Eesti kroon ja euro (3)

Eesti kroon ja euro
Alles eelmisel dekaadil võtsid eestlased rubla asemel kasutusele Eesti krooni. Nüüd, 18 aastat hiljem, räägime jälle oma riigi rahaühiku muutumisest. Seekord siis eurole üleminekust. Kuna eurole üleminek toimub juba 3 kuu pärast, siis praegu on see teema eriti aktuaalne . Ei möödu päevagi, et kuskil uudistes seda ei mainitaks. Paraku on ajalugu näidanud, et igasugused üleminekud toovad endaga peale hea kaasa ka hulga probleeme. Mida head ja halba see siis endaga kaasa toob?
Eurole ülemineku üks peamisi põhjusi on stabiilsus. Tugev ja muutumatu euro on maailmamajanduses saanud üheks kahest peamisest valuutast. Hinnastabiilsus on aidanud hoida inflatsiooniootused ja intressimäärade inflatsiooniriskid madalad ja stabiilsed, mis omakorda hoiab ka turuintressimäärad madalad. Keegi ei oska täpselt ennustada, kas see olukord ka nii roosiliseks jääb, sest vaesed riigid, kes eurosüsteemiga liituvad, nõrgestavad eurot. Teisalt jälle meie oma Eesti krooni kursski on euro suhtes kogu aeg ilusti stabiilselt paigal püsinud.
Euroga liitumine toob endaga kaasa ühe suure mugavuse . Reisides teistesse riikidesse, kus samuti euro kasutusel, ei pea enam muretsema valuuta vahetuse pärast. Samuti teeb see välismaa turistide elu Eestis lihtsamaks. Võibolla tänu sellele Eesti turismindus isegi kasvab mingil määral. Lihtsam ei ole mitte ainult reisides, vaid ka läbi infokanalite Euroopa turul orienteerumine . Kasvõi näiteks Prantsusmaa internetipoest endale midagi tellides. Huvitav on see, et Eestis hakkab rahaga arveldades kohtama ka teiste riikide eurosid. Päris lahe on Eesti euroga poes makstes vastu saada näiteks portugalist pärit sente .
Kui küsida inimestelt, mis nad eurost arvavad , siis saab tihti vastuseks, et “Peab suurema rahakoti ja suuremad taskud muretsema”. Tõsi on, et igapäevane arveldamine toimub summades, mida Eurodes saab maksta ainult müntide ja sentidega. Münte on aga tülikas kaasa vedada. See võib esmapilgul tunduda halb, aga on võimalik, et pikemas perspektiivis teeb see ainult head. Näiteks hakatakse rohkem kaardiga maksma. Samuti pööratakse (tänu Euroga kaasnevale sendi- ja mündimajandusele) suuremat tähelepanu tehnoloogia arendamisele, mis laseb sul poes maksta nii, et tõstad oma mobiiltelefoni korraks makseterminali juurde. Siis pole enam seda probleemi, et rahakott on maha jäänud ja ei pea ka nii palju asju korraga kaasas vedama.
Inimestel on kindlasti alguses eurodega raske arvestada. Euro kurss on üsna erinev Eesti kroonist . Lausa 15,6466 korda. Tänu sellele tundub hinnavahe kahe asja vahel oluliselt väiksem, kui kroonidega. Ei tundu ju suur vahe, kui piim maksab 6 eurosenti rohkem. Eesti rahas aga teeb see juba peaaegu krooni. Vanemad inimesed ilmselt ei saagi seda euroga maksmise tunnetust kunagi kätte, vaid arvutavad kõik kroonidesse ümber. Seda tõestavad ka Saksamaal elavad vanurid , kes siiamaani arvestavad markadega ja oma säästudki on neil eurodeks vahetamata.
Enamasti arvati ja arvatakse siiamaani, et hinnad lähevad euro tulekuga kallimaks. Õnneks on praktika juba ka vastupidist tõestanud. Tänu euro tulekule on hindu allapoole ümardanud näiteks EMT ja internetioksjonite portaal Osta.ee. On isegi loodud ausa hinnastamise lepe. Selle leppega on ka tegelikult omad kiiksud. Leppega ühinenud firmad on lubanud, et euro kasutuselevõtuga hinnad ei tõuse. Rikkumata leppe reegleid, on osad firmad lihtsalt hindu tõstnud enne eurole üleminekut. Hindade tõusu vastu aitab kaasa ka see, et kes hindasid tarbija kahjuks ümardavad, saavad trahvitud.
Euroga seoses muretsetakse veel võltsraha leviku kasvu ja seda peamiselt kahel põhjusel. Esiteks eurodes saab maksta paljudes riikides ja mida rohkem mingit rahaühikut kasutatakse, seda paremini tasub see ennast ära võltsijatele. Teiseks on euro kupüürid teiste rahadega võrreldes väärtuslikumad. Spetsialistid räägivad, et muretsemiseks pole põhjust, sest euro on kõige turvalisem rahaühik. Numbreid vaadates aga selgub , et tänavu on kuue kuu jooksul juba avastatud 337 000 võltsrahatähte, mis on ligi 20 protsenti rohkem, kui eelmisel aastal. Kõige tipuks peab Saksamaa eurode võltsimise peasüüdlaseks Baltikumi, sest siin on võltsimine sagenenud kõige rohkem.
Euro suurema väärtuse tõttu hakatakse ka rohkem raha kaotama. Senise 1-kroonise mündi asemel kaotatakse 15-kroonine münt. Tänu väärtuslikumatele müntidele paraneb elu kerjustel, tänavamuusikutel ja muudel veiderdajatel. Kui ma käisin Prantsusmaal, siis me panime mütsi maha ja hakkasime laulma. Inimesed läksid mööda ja viskasid ikka eurosente -ja münte. Tulemus:5 minutiga teenitud 500 krooni.
Üldiselt on ikka euro tulek igati tervitatav. Eesti on juba sellega maailmas omamoodi kuulsust teeninud , et riik vahetab 20-aasta jooksul juba teist korda rahaühikut. Kui võtame euro kasutusele, on meil lootust, et ka meid hakatakse maailmas rohkem tähele panema ja et võõraste käest küsides ei saaks me vastust: “Ee, Eesti? Kas see on osa Venemaast?”