Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Põhiterminid eesti-ladina keeles (0)

1 Hindamata
Punktid
RT 1
VALIK LADINAKEELSEiD ANATOOMILISI TERMINEID
ala tiib
angulus nurk
apertura avaus
apex tipp
aponeurosis kilekõõlus
arcus kaar
arteria , arteriae (a.;aa.) arter ,arterid
articulatio liiges
atrium koda
basis põhimik
bulbus sibul
canalis kanal
capsula kihn , kapsel
caput pea
cartilago kõhr
cavitas õõnsus
cavum õõs
centrum keskus
collum kael
corpus keha
cortex koor
crista hari
curvatura kõverik
discus ketas
dorsum selg
ductus juha
eminentia kõrgend
facies pind
fascia sidekirme
foramen (for.) mulk
fossa auk
fovea lohk
fissura lõhe
frenulum kida
fundus põhi
funiculus väät
glandula (gl.) nääre
hiatus lahi
hilus värat
impressio jäljend
incisura sälk
insula saar
isthmus kitsus
labium mokk
lamina leste
ligamentum side
linea joon
lobus sagar
lobulus sagarik
margo serv
meatus käik
medulla säsi
musculus , musculi (m.; mm.) lihas
nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid
nucleus tuum
os, ossa luu; luud
ostium suistik
papilla näsa
pars , patres osa, osad
plexus põimik
plica kurd
processus (proc.) jätke
protuberantia mügar
radix juur
ramus haru
recessus sopis
regio piirkond
retinaculum hoideside
rima pilu
segmentum segment
septa , septum vahesein
spatium ruum
spina oga
stratum kiht
substantia ollus
sutura õmblus
sulcus vagu
taenia pael
tendo kõõlus
truncus tüvi, kere
tunica kest
tuber köber
tuberculum köbruke
tuberositas köprus
valva klapp
vas soon
vena, venae (v.; vv.) veen, veenid
vesica põis
vesicula põieke
vestibulum esik
INIMESE KEHA PÕHIOSAD
pea .................................
otsmik .................................
kiir .................................
kukal .................................
oim ................................
oimud ..................................
kael ..................................
päriskael .................................
kuklatagune ..................................
kere ................................
rind ..................................
kõht ..................................
( kube ..................................)
selg ..................................
nimme ...................................
( tuhar ..................................)
ülajäse MEMBRUM SUPERIUS
õlavööde CINGULUM MEMBRI SUPERIORIS
vaba ülajäse:
õlavars .....................................................
küünarvars ....................................................
käsi .................................................
ranne ............................................
kämmal ...........................................
sõrmed ..........................................
käe selg .........................................
käe pihk .........................................
alajäse MEMBRUM INFERIUS
vaagnavööde CINGULUM MEMBRI INFERIORIS
vaba alajäse:
reis ....................................................
säär .....................................................
jalg .....................................................
kand ..............................................
pöid ..............................................
varbad .............................................
jala tald ............................................
jala pöid .............................................
INIMESE KEHA PÕHIOSAD
pea CAPUT
otsmik FRONS
kiir VERTEX
kukal OCCIPUT
oim TEMPUS
oimud TEMPORA
kael COLLUM
päriskael COLLUM
kuklatagune NUCHA
kere TRUNCUS
rind PECTUS
kõht ABDOMEN
(kube INGUEN)
selg DORSUM
nimme LUMBUS
(tuhar CLUNIS)
ülajäse MEMBRUM SUPERIUS
õlavööde CINGULUM MEMBRI SUPERIORIS
vaba ülajäse:
õlavars BRACHIUM
küünarvars ANTEBRACHIUM
käsi MANUS
ranne CARPUS
kämmal METACARPUS
sõrmed DIGITI MANUS
käe selg DORSUM MANUS
käe pihk PALMA MANUS
alajäse MEMBRUM INFERIUS
vaagnavööde CINGULUM MEMBRI INFERIORIS
vaba alajäse:
reis FEMUR
säär CRUS
jalg PES
kand TARSUS
pöid METATARSUS
varbad DIGITI PEDIS
jala tald PLANTA PEDIS
jala pöid DORSUM PEDIS
4
Põhiterminid eesti-ladina keeles #1 Põhiterminid eesti-ladina keeles #2 Põhiterminid eesti-ladina keeles #3 Põhiterminid eesti-ladina keeles #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor montelago Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Põhiterminid eesti-ladina keeles
6
pdf

Põhiterminid eesti-ladina keeles

VALIK LADINAKEELSEID ANATOOMILISI TERMINEID ala tiib lamina leste angulus nurk ligamentum side apertura avaus linea joon apex tipp lobus sagar aponeurosis kilekõõlus lobulus sagarik arcus kaar atreria, atreriae (a.;aa.) arter,arterid margo serv articulatio liiges meatus käik atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucleus tuum canalis

Ladina keel
Ladina-eesti terminid
4
doc

Ladina-eesti terminid

keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse:

Anatoomia
Ladina-eesti-terminid
5
doc

Ladina-eesti-terminid

LADINA-EESTI TERMINID keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS

Ladina keel
Anatoomia ja füsioloogia ladina keele sõnad
2
docx

Anatoomia ja füsioloogia ladina keele sõnad

Kõht- abdomen Põlv- genu Kõrv – auris Suurvarvas - hallux Kaenal – axilla Kube - inguen Õlavars – brachium Käsi- manus Küünarvars – antebrachium Kuklatagune- nucha Põsk – bucca Kukal-ociput Kand – calx Häbe- vulva Juuksed – capilli Juus – capillus Ülemine-superior Pea – caput Alumine-inferior Ranne – carpus Eesmine-anterior Peopesa-palma Pihkmine-palmaris Tagumine-posterior Saba – cauda Kõhtmine-ventralis Kael – cervix, collum Selgmine-dorsalis Tuhar – clunis Keskmine-medialis Tuharad, istmik- nates Külgmine-lateralis Säär – crus Sõrm, v

Ladina keel
Anatoomia loengukonspekt
15
docx

Anatoomia loengukonspekt

pi2.Kuidas nim. lülisamba kõverust ette, kumerust taha, kumerust küljele. Mis suunas on lülisammas rinnaosas, mis suunas nimmeosas? Vastus: Ette – lordoos, taha – küfoos ja küljele skolioos. Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3. Nimeta liigese põhiosad ehk tunnused (3), loetle liigesevõide ehk sünoovia funktsioonid (2-3) 2 rangluud ja 2 abaluud Anatoomia Kirjandus: lähim, mis sobib on Meeli Roosalu. „Inimese anatoomia“ I LOENG  Täpsusta, kas pead panema end KK või Füsio rühma. Kontrolltöö: 9. või 10. nädalal; füsio peab teadma kõiki suuremaid asju ladina k. Õppida tuleb ÕISis olevate loengute järgi. Sissejuhatus inimese anatoomiasse Organismi organisatsioonitasandid  Biomolekuid – Biokeemia  Rakk e cytos (kreeka k), cellula (ladina k) – Tsütoloogia  Kude e histos, textus – Histoloogia  Elund e organum – Anatoomia  Elundsüsteem k.a aparaat e systema, apparatus – Anatoomia

Kategoriseerimata
Anatoomia-füsioloogia eksam
46
docx

Anatoomia-füsioloogia eksam

MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVIRAKULT NÄR

Anatoomia
Füsioloogia konspekt eksamiks
34
docx

Füsioloogia konspekt eksamiks

4) Pisaraluu - OS LACRIMALE 5) Suulaeluu - OS PALATINUM 6) Alumine ninakarbik Paaritud luud: 1) Alalõualuu - MANDIBULAR - ainus liikuv koljuluu 2) Sahkluu - VOMER 3) Keeleluu - OS HYOIDEUM Õhkusisaldavad urked on nendest: 1) Otsmikuluul 2) Ülalõualuul 3) Oimuluul 4) Põhiluul 5) Sõelluul Millites koljuluudes on SINUS'ed (urge)? 1) Oimuluu 2) Ülalõualuu 3) Sõelluu 4) Põhiluu 5) Otsmikuluu Mis on fontanell ( eesti keeles lõgemed) - ladina keeles FONTICULI? Nende paiknemine koos nimetustega: 1) Koljulae keskjoonel - ees- ehk otsmikulõge 2) Kiiruluude ja kuklaluu vahel - tagumine lõge 3) Külgmised lõgemed Koljuluude õmblused: 1) Saagõmblus - ajukolju luude vahel: Pärgõmblus - kiiruluude ja otsmikuluu vahel Noolõmblus - kiiruluid ühendab Lambdaõmblus - kuklaluu ja kiiruluu vahel 2) Lameõmblus - nöokolju luude vahel 3) Soomusõmblus - luude samanimeliste osade vahel

Anatoomia ja füsioloogia
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

 teab anatoomia-alaseid oskussõnu,  mõistab meditsiiniterminite moodustamiseks sagedamini kasutatavaid ees- ja järelliiteid, Üldine sissejuhatus Juba kiirabikarjääri hakul võivad rohked võõrsõnad ning ravimite ja seadmete nimed algaja erakorralise meditsiini tehniku segadusse ajada. Meditsiiniliste oskussõnade süstemaatiline tundmaõppimine avab tee erialaterminoloogia mõistmisele ning võimaldab professionaalses keeles täisväärtuslikult suhelda teiste meedikutega. Terminus (ld)– mõiste; logos (kr) – õpetus Kulub päris palju aega, enne kui suurem osa oskussõnadest enam-vähem omaseks saab. Sellepärast võiks algul kasutada kättesaadavamaid sõnaraamatuid, nagu võõrsõnade leksikon ja entsüklopeedia, või siis internetti. Mõni vajalik sõnaraamat peaks olema käepärast ka töökohal. Pole võimalik ja kindlasti ka vaja teada peast kogu meditsiinilist sõnavara. Ometi aitab

Esmaabi




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun