Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Austraalia (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Austraalia
Astraalia pealinn on Canberra.
Australlia on nii manner kui ka riik. Asub Austraalia ja Okeaana maailmajaos . Pindala poolest maailma kuues, asub lõunapoolkeral, teisel pool ekvaatorit lõunas.Austraalial puuduvad maismaapiirid, st naaber riigid on mere taga. Lähimad naabrid on Indoneesia , Timor- Leste , Paapua Uus- Guinea , Saalomoni saared, Vanuatu, Uus- Meremaa ja Mikroneesia Liidu riigid .
Austraalia on ümbritsetud India ookeaniga läänes ning Vaikse ookeaniga ja ka väiksemate meredega(näiteks Arafura ja Timori ). Koordinaadid on 40°S ja 140°E .
Keskmine thedus on alla 1 milojonit 1km kohta. Vaatamata om tohutule suurusele on Austraalia hõreldalt asustatud. Enamikku saart hõlmav kõrbestunud sisemaa on inimtegevuseks liiga kuiv ja viljatu.
Ligikaudu 85% elanikkonnast paikneb ida - ja kagu osa rannikul, ning Prethi ümbruse linnades ja nende läheduses. Linnastuse % on 91%.
Austraalia suurimad linnad on Sydney, Melbourne ja Brisbane - asuvad lõuna ja idarannikul. Loomulik iive on (%) 0.7%. Sündimus 1.76 last naise kohta. Lõuna riik - arengumaade majandus tugineb põllumajandussaaduste või maavara väljaveole. Hõre asustatus,vaene elanikkond, tööpuudus.Austraalia paikneb kõrbelises ja poolkõrbelises kliimavöötmes, põhja pool on ka troopilist kliimat. Suurem osa Autraaliast on kontinetaalne: temperatuurid kerkivad päeva jooksul kõrgele, ning langevad öösiti kiiresti. Kliima on kuiv ja sademeid väga vähe. Suvekuudel ulatuvad põjaossa troopilised tormid. Rannikust eemal on enamik maast põllumajanduseks liiga kuiv. Idaranniku lähedal kasvatatakse suhkruroogu , lõuna- ja lääneosas nisu ja viinamarju; viimaseid tarbib edukas veinitööstus. Liha ja villa saamiseks kasvatatakse tohutul hulgal veiseid ja lammbaid - mõlemad on tähtsad eksportartiklid. Rahvuslik koosseis peegeldab sisserännet. Ummbes 91% rahvastikust on Eurooplased , 6% Aasia päritolu, ning 2.2% on pärismaalased. 85% on briti või iiri päritolu. Keeltest kasutatakse kõige enam inglise keelt 79%. Hiina dialekte ja itaalia keelt .Usundid on Protestantsism ja katolik usk. Austraalia kuulub Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöösse (inglise keeles Asia -Pacific Economic Cooperation; lühend APEC) on Vaikse ookeaniga piirnevate maade majandusliku koostöö organisatsioon .
Organisatsiooni asutasid 1989. aastal Austraalia algatusel 12 riiki. 2009. aastal on liikmeid 21.
Liikmed:
Ameerika Ühendriigid
Austraalia
Brunei
Filipiinid
Hiina
Hongkong
Indoneesia
Jaapan
Kanada
Lõuna-Korea
Malaisia
Mehhiko
Paapua Uus-Guinea
Peruu
Singapur
Tai
Taiwan
Tšiili
Uus-Meremaa
Venemaa
Vietnam
Huvitav mida ma teada sain on ,et Austraalias asub Simpsoni kõrb, mis katab ligi 130 000 km suuruse ala.
Austraalia #1 Austraalia #2 Austraalia #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor porgandisupp Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Austraalia riigiiseloomustus
4
doc

Austraalia riigiiseloomustus

Austraalia Geograafiline asend, riigi kuju ja kellaaja erinevus Austraalia on föderatiivne riik, mis asub Austraalia mandril ja Austraalia & Okeaania maailmajaos. Austraalial puuduvad maismaapiirid, st naaberriigid on mere taga. Lähimad naabrid on Indoneesia, Timor- Leste, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni saared, Vanuatu, Uus-Meremaa ja Mikroneesia Liiduriigid. Austraalia on ümbritsetud India ookeaniga läänes ning Vaikse ookeaniga ja ka väiksemate meredega(näiteks Arafura ja Timori mered põhjas, Tasmani meri lõunas). Riigi kuju on põhiliselt ovaalne, minule isiklikult meenutab see mõnglit. Üleval on riigil kaks kitsenevat otsa ning all läheb saar kahest otsast laiemaks ning parema otsa juures on väike saar. Austraalia asendi pikkus-ja laiuskraadid on 11-39 ll ja 104-154 ip ning pealinna geograafilised koordinaadid on 33° 51 S, 151° 12 E

Geograafia
Riigi iseloomustus-Austraalia
4
doc

Riigi iseloomustus: Austraalia

Austraalia Geograafiline asend, riigi kuju ja kellaaja erinevus Austraalia on föderatiivne riik, mis asub Austraalia mandril ja Austraalia & Okeaania maailmajaos. Austraalial puuduvad maismaapiirid, st naaberriigid on mere taga. Lähimad naabrid on Indoneesia, Timor- Leste, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni saared, Vanuatu, Uus-Meremaa ja Mikroneesia Liiduriigid. Austraalia on ümbritsetud India ookeaniga läänes ning Vaikse ookeaniga ja ka väiksemate meredega(näiteks Arafura ja Timori mered põhjas, Tasmani meri lõunas). Riigi kuju on põhiliselt ovaalne, minule isiklikult meenutab see mõnglit. Üleval on riigil kaks kitsenevat otsa ning all läheb saar kahest otsast laiemaks ning parema otsa juures on väike saar. Austraalia asendi pikkus-ja laiuskraadid on 11-39 ll ja 104-154 ip ning pealinna geograafilised koordinaadid on 33° 51 S, 151° 12 E

Geograafia
Austraalia ülevaade
8
docx

Austraalia ülevaade

OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Pagar-Kondiiter 1 Lisette Tohus GEOGRAAFIA Austraalia End la Pesti OLUSTVERE 2013 Sisukord Sissejuhatus Austraalia on üks põnevamaid ning huvitavamaid kohti maailmas. Rohelise mandri üks suurimaid väärtusi on tema loomulik ilu. Siit võib leida kordumatuid randu, Suure Vallrahu, Austraalia lopsakaid vihmametsi ning sisemaal laiutava punase pinnasega kuiva Outback`i.

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
Austraalia
14
doc

Austraalia

2 Iseloomusta riigi arengutaset, kasutades selleks erinevaid arengutaseme näitajaid. Austraallaste heaolutase on võrdlemisi ühtlane. Suurel osal perekondadel on kaks autot peres ja võrdlemisi palju vaba raha. Kliimaolud võimaldavad kõigil mugavat äraelamist. Suur tööpuudus on 1990. aastate majanduslanguste ajal suurendanud erinevust rikaste ja vaeste vahel ning viimastel aastatel on Austraalia maailma elatustaseme pingereas tahapoole langenud. Kodutuse, äärmise vaesuse ja laste hooletusse jätmise juhtumite arv on vaesuse tõttu veidi suurenenud. Elueaga on Austraalia maailma riikide hulgas viiendal kohal, laste suremusel on kolmetesitkümnendal kohal riikide seas, SKT ühe inimese kohta 21. kohal, kirjaoskusega on on 9. kohal, haridustasemega on Austraalia riikide seas 15. kohal ja inimarengu indeksiga on Austraalia 3. kohal. SKT inimese kohta on 17 980 $

Geograafia
Austraalia referaatiivne uurimustöö
36
odt

Austraalia referaatiivne uurimustöö

Juhendaja: Sisukord: 1. ÜLDANDMED 2. AJALUGU 3. KLIIMA 4. PINNAMOOD 5. LOODUSVARAD 6. RAHVASTIK 7. LOODUS 8. HARIDUS 9. TERVIS NING SURMAD 10.KULTUUR 11.MAJANDUS 12.ENERGIAMAJANDUS 13.PÕLLUMAJANDUS 14.VEONDUS 15.EKSPORT/IMPORT 16.TURISM 17.SPORT 18.STATISTIKA 19.KASUTATUD MATERJAL/VIITED 1. ÜLDANDMED Austraalia on maailmajagu ja manner lõunapoolkeral. Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200, läänest itta 4100 km. Läänes ja lõunas piirneb Austraalia India ookeaniga, idas ja põhjas Vaikse ookeani meredega- Tasmani, Koralli-, Timori ja Arafura merega. Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht. Tasmaania saart eraldab mandrist 224 km laiune Bassi väin. Kirderannikut ääristab 2300 km pikkune Suur Vallrahu Pealinn: Canberra Riigikord: Rahvaste Ühendusse kuuluv Föderatiivne parlamentaarne monarhia Pindala: 7 613 000 km2

Geograafia
Riikide kokkuvõte
28
docx

Riikide kokkuvõte

Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevv?

Maailma majandus ja poliitiline geograafia



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun