Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Põhiterminid eesti-ladina keeles (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
                 VALIK LADINAKEELSEID    ANATOOMILISI  TERMINEID   
ala
tiib
lamina
leste
angulus
nurk
ligamentum
side
apertura
avaus
linea
joon
apex
tipp
lobus
sagar
aponeurosis
kilekõõlus
lobulus
sagarik
arcus
kaar
atreria, atreriae (a.;aa.)
arter, arterid
margo
serv
articulatio
li ges
meatus
käik
atrium
koda
medul a
säsi
musculus, musculi (m.; mm.) lihas
basis
põhimik
bulbus
sibul
nervus , nervi (n.; nn.)
närv; närvid
nucleus
tuum
canalis
kanal
capsula
kihn,  kapsel
os, ossa
luu;  luud
caput
pea
ostium
suistik
cartilago
kõhr
cavitas
õõnsus
papilla
näsa
cavum
õõs
pars , patres
osa, osad
centrum
keskus
plexus
põimik
col um
kael
plica
kurd
corpus
keha
processus ( proc .)
jätke
cortex
koor
protuberantia
mügar
crista
hari
curvatura
kõverik
radix
juur
ramus
haru
discus
ketas
recessus
sopis
dorsum
selg
regio
piirkond
ductus
juha
retinaculum
hoideside
rima
pilu
eminentia
kõrgend
segmentum
segment
facies
pind
septa , septum
vahesein
fascia
sidekirme
spatium
ruum
foramen (for.)
mulk
spina
oga
fossa
auk
stratum
kiht
fovea
lohk
substantia
ollus
fissura
lõhe
sutura
õmblus
frenulum
kida
sulcus
vagu
fundus
põhi
funiculus
väät
taenia
pael
tendo
kõõlus
glandula (gl.)
nääre
truncus
tüvi,  kere
tunica
kest
hiatus
lahi
tuber
köber
hilus
värat
tuberculum
köbruke
tuberositas
köprus
impressio
jäljend
incisura
sälk
valva  
klapp
insula
saar
vas
soon
isthmus
kitsus
vena, venae (v.; vv.)
veen, veenid
vesica
põis
labium
mokk
vesicula
põieke
RT 1
vestibulum
esik
INIMESE    KEHA    PÕHIOSAD
 
pea             .................................
otsmik .................................
kiir
.................................
kukal
.................................
oimud
..................................
   kael        ..................................
 
päriskael
.................................
kuklatagune ..................................
kere        ................................
    
rind
..................................
kõht
 ..................................
( kube
 ..................................)
selg
 ..................................
nimme
...................................
(tuhar
 ..................................)
ülajäse       MEMBRUM  SUPERIUS
    
õlavööde  CINGULUM  MEMBRI  SUPERIORIS  
   
vaba ülajäse:
õlavars
  .....................................................
küünarvars      ....................................................
käsi
    .................................................
      
ranne       
............................................
kämmal    
...........................................
sõrmed
..........................................
käe selg
.........................................
käe  pihk    
.........................................
  alajäse
    MEMBRUM INFERIUS
            
vaagnavööde CINGULUM MEMBRI INFERIORIS
    
vaba alajäse:
     
 reis
....................................................
     
  säär
.....................................................
      
 jalg              .....................................................
kand
..............................................
pöid
..............................................
varbad
.............................................
jala  tald
............................................
jala pöid
.............................................
2
RT 1
INIMESE    KEHA    PÕHIOSAD
 
pea               CAPUT
otsmikFRONS
kiir
VERTEX
kukal
OCCIPUT
oimud
TEMPORA
  kael        COLLUM
 
päriskael
COLLUM
kuklatagune NUCHA
kere        TRUNCUS
    
rind
 PECTUS
kõht
 ABDOMEN
(kube
 INGUEN)
selg
 DORSUM
nimme
LUMBUS
(tuhar
 CLUNIS)
ülajäse       MEMBRUM  SUPERIUS
    
õlavööde  CINGULUM  MEMBRI  SUPERIORIS  
   
vaba ülajäse:
õlavars
    BRACHIUM
küünarvars      ANTEBRACHIUM
käsi
     MANUS
      
ranne       
CARPUS
kämmal   
METACARPUS
sõrmed
DIGITI  MANUS
käe selg
DORSUM  MANUS
käe pihk   
PALMA  MANUS
  alajäse
    MEMBRUM INFERIUS
            
vaagnavööde CINGULUM MEMBRI INFERIORIS
    
vaba alajäse:
     
 reis
FEMUR
     
 säär
CRUS
      
 jalg              PES
kand
TARSUS
pöid
METATARSUS
varbad
DIGITI   PEDIS
jala tald
PLANTA  PEDIS
jala pöid
DORSUM  PEDIS
3
Põhiterminid eesti-ladina keeles #1 Põhiterminid eesti-ladina keeles #2 Põhiterminid eesti-ladina keeles #3
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Fenris Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Põhiterminid eesti-ladina keeles
4
doc

Põhiterminid eesti-ladina keeles

VALIK LADINAKEELSEiD ANATOOMILISI TERMINEID ala tiib lamina leste angulus nurk ligamentum side apertura avaus linea joon apex tipp lobus sagar aponeurosis kilekõõlus lobulus sagarik arcus kaar arteria, arteriae (a.;aa.) arter,arterid margo serv articulatio liiges meatus käik atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucleus tuum canalis

Ladina keel
Ladina-eesti terminid
4
doc

Ladina-eesti terminid

keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse:

Anatoomia
Ladina-eesti-terminid
5
doc

Ladina-eesti-terminid

LADINA-EESTI TERMINID keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS

Ladina keel
Anatoomia ja füsioloogia ladina keele sõnad
2
docx

Anatoomia ja füsioloogia ladina keele sõnad

Kõht- abdomen Põlv- genu Kõrv – auris Suurvarvas - hallux Kaenal – axilla Kube - inguen Õlavars – brachium Käsi- manus Küünarvars – antebrachium Kuklatagune- nucha Põsk – bucca Kukal-ociput Kand – calx Häbe- vulva Juuksed – capilli Juus – capillus Ülemine-superior Pea – caput Alumine-inferior Ranne – carpus Eesmine-anterior Peopesa-palma Pihkmine-palmaris Tagumine-posterior Saba – cauda Kõhtmine-ventralis Kael – cervix, collum Selgmine-dorsalis Tuhar – clunis Keskmine-medialis Tuharad, istmik- nates Külgmine-lateralis Säär – crus Sõrm, v

Ladina keel
Anatoomia loengukonspekt
15
docx

Anatoomia loengukonspekt

pi2.Kuidas nim. lülisamba kõverust ette, kumerust taha, kumerust küljele. Mis suunas on lülisammas rinnaosas, mis suunas nimmeosas? Vastus: Ette – lordoos, taha – küfoos ja küljele skolioos. Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3. Nimeta liigese põhiosad ehk tunnused (3), loetle liigesevõide ehk sünoovia funktsioonid (2-3) 2 rangluud ja 2 abaluud Anatoomia Kirjandus: lähim, mis sobib on Meeli Roosalu. „Inimese anatoomia“ I LOENG  Täpsusta, kas pead panema end KK või Füsio rühma. Kontrolltöö: 9. või 10. nädalal; füsio peab teadma kõiki suuremaid asju ladina k. Õppida tuleb ÕISis olevate loengute järgi. Sissejuhatus inimese anatoomiasse Organismi organisatsioonitasandid  Biomolekuid – Biokeemia  Rakk e cytos (kreeka k), cellula (ladina k) – Tsütoloogia  Kude e histos, textus – Histoloogia  Elund e organum – Anatoomia  Elundsüsteem k.a aparaat e systema, apparatus – Anatoomia

Kategoriseerimata
Anatoomia-füsioloogia eksam
46
docx

Anatoomia-füsioloogia eksam

MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVIRAKULT NÄR

Anatoomia
Füsioloogia konspekt eksamiks
34
docx

Füsioloogia konspekt eksamiks

4) Pisaraluu - OS LACRIMALE 5) Suulaeluu - OS PALATINUM 6) Alumine ninakarbik Paaritud luud: 1) Alalõualuu - MANDIBULAR - ainus liikuv koljuluu 2) Sahkluu - VOMER 3) Keeleluu - OS HYOIDEUM Õhkusisaldavad urked on nendest: 1) Otsmikuluul 2) Ülalõualuul 3) Oimuluul 4) Põhiluul 5) Sõelluul Millites koljuluudes on SINUS'ed (urge)? 1) Oimuluu 2) Ülalõualuu 3) Sõelluu 4) Põhiluu 5) Otsmikuluu Mis on fontanell ( eesti keeles lõgemed) - ladina keeles FONTICULI? Nende paiknemine koos nimetustega: 1) Koljulae keskjoonel - ees- ehk otsmikulõge 2) Kiiruluude ja kuklaluu vahel - tagumine lõge 3) Külgmised lõgemed Koljuluude õmblused: 1) Saagõmblus - ajukolju luude vahel: Pärgõmblus - kiiruluude ja otsmikuluu vahel Noolõmblus - kiiruluid ühendab Lambdaõmblus - kuklaluu ja kiiruluu vahel 2) Lameõmblus - nöokolju luude vahel 3) Soomusõmblus - luude samanimeliste osade vahel

Anatoomia ja füsioloogia
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

 teab anatoomia-alaseid oskussõnu,  mõistab meditsiiniterminite moodustamiseks sagedamini kasutatavaid ees- ja järelliiteid, Üldine sissejuhatus Juba kiirabikarjääri hakul võivad rohked võõrsõnad ning ravimite ja seadmete nimed algaja erakorralise meditsiini tehniku segadusse ajada. Meditsiiniliste oskussõnade süstemaatiline tundmaõppimine avab tee erialaterminoloogia mõistmisele ning võimaldab professionaalses keeles täisväärtuslikult suhelda teiste meedikutega. Terminus (ld)– mõiste; logos (kr) – õpetus Kulub päris palju aega, enne kui suurem osa oskussõnadest enam-vähem omaseks saab. Sellepärast võiks algul kasutada kättesaadavamaid sõnaraamatuid, nagu võõrsõnade leksikon ja entsüklopeedia, või siis internetti. Mõni vajalik sõnaraamat peaks olema käepärast ka töökohal. Pole võimalik ja kindlasti ka vaja teada peast kogu meditsiinilist sõnavara. Ometi aitab

Esmaabi




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun