi ehk vähemtuntule kunstnikule `tõelise kunstniku` tiitli .

3. Klassitsismi kunstnikud ja teosed

Jacques Louis David (1748- 1852 )
Jacques Louis David. The Oath of Horatii. 1784 . Oil on canvas . 330 x 425 cm. Louvre , Paris , France .
Esmakordselt on täide viidud kõik klassitsismi põhinõuded (jäljendati antiikkunsti, õilis rahu ja vaikne suurus). Sündmustik Rooma ajaloost. Tegevus koondatud maali esiplaanile.
Jacques Louis David. View of the Garden of the Luxembourg Palace. 1794. Oil on canvas. 55 x 65 cm. Louvre, Paris, France.
Koloriit kontrastne (ka valguselt ja tumeduselt). Maastik on kuiv ja vaese koloriidiga. Maatikumaal oli klassitsismi ajal teisejärguline. Elavat loodust kujutati muidu harva.
Jacques-Louis David. Portrait of Young Ingres (?). Oil on canvas. 54 x 47 cm. The Pushkin Museum of Fine Art, Moscow , Russia.
Väga palju maaliti portreid. Vaene koloriit. Tagaplaan on teisejärguline. Lihtsus, selgus, kindlus .
Jean Auguste Dominique Ingres (1780-1867)
Jean Auguste Dominique Ingres. Half- figure of a Bather. 1807. Oil on canvas. Musée Bonnat, Bayonne, France.
Taas hakati kujutama akti (siiski enamasti vaid antiiki). Tegevus koondatud esiplaanile.
Jean Auguste Dominique Ingres. Jupiter and Thetis . 1811. Oil on canvas. Musée Granet, Aix-en-Provence, France.
Klassitsismile omaselt eeskuju antiigist. Maali sisse toodud kirjanduslik süžee.
Jean Auguste-Dominique Ingres. Portrait of Francois- Marius Granet. 1807. Oil on canvas. Musée Granet, Aix-en-Provence, France.
Klassitsismile omane portree kujutamine. Tegevus koondatud maali esiplaanile, tagaplaanil vähe detaile.
Jean Leon Gerome (1824- 1904 )
Jean Leon Gerome The Grey Eminence 1873. Museum of Fine Arts, Boston
Pilt on tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Vähene huvi valguse vastu.
Jean Leon Gerome The Bath 1885. California Palace of the Legion of Honor in San Francisco
Omane akti kujutamine. Eeskuju antiigist. Huvitav tumedanahalise teenija kujutamine (ei kohta väga sageli).

Jean Auguste Dominique Ingres. Angelica. Study for the Roger Delivering Angelica. 1819. Oil on canvas. Louvre, Paris, France.
Kujutatud on täielikku akti. Antud on tardunud ja teatraalne poos. Värv on tagaplaanil, meenutab pisut koloreeritud joonistust. Valguse-tumeduse mäng.
Puudub liialdustega kaunidus (vastupidiselt rokokoole). Taust on täiesti teisejärguline.
Kujutatud naisterahvas näib nagu kuhugi toetavat, kuid millele, ei ole maalil välja toodud. Seetõttu jääb poos pisut veidraks ja mõistmatuks. Pilk on tühi.

4. Arhitektuur ja teosed

Pantheon Madelleine’i kirik Tähe võidukaar
A.Canova „ Lamav Veenus “ Admiraliteedihoone Peterburis Iisaku katedraal
Viitna kõrts Saku mõis Suure-Kõpu mõis
Hõreda mõis Riisipere mõis TÜ peahoone
JACQUES-LOUIS DAVID
Horatiuse vanne Tapetud Marat Sabiinitarid
Madam ja monsenjöör Lavoisier Madame Recamier Napoleon Alpe ületamas
Napoleoni kroonimine Napoleon oma tööruumis
JEAN AUGUSTE DOMINIQUE INGRES
Autoportree Suur supleja Suur odalisk
Noormehe portree Napoleon Türgi saun