Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kõne euro kohta (0)

1 HALB
Punktid
Euro- kasulik või kahjulik
Lugupeetud kuulajad,
Esimesel jaanuaril aastal 2011 hakkab Eestis kehtima rahaühik euro. Vaatamata sellele saame me maksta valitud kauba eest mõnda aega ka enda praeguse rahaühiku, krooniga. Paljude perede postkasti on juba jõudnud eurokalkulaatorid ja poodides on hinnad kirjas nii eurodes, kui ka kroonides . Seda kõike selleks, et teha eestlaste kohanemine euroga võimalikult lihtsaks.
Eurotsooniga ühinemisel on eestlaste jaoks mitmeid ohte . Kõik kaupmehed ei ole ühinenud ’’ausa hinnastamise leppega’’ ja võivad hindu kergitada. See aga muudab euro tuleku Eesti inimese jaoks ebameeldivaks.
Euroga ühinemise alguses on ka kergem sattuda valeraha ohvriks. Kuna euro esimestel päevadel pole enamus Eestlasi Eesti eurode väljanägemisega veel väga hästi kohanenud, ei pruugi nad aru saadagi, kui on saanud peale ostu tagasi valeraha.
Samas on euro tulekul ka positiivne pool. Reisides Eestist välja mõnda teise Euroopa Liidu riiki ei pea hakkama raiskama aega käies pangas kroone eurodeks vahetamas, vaid saab lihtsalt võtta kaasa sama raha mis Eestiski kehtib, ja maksta seal sellega. See teeb ka välismaal rahaga arvestamise lihtsamaks, sest pole teist rahakurssi, mida oste sooritades jälgima peaks.
Kui Eesti on ühinenud euroga, on Eesti riigil kergem maailmas rohkem tuntuks saada, sest oleme ühinenud paljude suurte riikidega, kes juba kasutavad eurot, ning seetõttu sattub Eestisse üha enam ja enam turiste, kes enne võib-olla meie väikese riigi olemasolust midagi ei teadnudki.
Euroga ühinemine vajab kindlasti harjumist, ning alguses on risk kulutada liialt palju raha väga suur, kuid mõne aja pärast on juba inimesed nii harjunud sellega, et ei saa arugi , kui loomulikuks neile need hinnad saanud on, ning ei vaja enam arvutamistki, et teada saada, kui palju asi kroonides maksta võib.
Euro kasutuselevõtmine on see kasulik ka Eesti majandusele, mis vahepeal suures kriisis oli, sest euroga kaasneb palju suurem usaldus Eesti riigi vastu, ning kui mitmed riigid omavad sama rahaühikut on neil parem koostööd teha ja siia investeerida.
Aitäh, et kuulasite!
Kõne euro kohta #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Triinu121 Õppematerjali autor
Kõne euro tuleku, ja ka üldiselt euro plusside ja miinuste kohta. Hindeks sain sellise kõnega viie, ja pidin esinema ka edasisel võistlusel.

Sarnased õppematerjalid

Eesti kroon ja euro
1
doc

Eesti kroon ja euro

Eesti kroon ja euro Alles eelmisel dekaadil võtsid eestlased rubla asemel kasutusele Eesti krooni. Nüüd, 18 aastat hiljem, räägime jälle oma riigi rahaühiku muutumisest. Seekord siis eurole üleminekust. Kuna eurole üleminek toimub juba 3 kuu pärast, siis praegu on see teema eriti aktuaalne. Ei möödu päevagi, et kuskil uudistes seda ei mainitaks. Paraku on ajalugu näidanud, et igasugused üleminekud toovad endaga peale hea kaasa ka hulga probleeme

Kirjandus
Eurole üleminek Eestis
18
ppt

Eurole üleminek Eestis

Eurole üleminek Eestis Teemad · Mis on euroala? · Euro kasutuselevõtu praktilised aspektid · Miks on eurole üleminek kasulik? · Kuidas vältida hinnatõusu? Mis on euroala? · Euroalasse kuulub 16 Euroopa Liidu riiki, kus on kasutusel euro. · Eestist saab 01.01.2011 euroala 17. liige. · Euroala on teine kõige suurem majanduspiirkond maailmas USA kõrval (15% maailma majandusest, USA 20% maailma majandusest). ­ Umbes 40% tehingutest välisvaluutaturgudel toimub eurodes. ­ Järjest enam riike seob oma valuuta kursi euroga, sest see tagab stabiilse arengu ka nende riigile. · Euroala on Euroopa Liidu tähtsaim majanduspoliitiline saavutus.

Business english
Euro kasutuselevõtt Eestis
13
doc

"Euro kasutuselevõtt Eestis"

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärikoolituse Õppetool Gaili Lall ÄJ-09 Muutused Eesti majanduses seoses euro tulekuga Ainetöö õppeaines ,,Eesti majandus" Juhendaja õpetaja Hillar Punamäe Väimela 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.1. Eurole ülemineku ajakava

Majandus
Raha ja finantsasutused
26
doc

Raha ja finantsasutused.

EESTI MÜNDID Käibemündid Meenemündid 5 senti 10 krooni (rahareform) 10 senti 10 krooni (XXV Olümpia) 20 senti 100 krooni (rahareform) 20 senti 1997 100 krooni (olümpia) 50 senti 10 krooni (EV - 80) 1 kroon 100 krooni (EV - 80) 1 kroon 1998 500 krooni (EV - 80) 1 kroon (EV - 15.65 krooni (EP - 80, euro kasutuselevõtt) 90) 5 krooni (EV - 1 kroon (Esimene üldlaulupidu - 130) 75) 5 krooni (EP - 10 krooni (Tartu Ülikool) 75) 100 krooni (kroon - 10) 10 krooni (Eesti lipp) 100 krooni (Eesti olümpiavõitjad) 10 krooni (taliolümpia) 100 krooni (Estonia Teater - 100) 100 krooni (kroon - 15) 10 krooni (EV - 90)

Ettevõtlus
Eesti raha 1918-2011
42
pdf

Eesti raha 1918-2011

........................ 10 3. EESTI KROON 1992-2010 ........................................................................................ 13 3.1. Krooni taassünd .................................................................................................. 14 3.2. 1992 aasta rahareformi ettevalmistamine ja läbiviimine .................................... 17 4. EUROOPA ÜHISRAHA ............................................................................................ 21 4.1. Euro ja Eesti ........................................................................................................ 21 4.2. Esimesed muljed eurost ....................................................................................... 25 KASUTATUD KIRJANDUS ......................................................................................... 29 LISAD ............................................................................................................................. 30 Lisa 1....

Majandus
Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated
27
doc

Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated

ole sugugi kooskõlas avaliku arvamusega, mis peab ametnikke euroliidu kindlateks, omakasupüüdlikeks toetajateks. Samas tekitab see tulemus kahtluse, kuidas suudab riik edukalt eurointegratsiooni teostada, kui otsuste elluviijad suhtuvad EL-i nii skeptiliselt. Sissetulekute ja EL-toetuse vahel valitseb selge lineaarne seos: mida suurem sissetulek, seda tõenäolisemalt kuulub inimene EL toetajate hulka. Küsitletud, kelle sissetulek ületas 2000 krooni kuus pereliikme kohta, olid pigem euroliidu poolt kui vastu. Nende hulgas, kelle sissetulek jäi alla 1500 krooni kuus pereliikme kohta, oli aga euroliidu vastaseid tunduvalt rohkem kui pooldajaid. See sissetulekugrupp moodustas 40% küsitletutest. 17 Artiklid Elanike toetus Eesti kuulumisele Euroopa Liitu on suur 04.08.2006

Euroopa liidu üldkursus
Rahareformide olemus ja näited
16
rtf

Rahareformide olemus ja näited

on lugejateni tuua rahareformide olemus ning et lugejad paremini olemusest aru saaksid ka mõningad näited. Nagu sõnast ,,rahareform" aru võib saada, on see seotud rahaga ning seetõttu alustasingi oma referaati raha defineerimisega ja kuidas see meieni tuli. Teises peatükis keskendusin rohkem rahareformi olemusele ning kolmandas peatükis olen toonud rahareformide näidetena välja Eesti neli rahareformi, kuna just nende kohta oli kõige rohkem informatsiooni. Lisades olen välja toonud Euroopa Parlamendi liikme Indrek Tarandi arvamusloo rahareformist ja rahavahetusest ning 1992. aasta rahareformi komitee büroo juhi Enn Teimanni meenutuse rahareformist 1992. aastal. Referaadist saab hea ülevaate rahareformide olemusest ning samuti ka näidetena välja toodud Eesti rahareformidest. Head lugemist! 3 RAHA

Analüüsimeetodid äriuuringutes
Rahvusvaheline rahandus
18
docx

Rahvusvaheline rahandus

Kordamisküsimused. Kevad 2017 1. Euroopa ühisraha kehtestamise majanduslikud põhjused. Ühisturu toimimise takistused ilma ühisrahata. Ühisraha kehtestati, et kindlustada ühtlane ja stabiilne majanduskasv; et hoida hindade tõus kontrolli all; ühine raha ja intressimäärad peavad kindlustama, et kõigis liikmesriikides püsib elukalliduse tõus kontrolli all. (Kõikumised mõõdukad ja muutused etteaimatavad) 2. Euro, Euroopa ühisraha, usaldusväärsuse tagamise süsteem ja vahendid. Euroalal kehtivad seadusliku maksevahendina ainult europangatähed ja -mündid. Eurosüsteemi ülesanne on tagada, et majandust varustatakse sujuvalt ja tõhusalt pangatähtedega ning säilitada üldsuse usaldus euro suhtes. Europangatähtede turvalisus saavutatakse turvaelementide uurimis- ja arendustegevuse ning võltsimise ennetamise ja seire abil.

Rahvusvaheline rahandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun