1869,1879,1880,1891,1894,1896,1910,1923,1928,1933,1938 Vanem rahvalaul regivärsiline rahvalaul muutumatu 18.sajandini .Regilaul e. Rundelaul on laulnud naised ,keda on nimetatud leelotajad. Regivärsil on kasutatud algriime. LõunaEestis kasutati ka refräänsõna(kaske,ülesüles) Lääneja PõhjaEestis pikendatud lõppe. Laululiigid: 1)Töölaulud 6)Matuselaulud 2)Vokilaul 7)Mängituslaul 3)Karjaselaulud 8)Kalendritähtpäevalaulud(mardi 4)Nektrutilaul kadrilaulud, jõululaulud,vastlalaulud jne,) 5)Pulmalaul Setolaulud: 1.Eeslaulja, 2.torrõ (koor) 3. Killõ(naine kes laulab peenikse häälega) Uuem rahvalaul 18.saj. keskpaigast 20,sajandini. Tõuseb meesteosatähtsus. Teemadeks: päevasündmused, vabadus...
Kuressaare Ametikool Toitlustustuse õppesuund TTP-10 Miina Härma Koostaja : Kaja Maiste Juhendaja : Anita Kangur Kuressaare 2011 Miina sündis seitsmelapselisse perekonda. Hariduse omandas ta Tartu erakoolis ning K. Schulze tütarlastekoolis. Aastatel 1883-1890 õppis ta Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Aastal 1894 moodustas ta Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori. Loomeperiood 60 aastat. Kirjutas üle 200 koorilaulu ja 10 kavatiini. Miina Härma on maetud Tartu Raadi kalmistule, kus asub ka tema hauamonument. Looming : Koorilaulud: `'Enne ja nüüd'' `'Meestelaul'' `'Kui sa tuled, too mul lilli'' `'Pühendan kõik kallile'' Rahvalaulutöötlused: `'Tuljak'' `'Tule koju'' `'Lauliku lapsepõli''
Sarnaselt oma õpetaja Karl August Hermanniga oli ka M.Härma väga mitmekülgne tegelane: 1. Oli organist- esines Soomes, Lätis, Venemaal, Saksamaal, Inglismaal 2.Oli helilooja-kirjutas üle 200 koorilaulu: "Lauliku lapsepõli", "Ei saa mitte vaiki olla", "Enne ja nüüd", "Meeste laul" ning "Tuljak", milleta ei lõpe ükski tantsupidu! Lisaks kantaat "Kalev ja Linda". 3.Oli dirigent-lõi oma, Miina Härma Lauluseltsi ja juhatas selle segakoori (omal ajal Eesti parim koor!). Kui Härma kui organistiga kuidagi harjuti, siis naiskoorijuht- see oli sensatsioon! Hiljem töötas mitme helikunstiseltsi juures. 4. Organiseeris laulupidusid, oli seal üldjuhiks. 5.Oli muusikaõpetaja- kool, kus töötas elu lõpuni, kannabki tänapäeval tema nime (Tartu Miina Härma nim. Gümnaasium). 6.Käis samuti kogumas rahvaviise, kasutas neid oma lauludes.
Kardeti saksa ajakirjanike õelaid kommentaare, kuid siiski proovid õnnestus suurepäraselt. kui kohalikud baltisaksa koorid olid pidanud 1857. aastal Tallinnas ja 1861. aastal Riias oma laulupeo, siis hakati peamiselt kirikuõpetajate eestvõtmisel mõtlema ka eestlaste laulupeo korraldamisele. Kirikuõpetaja Martin Körberi algatusel korraldati 1863. aastal ümbruskonna lauljate suur ühiskontsert. Suursündmuseks kujunes 1869. aastal Vanemuise lauluseltsi ja Johann Voldemar Jannseni eestvõtmisel Tartus toimunud laulupidu, millest sai alguse meie üldlaulupidude tava. Esimene üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus Ressource'i aias. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Dirigentideks olid J.W. Jannsen ja A. Saebelmann Kanti ette 15 ilmalikku laulu, nende hulgas kaks eesti algupärandit. Aleksander
Asus õppima orelit. Õpinguta ajal toimusid ka esimesed iseseisvad kontserdid 1893-1894 kontserdid Saksamaal ja Inglismaal. Esimene eesti interpreet, kes pälvis tunnustust ka väljaspool Eestit 1894 tagasi Tartus. Asutas oma esimese segakoori. Aktiivne muusikaelu organisaator 1903 suundus Kroonilinnna. Põhjuseks soodsamad trennimisvõimalused ja Peterburi külluslik muusikaelu 1915 naases tagasi Eestisse. Jätkas Tartus tööd oma loodud segakooriga ,,Miina Hermanni Lauluseltsi koo" Oli aktiivne muusikategelane. Aitas kaasa Tartu Kõrgema muusikakooli tegevusele 1917-1929 töötas praeguses Miina Härma Gümnaasiumis Looming: Koorilaulud Üksikud soololaulud, Puhkpillipalad Koorilaulud: 1) Isamaalaulud ,,Meeste laul", ,,Veel kaitse kange Kalev" [k]"Meeste laul"- Mehed laulavad 2)Lüürilised laulud Kirjutas peamiselt Anna Haava tekstidele ,,Ei saa mitte vaiki olla", ,,Ööbiku surm" 3)Rahvalauluseaded ,,Lauliku lapsepõli", ,,Tuljak"
Hariduse omandas ta Tartu eraalgkoolis ning K. Schulze tütarlastekoolis. 15-aastaselt alustas ta kompositsiooni- ja klaveriõpinguid Karl August Hermanni käe all. Aastatel 1883-1890 õppis ta Peterburi Konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Ta oli oreliklassi ainus õpilane. Pärast konservatoorumi lõpetamist jäi Miina Peterburi, sest Eestis oli raske sobivat tööd leida. Alles 1894.aastal, mil toimus Viies eesti laulupidu, tuli ta Tartu, ning moodustas siin oma Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori. Hiljem esines tema koor ka Peterburis, Pihkvas ja Riias. Aastal 1903 siirdus Miina finantsprobleemide tõttu Kroonlinna, kus osales Eesti Heategeva Seltsi tegevuses. Kroonlinnast lahkus ta 1915. aastal, sest I maailmasõja ajal ei lubatud tsiviilisikutel linnas viibida. Miina naasis Tartu, kus 1917. aastal sai muusikaõpetaja koha Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis (praegu kannab nime Miina Härma Gümnaasium). Ta töötas seal elu lõpuni
Tempode äärmuslikkus. Dünaamika nüansirikkus. Kasutatakse palju kontrasti, huvi vana muusika vastu. Põhizanrid Põhizanr on ooper. Uued zanrid ehk liigid on soololaul, sümfooniline poeem, kammerteosed, ballett, operett. Tippheliloojad Paganini, Shubert, Berlioz, Schumann, Chopin, Liszt, Verdi, Wagner, Brahms, Mussorgski, Tsaikovski, Grieg ja Sibelius. 2. Esimene üldlaulupidu - I laulupidu. Mõte tekkis Jannsenil, kes kirjutas Eesti hümni sõnad (Paciuse Soome hümn), oli lauluseltsi "Vanemuine" juht. Ta küsis 1869. a. laulupeo pidamiseks kubernerilt. Luba saadi 4 kuud enne laulupidu. Hakati kiiresti laule levitama. Korraldav komisjon peamiselt sakslastest. Eestlust ja demokraatiat propageeris Jakobson. Repertuaaris palju saksa ja vaimulikke laule. Jakobson andis välja laulude vihiku "Vanemuise kandlehääled" (repertuaaris Kunileiu "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm"). Peeti Tartus 18.-21. juunil 1869. Osa võtsid ainult meeskoorid ja mõned pasunakoorid
aastal asutas Miina Härma Tartus segakoori, mis sai tuntuks ka väljapool Eestit. Esineti Riias, Pihkvas ja Peterburis. + 1903.aastal läks M.Härma 12aastaks Kroonlinna muusikaõpetajaks. Nendeks aastateks aga koori töö jäi soikuma. Kodumaalt lahkus, kuna oli vajadus leida soodsamaid teenimisvõimalusi. Tagasi tuli, kuna Esimese maailmasõja ajal ei lubatud tsiviilisikutel viibida Kroonlinnas. + 1915.aastal ta naasis ning jätkas oma tööd kooriga. 1920.aastast kandis nime Miina Hermanni Lauluseltsi segakoor. + Härma juhatas koore maakondade laulupidudel ja laulupäevadel. + Kuulus paljude kultuuriorganisatsioonide, sh Tartu Helikunsti Seltsi, Eesti Lauljate Liidu Tartu osakonna jt asutajate ja juhtide hulka. + Aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele. + 1917 1929 töötas muusikaõpetajana Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis (praegu Miina Härma Gümnaasium). + Ta on koostanud ja välja andnud ka mitu koorilaulukogumikku, osa neist enda loomingust.
muusikalavastused. Esimene eestikeelne ooperietendus oli 1883 aastal mängitud Carl Maria von Weberi ’’Preciosa’’. Innustavamat mõju eesti publikule avaldas kahtlemata saksa kooride ja lauluseltside tegevus. Just seetõttu tõusis ka esimestes Tallinna eesti seltsides Estonia(1865) ja Lootus(1878), nagu ka Tartu seltsis Vanemuine(1865), esiplaanile koorilaul. Võimekad dirigendid olid Liedertafel’i ja Meeslaulu seltsi juht August Krüger(1810-1883) ja Jäkeli lauluseltsi juhataja Julius Jäkel. Lauluseltside kaudu levis hoogsalt ka uus ilmalik, nn liedertafel’lik laul, mille juured olid saksa rahvalikus koorimuusikas. 1860.aastail, mil oma õigusi asusid kaitsma kõik kohalikud suuremad rahvusgrupid- eestlaste kõrval ka venelased ja baltisakslased-, oli just kooriliikumine üks rahvuse väljundeid. Kammermuusika viljelemine oli algul juhuslikku laadi, piirdudes 19.sajandil põhiliselt baltisaksa ning vene intelligentsi ringkondade koduse musitseerimisega.
http://www.youtube.com/watch?v=1Vj4fXrNdhY Lapsepõlv Õppis algul Naelavere koolis, hiljem Torila Ministeeriumikoolis. Õppis pikoloflööti ja mängis ka kooli orkestris. Lapsepõlv polnud kerge: 10aastaselt pidi ta üle elama Esimese maailmasõja ja seejärel ka Vabadussõja. Kui ta oli 6aastane, suri tema vanem vend. Varsti pärast seda suri ka ta isa. Enne Teist maailmasõda Pärast õpinguid oli Tartu Meestelaulu Seltsi dirigent. Juhatas mõnda aega Miina Hermanni Lauluseltsi ning "Vanemuise" ja "Estonia" segakoore. Eesti aja teostest on kindlasti kuulsaim ballett "Kratt". Oli Tartu maleseltsi liige. Teine maailmasõda ja elu Rootsis Sõja ajal kirjutas Tubin oma Kolmanda ja Neljanda sümfoonia. 20. septembril 1944 põgenes Rootsi. Pea aasta elas Stockholmi põgenikelaagris. Aastatel 19451959 ja 19751982 juhatas Tubin Stockholmi Eesti Meeskoori. Seal kirjutas oma kuulsad ooperid "Reigi õpetaja" ja "Barbara von Tisenhusen" 1982
Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli ja Tänulaulupidu". J.V.Jannsen küsis 1869. a. laulupeo pidamiseks kubernerilt luba (eesti rahva 50. priikslaskmise aastapäevaks). Luba saadi 4 kuud enne laulupidu. Hakati kiiresti laule levitama. Korraldav komisjon koosnes peamiselt sakslastest. Eestlust ja demokraatiat propageeris Jakobson (üldrahvalik ilme). Mõte tekkis Jannsenil, kes kirjutas Eesti hümni sõnad (Paciuse Soome hümn), oli lauluseltsi "Vanemuine" juht. · Kokku esinesid 822 lauljat ja 56 pillimängijat 47 meeskoorist ja 4 puhkpilliorkestrist. · Juhid: Johann Voldemar Jannsen, Aleksander Kunileid(Valga koolmeister) · Pealtvaatajaid: u 15 000. Repertuaaris oli palju saksa ja vaimulikke laule. Jakobson andis välja laulude vihiku "Vanemuise kandlehääled" (repertuaaris Kunileiu "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm. Osa võtsid ainult meeskoorid ja mõned pasunakoorid. 12 vaimulikku ja 14
Köler, J.V. Jannsen, L.Koidula, J.Hurt, C.R.Jakobson? J.Köler-maalikunstnik, algatas palvekirjade aktsiooni, millega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahvade probleemidele, oli Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige, kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi, mille üheks eesmärgiks on rahvaluule kogumine J.V.Jannsen-koolmeister ja rahvusliku liikumise juht, andis välja esimest eesti keelset ajalehte Postimeest, asutas mängu-ja lauluseltsi Vanemuine ning organiseeris esimese üldlaulupeo L.Koidula-luuletaja, isamaalaulik, Emajõe ööbik-luulekogu, mis sai väga kuulsaks J.Hurt-eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, EKS-i president C.R.Jakobson-hakkas väljaandma Sakalat, kolm isamaakõnet-tema kolm propagandakõnet. Milles seisnes ja mida tõi kaasa venestamine? Eestlastele suruti peale vene keelt ja kultuuri. Tõi kaasa vene keele kehtestamise nt koolis, õppekeeleks oli vene keel(usuõpetus oli eesti
Tallinna Lähedastes kirikutes, tekkis kohapealsete lauluhuviliste seas mõte oma laulukoori asutamiseks. Nii oli see ka Jüris. Pärast üht ,,Revalia" kontserti 1865.a. jagasid pastor Luther ja köster Kraemann muljeid kuuldust. Seal poetaski pastor Luther mõtte, et mis oleks kui meie lapsed ka nii toredasti laulaks. Sellest haaraski köster Kraemann kinni ja juba sama aasta sügisel tehti segakoori proovidega algust. Sellest pajatav Jüri kihelkonna lauluseltsi kroonika: ,,Se asi leidis pea sõbru ja sügisel 1865 akkasid igga pühhapäev ja ka argipäeva õhtutel innimessed köstrimajas koos käima ja köstri juhhatamisse al nelja healega laulusi õppima, kus juures ka lapsed kaasa laulsid". Laulusõbrad tulid Nabalast, Saustist, Kurnalt, Lehmjalt, Raelt, Lagedilt, Vaidast ja Arukülast. Jalgsi tihti kümne kilomeetri tagant üle soode ja rabade. Talvel käidi läbi tuisu ja pakase proovidel. Hoole ja armastusega õpiti
Ado Reinvaldil "Kuldrannake" jne. Selle aja isamaaluule peamiseks kandepinnaks oli koorilaul, mis sai 1860.aastatel, kus osavõtjad laulsid üheskoos: "Mu isamaa, mu õnn ja rööm!", "Mu isamaa on minu arm!" ja "Sind surmani!". Üldlaulupidu oli suurim rahvuslik üritus, millele ühtses vaimus koguneti kogu maalt. Rahvusliku ärkamisaja proosa ja näitekirjandus jätkas rahvavalgustuslikku tegevust. Lydia Koidula jutustuse "Ainuke" õnnelik peigmees on oma üldisele tublidusele lisaks ka lauluseltsi liige, Jakob Pärn kui eluaegne koolmeister nimetab oma pikas jutustuses "Must kuub" rahva arengu takistusena fakti, et rahvakoolid ei kuulu haridusministeeriumi alla ning liiga palju maksab neis kiriku ja mõisniku sõna. Lilli suburg (mh. esimese eesti naisteajalirja asutaja), kes oli lõpetanud saksa kooli, ühendas naiste harimise vajalikkuse teema haritud eesti noorte saksastumise vastase võitlusega (jutustus "Liina"). Oma
Värvilahenduse kujundas Teddy Böckler 1997. aastal vahetati elektrisüsteem ja paigaldati elektriküte. Ajaloolised kroonlühtrid Kirikut valgustavad ajaloolised kroonlühtrid: uues tiivas kannavad nad aastaarve 1674 (pärit varasemast Jaani kirikust) ja 1750 (kingitus Eliisabeti kiriku pühitsemise päevaks), peakäigus 1893 kõik kolm kingiti juurdeehituse valmimise auks, kaks väiksemat Nikolai koguduse ja suur lauluseltsi “Endla” poolt. Stiil 1750 . a. pühitsetud Eliisabeti kirik on barokkperioodi väljapaistvamaid sakraalehitisi Eestis. Pärnu kesklinnas paiknev kaunis kirik kutsub sisse astuma ja uudistama 19. saj keskelt pärit neogooti stiilis kantslit ja altarit ning altarimaali “Ülestõusmine”. Kogutusest
Carl Robert Jakobson ,,Sakala" 1878 alapealkiri ,,Üks poliitika, kirjanduse ja põllutöö ajaleht" - kasutas uut kirjaviisi 11. Aleksandrikooli peakomitee kõrvale tekkis 1872. a teine üle-eestiline organisatsioon Eesti Kirjameeste Selts. Esimeseks presidendiks valiti J. Hurt, kelle juhtimise all tegutseti edukalt eesti keele uurimise, uue kirjaviisi propageerimise, raamatute kirjutamise ja vanavara kogumisega. 1865. a asutas J. V. Jannsen Tartusse lauluseltsi ,,Vanemuine", samal aastal asutati Tallinnas "Estonia" selts. Tallinnas esimene suurem eesti äriselts ,,Linda". Esialgu oli nende tegevus edukas, kuid sajandi lõpuks jõuti pankrotini. 12. Venestamine tõi esile siinsed sakslaste ja eestlaste omavahelised erimeelsused ning suutmatuse ühiste huvide nimel koostööd teha. Vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel, sakslastest ametnikud asendati venelastega. 1889 - kehtestati siin vene kohtusüsteem.
EESTI ESIMENE ÜLDLAULUPIDU Karolin Küngas 8.D Juhendaja: Jana Tiido 2011 Eesti esimene üldlaulupidu Eesti esimene üldlaulupidu toimus 18.-20. Juunil Tartus. Algataja oli Johann Voldemar Jannsen, kes kirjutas sõnad ka Eesti hümnile, oli Vanemuise lauluseltsi juht ja toimetas ,,Eesti Postimeest". Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid, kes oli eesti helilooja ja teda peetakse ka üheks eesti rahvusliku muusika rajajaks. Johann Voldemar Jannsen ja Aleksander Kunileid Laulupidu taheti korraldada, sest lähenemas oli eesti rahva 50.priikslaskmise aastapäev. Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo
SAJ ALGUL 1. Miina Härma (1864-1941) · Esimene Eesti naishelilooja, organist, dirigent · Pärit Tartumaalt · Eratunde võttis K.A. Hermannilt · 1883 õppima Peterburi Konservatooriumisse (orelit). · 1890 lõpetas konservatooriumi (Klaveriõpetaja Peterburis) · Peterburi Eesti Hariduse Seltsi koorijuht · 1894 tagasi Eestis. Asutas esimese segakoori ,,Miina Härma Lauluseltsi koor" · Aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele · 1917-1929 töötas praeguses Miina Härma Gümnaasiumis (Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium) · Isamaalaulud, Lüürilised laulud, Rahvalauluseaded TEOSED: · ,,Kui sa tuled, too mul lilli" (puhkpillipala) · ,,Meeste laul" (isamaalaul) · ,,Ei saa mitte vaiki olla" (lüüriline laul)
raske sobivat tööd leida Et õpingute ajal end ära majandada, andis ta klaveritunde peamiselt jõukate mereväeohvitseride perekondades. Seltskondlikult käis ta sel ajal eriti läbi dr. J.Hurdaga, kes tegeles innukalt rahvaluule kogumisega. J.Hurda entusiasm nakatas ka M.Härmat. Konservatooriumi lõpetas Miina Härma 1890.a. orelierialal.. Alles 1894. aastal, mil toimus viies eesti laulupidu, tuli ta Tartusse ning moodustas siin oma Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori. Hiljem esines tema koor ka Peterburis, Pihkvas ja Riias . Aastal 1903 siirdus Miina finantsprobleemide tõttu Kroonlinna, kus osales Eesti Heategeva Seltsi tegevuses. Kroonlinnast lahkus ta 1915. aastal, sest Esimese maailmasõja ajal ei lubatud tsiviilisikutel linnas viibida. Miina naasis Tartu, kus 1917. aastal sai muusikaõpetaja koha Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis 3
Rahvas kahetseb pattu ja jumal andestab neile. MIINA HÄRMA (1864-1941) Miina Härma oli esimene kõrgharidusega muusik Eestis. Ta sündis muusikalisesse perekonda. Hariduse omandas ta K. Schulze tütarlastekoolis. 15-aastaselt alustas ta kompositsiooni- ja klaveriõpinguid Karl August Hermanni käe all. Aastatel 18831890 õppis ta Peterburi Konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. 1884 aastal tuli ta Tartusse ning moodustas siin Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori. Aastal 1903 siirdus Miina Härma Kroonilinna, kus ta osales Eesti Heategeva Seltsi tegevuses. Ta naases Tartusse 1917 aastal ning sai muusikaõpetaja koha Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis, kus ta töötas elu lõpuni. Tähtsamad teosed: Meeste laul Tuljak Lauliku lapsepõli Ei saa mitte vaiki olla
Rieti fotokogu sisaldab hulgaliselt vaateid erinevatest paikkondadest, sündmustest, inimestest. Trepimägi - On rajatud 19. sajandi lõpus ja 20 saj. alguses linna ja järve vahelise ühendustee parandamiseks. Trepp on viiejärguline ja sel on 158 astet. Trepimägi on rekonstrueeritud 1991 aastal. Trepimäe äärde jäävad kunagiste linna kaupmeeste ja rikkamate linnakodanike kaunid elamud. Ugala teatrihoone - Draamateater Ugala asutati lauluseltsi "Koit" ja karskusseltsi "Vabadus" näitegruppide baasil 1920.a. Praeguses majas eksisteerib teater aastast 1981. Teatrimaja oli palju aastaid baltikumi moodsaim. Viljandi muuseum - Muuseumile pandi alus 1878. a. seoses Viljandi lossivaremetes alustatud arheoloogiliste kaevamistega. Alates 1942. a. asub linna ühes vanimas kivimajas - vanas apteegihoones, mis ehitati 18. sajandil. Sellest ajast on säilinud
Nõos õpetajana 1926-1930 Nõo algkoolis matemaatika ja füüsika õpetaja Juhatas Nõo segakoori, oli kiriku organist Jätkas õpinguid Elleri juures 1928 kutsuti Eduard Tubin Tartu Meeslaulu Seltsi dirigendiks. (Juhatas kuni Eestist põgenemiseni 1944.aastal.) 1930 lõpetas Tartu Kõrgema Muusikakooli ja asus elama Tartusse. Enne Teist maailmasõda Tartu Meestelaulu Seltsi dirigent Mõnda aega juhatas Miina Hermanni Lauluseltsi, ,,Vanemuise" ja ,,Estonia" segakoori 1930-1938 juhatas Vanemuise orkestrit Ballett ,,Kratt" 1938.a täiendas end heliloojana Budapestis Elu Rootsis 20. septembril 1944 põgenes Tubin koos perekonnaga purjelaeval "Triina" Rootsi. Pea aasta Stockholmi põgenikelaagris 1945-1972 suviti Drottingholmi teatris tööl Juhatas Stockholmi Eesti Meeskoori Tööstipendiumid, preemiad 1982.aastast Rootsi Kuningliku Akadeemia liige Suhe Eesti ja NSV Liiduga
klassikalise muusikaga. Sagel esines ta koos meie esimese lauljatari Aino Tammega. 1894.aastal asutas Miina Härma Tartus segakoori, mis sai tuntuks ka kaugemal - esineti Riias, Pihkvas ja Peterburis. Kui Härma 1903.aastal tosinaks aastaks Kroonlinna muusikaõpetajaks läks, jäi koori tegevus ajutiselt soiku. Kodumaalt sundis teda lahkuma vajadus leida soodsamaid teenimisvõimalusi. Ta naasis Tartusse 1915.aastal ning jätkas tööd kooriga, mis 1920.aastast kandis nime Miina Hermanni Lauluseltsi segakoor. Ta juhatas koore ka maakondade laulupidudel ning laulupäevadel. Ta paistis silma Eesti Vabariigi ajal silma aktiivse seltskonnategelasena. Ta kuulus paljude kultuuriorganisatsioonide, sh Tartu Helikunsti Seltsi, Eesti Lauljate Liidu Tartu osakonna jt asutajate ja juhtide hulka. Miina Härma aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele. Aastail 1917 - 1929 töötas ta muusikaõpetajana Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis ( praegu Miina Härma gümnaasium)
15- aastaselt alustas ta kompositsiooni- ja klaveriõpinguid Karl August Hermanni käe all (vaatamata samale perenimele, ei olnud nad sugulussidemetes). Aastatel 18831890 õppis ta Peterburi Konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Ta oli oreliklassi ainus õpilane. Pärast konservatoorumi lõpetamist jäi Miina Peterburi, sest Eestis oli raske sobivat tööd leida. Alles 1894. aastal, mil toimus Viies eesti laulupidu, tuli ta Tartu, ning moodustas siin oma Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori. Hiljem esines tema koor ka Peterburis, Pihkvas ja Riias. Aastal 1903 siirdus Miina finantsprobleemide tõttu Kroonlinna, kus osales Eesti Heategeva Seltsi tegevuses. Kroonlinnast lahkus ta 1915. aastal, sest Esimese maailmasõja ajal ei lubatud tsiviilisikutel linnas viibida. Miina naasis Tartu, kus 1917. aastal sai muusikaõpetaja koha Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis (praegu kannab nime Miina Härma Gümnaasium). Ta töötas seal elu lõpuni. 9
aga nende karistuseks visati kõik kirjutajad koolist välja. Pärast seda otsustas Eduard Tubin, et asub õppima Tallinna Konservatooriumisse, mille ta õnneks edukalt lõpetas ja pärast seda tuli Ta uuesti Tartusse tagasi, kus sai tänu uue muusikakooli asutamisele jätkata õpinguid Heini Elleri juures. Kui Ta oli oma õpingud lõpetanud, sai Temast Tartu Meestelaulu Seltsi dirigent ja siis kirjutas Ta ka juba palju laule. Ta juhatas lisaks Miina Hermanni Lauluseltsi ning Vanemuise ja Estonia segakoore. Aastast 1930 kuni Teise maailmasõjani juhatas Ta vanemuise teatri orkestrit. 1930. aastate lõpuks oli Tubin tõusnud Eesti hinnatumate heliloojate hulka. Tõsteti esile tema erakordset andekust, loomingulisust ja kompositsioonitehnilist meisterlikkust. Enne Eesti aja lõppu ehk 1938. aastal oli Eduard Tubinil võimalus käia Budapestis ennast täiendamas, kus Ta sai kohtuda kuulsate
keda Rootsi kuningas autasustamisel nimetas atleetide kuningaks (sealt pärinebki kümnevõistlejate tituleerimine kergejõustikukuningaks). Rahvusvahelisi võistlusi kümnevõistluses korraldatakse ainult meestele. Naised võistlevad seitsmevõistluses. Kümnevõistlus Eestis Eesti kergejõustiku ajaarvamine algab komplekssest (jooks, hüpped, heitedtõuked) ellukutsumisest mitmevõistlusena aastal 1909. 1909. aasta septembris korraldasid "Kalevi" võimlejad mängu ja lauluseltsi "Lootus" (Gonsiori) aias kahakordse neljavõistluse, mille kavas olid kivitõuge, kettaheide, kaugus ja kõrgushüpe. Paar kuud varem, 1909. aasta südasuvel Tartus spordiseltsi "Aberg" korraldatud võistluse kavas oli 100 m jooks, kaugus ja kõrgushüpe, odavise, kuulitõuge ja palliheide. Kahjuks ei ole sellest võistlusest säilinud ühtegi dokumenti, sest "Abergi" arhiiv hävis sõjatules. Kalevlaste esimene kümnevõistlus toimus kümme kuud pärast Stockholmi olümpiamänge 1
''. 18831890 õppis Peterburi konservatooriumis orelit (Louis Homiliuse klassis), harmooniat (juhendaja V. Siecke) ning kontrapunkti ja fuugat (juhendaja Julius Ernst Christian Johannsen). 18901894 töötas Peterburis klaveriõpetaja ja koorijuhina ning asutas 1892 eesti lastekoori, juhatas ka Eesti Hariduse Seltsi koori. Aktiivne organist, esines Eestis, Peterburis, Inglismaal, Soomes, Saksamaal.1894. aastal asutas segakoori (1920. aastast Miina Hermanni Lauluseltsi segakoor), millest kujunes tollase Eesti kõrgeima tasemega kontsertkoor, kes esines ka väljaspool Eestit ning osales juba 1896. aasta üldlaulupeol. Trükis ilmusid ''Miina Hermanni Laulukoori kontsertlaulud'' (I-II, 1898), kuhu kuulusid ka Härma enda 15 laulu, sh. ''Tuljak''. 1895. aastast alates kogus Eesti läänerannikul rahvaviise, korraldas maakondades laulupäevi ja -pidusid. 19171929 töötas Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis muusikaõpetajana, mis kannab 1964
Kümnevõistlus Eestis 1909. aasta südasuvel Tartus spordiseltsi "Aberg" korraldatud võistluse kavas oli 100 m jooks, kaugus- ja kõrgushüpe, odavise, kuulitõuge ja palliheide. Kahjuks ei ole sellest võistlusest säilinud ühtegi dokumenti, sest "Abergi" arhiiv hävis sõjatules. Eesti kergejõustiku ajaarvamine algab (jooks, hüpped, heited-tõuked) ellukutsumisest mitmevõistlusena aastal 1909. 1909. aasta septembris korraldasid "Kalevi" võimlejad mängu- ja lauluseltsi "Lootus" (Gonsiori) aias kahakordse neljavõistluse, mille kavas olid kivitõuge, kettaheide, kaugus- ja kõrgushüpe. Kalevlaste esimene kümnevõistlus toimus kümme kuud pärast Stockholmi olümpiamänge - 1. juunil (1918. aasta 1. veebruarini kehtinud vana kalendri järgi 19. mail) 1913. aastal Pirital. Võistlus kestis vaid kaheksa tundi. Olümpiamängudel, nagu teada, jagati kümme ala kolmele päevale. "Kalevi"
Oli ka Peterburi Eesti Hariduse Seltsi juht. · 1893-1894 kontsertid Saksamaal ja Inglismaal. Esimene Eesti interpreet, kes pälvis tunnustust ka väljaspool Eestit · 1894 tagasi Tartus. Asutas oma esimese segakoori. Aktiivne muusikaelu organisaator · 1903 suundus Kroonilinna. Põhjuseks soodsamad teenimisvõimalused ja Peterburi külluslik muusikaelu · 1915 naases tagasi Eestisse. Jätkas Tartus tööd oma loodud segakooriga. ,, Miina Hermanni Lauluseltsi koor" · Oli aktiivne muusikategelane. Aitas kaasa Tartu kõrgema muusikakooli tegevusele · 1917-1929 töötas praeguses Miina Härma gümnaasiumus. · LOOMING: koorilaulud, üksikud soololaulud, puhkpillipalad · Koorilooming: isamaalaulud · Lüürilised laulud: kirjutas peamiselt Anna Haava tekstidele · Rahvalauluseaded · KUULAMINE: o ,,Must laul" meeskoor laulab, mehine, rütmikas o ,,Ei saa mitte vaiki olla" vaikne, jõululaulu meeleolu
näitlejana. Samal ajal tõuseb esile tantsijana ka näitlejanna Erika Tetzky (1894- 1918), kellest saab Michelsoni abikaasa. Erika Tetzkyst kujuneb esimene hinnatav solist. Abielupaar Michelsonidest algab "Estonia" tantsuteatri pidev areng. Eduard Tubin (18. juuni 17. november 1982) Pärast õpinguid sai Tubinast Tartu Meestelaulu Seltsi meeskoori dirigent ning sel ajal kirjutas ta ka palju laule. Lisaks juhatas ta veel mõnda aega Miina Hermanni Lauluseltsi ning "Vanemuise" ja "Estonia" segakoore. Aastast 1930 kuni Teise maailmasõjani juhatas ta "Vanemuise" orkestrit. Enne Eesti aja lõppu käis ta veel Budapestis, kus ta kohtus kuulsate heliloojate Béla Bartóki ning Zoltán Kodályga. Seal kuulis ta ka Beethoveni Missa solemnist, mis jättis talle unustamatu mulje. Eesti ajast pärit teostest oli kuulsaim kindlasti ballett "Kratt" mis jõudis lavale 1944.aastal. II maailmasõja ajal kirjutas oma kolmanda ja neljanda sümfoonia. 20
Reinicke juures. Pikki aastaid töötas ainult baltisakslaste heaks. 1884 1886 juhatas ,,Lootuse" seltsi meeskoori. Lõpetas Peterburi Konservatooriumis 1891 L. Homiliuse oreliklassi. 1891 1892 täiendas end Berliinis koorijuhtimise alal. Peale seda töötas Tallinna Niguliste kiriku organisti ja Saksa Gümnaasiumi ning Nikolai I Gümnaasiumi lauluõpetajana, juhatas saksa koore ning kandis nendega ette vokaalsümfoonilisi suurvorme. Oli aastast 1916 Tallinna Meeste Lauluseltsi juht. Oli väga nõudlik, tase pidi olema kõrgeim. Osales 1921 Eesti Lauljate Liidu asutamises, oli 1925 1926 selle juhatuse esimees. Üks viienda ja kuuenda Üldlaulupeo üldjuhte. Kirjutas ainult koorilaule, isamaalisi ja looduslüürikat. Aleksander Läte (12. jaanuar 1860 8. september 1948) oli helilooja ja dirigent. Lõpetas 1879 Cimze seminari. 1879 1983 oli Puhjas kooliõpetaja, 1883 1895 ja 1897 1900 köster ja kooliõpetaja Nõos
hakkas laienema ümberkaudsetele küngastele, kus varem laiusid linnalähedaste mõisate põllud. (Salupere 2004: 23) Kuigi eestlasi õppis ülikoolis vähe, sai eestlaste rahvusteadvus, kogu ärkamisaeg ja enamik kultuurialgatusi siit tuule tiibadesse. 1806. aastal trükiti Tartus lõuna- eestikeelset nädalalehte, mis on ilmselt kogu maailmas esimene ajaleht ainult talupoegade tarvis. 1865. aastal asutas J.W. Jannsen koos oma tütrega Lydia Koidulaga ,,Vanemuise" mängu- ja lauluseltsi ja 1869. aastal korraldati esimene üldlaulupidu. Tartusse loodi hulgaliselt seltse. (Salupere 2004: 25) 1876. aastal sai Tartu raudteeühenduse Tallinna ja Peterburiga (Salupere 2004: 26). 1.5Iseseisvas Eestis 2. veebruaril 1920. aastal kirjutati alla Tartu rahu lepingule, mis tähendab noore Eesti riigi esimest ametlikku tunnustamist. Peale ülikooli oli Tartus veel 11 muuseumi, 5
Joosep Kapp 12.05.1833-20.02.1894 • Suure-Jaani kihelkonnakooli õpetaja ja organist. • Asutas Suure-Jaanis meeskoori ja pasunakoori. • Pani 1887. aastal aluse lauluseltsile "Ilmatar” • Oli Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. Õppimine • Koos klaverimänguga õpetas isa talle ka orelit. Suurt mõju avaldasid Arturile isa poolt asutatud Suure-Jaani lauluseltsi "Ilmatar" muusikaõhtud, kus esines ka "Ilmatari" segakoor. • Olles kõigest 11-aastane esines ta juba solistina mängides orelipartiid Händeli ”Halleluuja” oratooriumist ”Messias”. • Määravaks tema edaspidises saatuses kujunes Miina Härma orelikontsert Suure- Jaani kirikus augustis 1891. Kui Miina Härma oli kuulnud noore Kapi orelimängu, soovitas ta isale kindlasti saata poiss õppima Peterburi Konservatooriumi.
Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1890. aastal. Tegutses seejärel Peterburis klaveriõpetajana (hiljem samal alal ka Soomes) ja koorijuhina (Eesti Hariduse Seltsi segakoor).18931894 andis Härma mitu edukat orelikontserti Saksamaal. Ta oli eesti esimene gastroleeriv interpreet, esines hiljem ka Soomes, Lätis ja Inglismaal. Tartusse naastes hakkas koguma rahvaviise, tegutses muusikaõpetajana, juhatas maakondlikke laulupidusid ning asutas Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori, millega lõi täiesti uue traditsiooni -- koor kujunes Eesti kõrgeima tasemega kontsertkooriks. 19031915 elas Venemaal, Kroonlinnas, kus andis klaveritunde ja esines organistina. 19151941 tegutses aktiivse kultuurielu organisaatorina Tartus: juhatas mitmeid koore (Eesti Helikunsti Seltsi koor), töötas edasi muusikaõpetajana (191729 Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis), juhtis erinevate seltside tööd, juhtis Tartu
1500m jooks.Iga ala pealt saab teatud arvu punkte vastavalt tulemusele.Kõigi alade lõppedes liidetakse punktid kokku ja selgitatakse paremusjärjestus. ,,1909. aasta südasuvel Tartus spordiseltsi "Aberg" korraldatud võistluse kavas oli 100 m jooks, kaugus- ja kõrgushüpe, odavise, kuulitõuge ja palliheide. Kahjuks ei ole sellest võistlusest säilinud ühtegi dokumenti, sest "Abergi" arhiiv hävis sõjatules. 1909. aasta septembris korraldasid "Kalevi" võimlejad mängu- ja lauluseltsi "Lootus" (Gonsiori) aias neljavõistluse, mille kavas olid kivitõuge, kettaheide, kaugus- ja kõrgushüpe. Samal päeval leidis Tallinnas aset teinegi, täiesti olümpialik kümnevõistlus. Selle korraldas võimlemisseltsi "Sport" asutanud Artur Kukk. ,, (Wikipedia 2013) Eesti kümnevõistlejatest on tunnustamist väärt kaks meest.Aleksander Klumberg ja Erki Nool.Klumberg jõudis ajalukku pronksmedaliga 1924. aasta Pariisi olümpiamängudel.Tema
konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1890. aastal. Tegutses seejärel Peterburis klaveriõpetajana (hiljem samal alal ka Soomes) ja koorijuhina (Eesti Hariduse Seltsi segakoor) 18931894 andis Härma mitu edukat orelikontserti Saksamaal. Ta oli eesti esimene gastroleeriv interpreet, esines hiljem ka Soomes, Lätis ja Inglismaal. Tartusse naastes hakkas koguma rahvaviise, tegutses muusikaõpetajana, juhatas maakondlikke laulupidusid ning asutas Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori, millega lõi täiesti uue traditsiooni -- koor kujunes Eesti kõrgeima tasemega kontsertkooriks. 19031915 elas Venemaal, Kroonlinnas, kus andis klaveritunde ja esines organistina. 19151941 tegutses aktiivse kultuurielu organisaatorina Tartus: juhatas mitmeid koore (Eesti Helikunsti Seltsi koor), töötas edasi muusikaõpetajana (191729 Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis), juhtis erinevate seltside tööd, juhtis Tartu Rahvaraamatukogu,
See meloodia meenutab tõesti suure jõe voolamist. ,,Ilusal sinisel Doonaul" hämmastab kõige enam ühelt osalt teisele üleminekute ootamatuse ja samaaegselt range piiritlustega. Iga valsimeloodia sellest tsüklist kujutab endast iseseisvast teost, ent koos moodustavad need ühtse viimistletud ja lõpuleviidud muusikateose. Kui ,,Ilusal sinisel Doonaul" oli muutunud Straussi enda suureks imestuseks tema kõige populaarsemaks valsiks, otsustas helilooja tänada Viini meeste lauluseltsi endist dirigenti Herbeckit- keda ta pidas kaudseks ,,süüdlaseks" Doonau-valsi menus-, pühendades talle oma järgmise valsi ,,Vein, naised ja laul", tõelise ülistuse epikuurlikule elunautimisele. Straussi valsikuninga tiitlit kinnitasid veelgi kaks järgmist valssi :"Uus-Viin" ja ,,Viini veri". 1860-70-ndad aastad kujunesid Straussi loomingulise õitsengu tippajaks. Muidugi kirjutas ta ka hiljem, operettide kõrvalt, valsse- suurepäraseid, hingerõõmustavaid ja
15- aastaselt alustas ta kompositsiooni- ja klaveriõpinguid Karl August Hermanni käe all (vaatamata samale perenimele, ei olnud nad sugulussidemetes). Aastatel 18831890 õppis ta Peterburi Konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Ta oli oreliklassi ainus õpilane. Pärast konservatoorumi lõpetamist jäi Miina Peterburi, sest Eestis oli raske sobivat tööd leida. Alles 1894. aastal, mil toimus Viies eesti laulupidu, tuli ta Tartu, ning moodustas siin oma Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori. Hiljem esines tema koor ka Peterburis, Pihkvas ja Riias. Aastal 1903 siirdus Miina finantsprobleemide tõttu Kroonlinna, kus osales Eesti Heategeva Seltsi tegevuses. Kroonlinnast lahkus ta 1915. aastal, sest Esimese maailmasõja ajal ei lubatud tsiviilisikutel linnas viibida. Miina naasis Tartu, kus 1917. aastal sai muusikaõpetaja koha Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis (praegu kannab nime Miina Härma Gümnaasium). Ta töötas seal elu lõpuni.
Trepimägi. · On rajatud 19. sajandi lõpus ja 20 saj. alguses linna ja järve vahelise ühendustee parandamiseks. Trepp on viiejärguline ja sel on 158 astet. Trepimägi on rekonstrueeritud 1991 aastal. Trepimäe äärde jäävad kunagiste linna kaupmeeste ja rikkamate linnakodanike kaunid elamud Ugala. · Draamateater Ugala asutati lauluseltsi "Koit" ja karskusseltsi "Vabadus" näitegruppide baasil 1920.a. Praeguses majas eksisteerib teater aastast 1981. Teatrimaja oli palju aastaid baltikumi moodsaim. · Teatriselts Ugala asutati 1920. aastal. Seltsi nime tuletas Friedrich Kuhlbars muinasmaakondade Ugandi ja Sakala nimest. Kutseliseks teatriks sai Ugala 1926. aastal. Enne Teist maailmasõda töötas teater mitmes paigas, jäädes 1924. aastal paigale Seasaare kõrtsi teisele korrusele
sajandiEuroopassrindiska eri- Meeslaulu Selsi (Reualer Wrein f)r Miinnergesang)juht August Kriiger (1810- nevaterahvasterahvuslikmuusika.Teatavastikuulub identifitseerumise.iuurde piiiie 1883, oboemdngija,laulu5petajaja kapellmeister,energilinekontsertidekorraldaja) end jarjekindlalt eristadam6nesr teisestkultuurist ning leida midagi oma rahvale ja J:ikeli (Jaeckeli) lauluseltsi juhataja Julius J:ikel (Jaeckel). Lauluseltside kaudu ainuomast.Eestlastenij6udsid Euroopaleanaloogilisedeneseleidmise piiiidlused 19. levis hoogsalt ka uus ilmatik, nn liedntafel'lik laul, mille juured olid salsa rahva- sajandi keskel. Ehkki soov erineda saksakultuurist oli tuntav, jai paljudes alles likus koorimuusikas
tegelemisega noorelt. 1883.a. suundus Miina Peterburi konservatooriumi orelit õppima ning peale lõpetamist reisis mööda Euroopat. Miina Härma oli tõenäoliselt esimene eesti interpreet, kes pälvis tunnustust Eestist kaugemalt. Tema esinemised Eestis tutvustasid kohalikele klassikalist muusikat (nt Bach, Mendelssohn-Bartholdy teoseid). Inimesena oli ta väga seltskondlik ning aktiivne, tegi oma koori (Miina Hermanni Lauluseltsi segakoor) ning juhatas koore maakondade laulupidude raames. Samuti aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele. Tema teostes on kolm “suurt haru” - isamaalaulud (muusikalise dramaturgiaga, nt “Meeste laul”), lüürilised laulud (nt “Ei saa mitte vaiki olla”) ja rahvaviisiseaded (mitmehäälsed, saksa mõjutustega, nt “Tuljak”). Konstantin Türnpu (1865-1927) – helilooja, organist ja koorijuht. Muusikaga alustas
C.Westermayri ''Waina-Möinen,Orpheus der Finnen'' ja G.H. Merkeli raamatule ''Die Vorzeit Lieflands'' 11. Kust pärineb nimi Vanemuine? Kirjelda [nt A. Viirese artiklile toetudes] protsessi, mille vahendusel sai Vanemuisest "vanade eestlaste" laulujumal? Faehlmann esialgu avaldas oma muistendis Vanemuise eesti peajumalana. Kreutzwaldi eeposest ''Kalevipoeg'' oli Vanemuine nimi esitatud küll 3 korda aga sellest piisas, et nimi jääks rahvale meelde. Peale eepose väljaannet Tartus nimetati lauluseltsi Vanemuiseks. Hiljem Tallinnasse oli ehitatud Vanemuine, kes pani koorilipu otsa lillepärja.1920ndaks aastaks oli juba koolides raamatud Vanemuisest.Ilmusid laulukogud Vanemuise nimega. Tekkis ka terve laeva armaada nimega Vanemuine. 12. Kust pärineb nimi Taara? Kirjelda [nt A. Viirese artiklile toetudes] protsessi, mille vahendusel sai Taarast "vanade eestlaste" pea- või sõjajumal? Hendriku Liivimaa kroonikast saarlaste jumal Tharapitat. 19.sajandil aksepteeriti vanataolise nime Taara
kolmeks: isamaalised koorilaulud (“Meestelaul” meeskoorile), lüürilised koorilaulud (“Ei saa mitte vaiki olla”) ja rahvalauluseaded, mille puhul põimis kokku erinevaid rahvaviise (“Tuljak”) Konstantin Türnpu Eluaastad: 1865 - 1927 Õpingud: 1891 aastal lõpetas Peterburi konservatooriumi organisti erialal Tööaastad: Tallinna Niguliste kirikus tegutsenud saksa koguduse organist, kus juhatas veel lisaks sealse lauluseltsi segakoori ning meeskoori (Revaler Liedertafel); 5. ja 6. laulupeol mees- ja segakooride üldjuht; Tallinna Meestelaulu Seltsi dirigent ja muusikajuht (sellest kujunes Eesti esimene professionaalsel tasemel kontsertkoor); aitas asutada Eesti Lauljate Liitu ning oli ka selle esimees. Looming žanrite kaupa: koosneb ainult vokaalmuusikast ehk 60 koorilaulu ja 7 soololaulu, lisaks vaimulikud koorilaulud Tähtsamad teosed: “Mu isamaa nad olid matnud”, “Priiuse hommikul”, “Kevade tunne”
1909. aasta südasuvel Tartus spordiseltsi "Aberg" korraldatud võistluse kavas oli 100 m jooks, kaugus- ja kõrgushüpe, odavise, kuulitõuge ja palliheide. Kahjuks ei ole sellest võistlusest säilinud ühtegi dokumenti, sest "Abergi" arhiiv hävis sõjatules. Eesti kergejõustiku ajaarvamine algab (jooks, hüpped, heited-tõuked) ellukutsumisest mitmevõistlusena aastal 1909. 1909. aasta septembris korraldasid "Kalevi" võimlejad mängu- ja lauluseltsi "Lootus" (Gonsiori) aias kahakordse neljavõistluse, mille kavas olid kivitõuge, kettaheide, kaugus- ja kõrgushüpe. Kalevlaste esimene kümnevõistlus toimus kümme kuud pärast Stockholmi olümpiamänge - 1. juunil (1918. aasta 1. veebruarini kehtinud vana kalendri järgi 19. mail) 1913. aastal Pirital. Võistlus kestis vaid kaheksa tundi. Olümpiamängudel, nagu teada, jagati kümme ala kolmele päevale. "Kalevi" kümnevõistlust alustas 12 meest, lõpetas kuus:
TEEMA NR. 12 -- 19. saj. keskpaigas. ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvause rahvuslik esneteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. -- Tsaar oli vabameelne, Baltisaksaaadel oli tülis tsaariga, Eesti haridustaseme kasv. -- Johan Voldemar Jansen: Vaated:Eesti peaks kokku hoidma kokku sakslastega ja venelastega tegemist pole vaja teha. Tähtsus:Andis välja ajalehe Perno postimees, korraldas esimese üld laulupeo, mängu ja lauluseltsi Vamemuine esimees. Jakob Hurt : Vaated: Eesti peab olema iseseisev riik ja ei tohiks ühte hoida sakslaste ega venelastega. Tähtsus: Eesti Kirjameeste Seltsi juht, tahtis rajada Aleksandrikooli, ta hakkas rahavaluulet koguma. Carl Robert Jakobson: Vaated: Eesti peaks kokkuhoidma venelastega. Tähtsus: Andis välja ajalehe Sakala, Eesti Krijameeste Seltsi president.
1909. aasta südasuvel Tartus spordiseltsi "Aberg" korraldatud võistluse kavas oli 100 m jooks, kaugus- ja kõrgushüpe, odavise, kuulitõuge ja palliheide. Kahjuks ei ole sellest võistlusest säilinud ühtegi dokumenti, sest "Abergi" arhiiv hävis sõjatules. Eesti kergejõustiku ajaarvamine algab (jooks, hüpped, heited-tõuked) ellukutsumisest mitmevõistlusena aastal 1909. 1909. aasta septembris korraldasid "Kalevi" võimlejad mängu- ja lauluseltsi "Lootus" (Gonsiori) aias kahakordse neljavõistluse, mille kavas olid kivitõuge, kettaheide, kaugus- ja kõrgushüpe. Kalevlaste esimene kümnevõistlus toimus kümme kuud pärast Stockholmi olümpiamänge - 1. juunil (1918. aasta 1. veebruarini kehtinud vana kalendri järgi 19. mail) 1913. aastal Pirital. Võistlus kestis vaid kaheksa tundi. Olümpiamängudel, nagu teada, jagati kümme ala kolmele päevale. "Kalevi" kümnevõistlust alustas 12 meest, lõpetas kuus:
Reinicke juures. Pikki aastaid töötas ainult baltisakslaste heaks. 1884 – 1886 juhatas „Lootuse“ seltsi meeskoori. Lõpetas Peterburi Konservatooriumis 1891 L. Homiliuse oreliklassi. 1891 – 1892 täiendas end Berliinis koorijuhtimise alal. Peale seda töötas Tallinna Niguliste kiriku organisti ja Saksa Gümnaasiumi ning Nikolai I Gümnaasiumi lauluõpetajana, juhatas saksa koore ning kandis nendega ette vokaalsümfoonilisi suurvorme. Oli aastast 1916 Tallinna Meeste Lauluseltsi juht. Oli väga nõudlik, tase pidi olema kõrgeim. Osales 1921 Eesti Lauljate Liidu asutamises, oli 1925 – 1926 selle juhatuse esimees. Üks viienda ja kuuenda Üldlaulupeo üldjuhte. Kirjutas ainult koorilaule, isamaalisi ja looduslüürikat. Aleksander Läte (12. jaanuar 1860 – 8. september 1948) oli helilooja ja dirigent. Lõpetas 1879 Cimze seminari. 1879 – 1983 oli Puhjas kooliõpetaja, 1883 – 1895 ja 1897 – 1900 köster ja kooliõpetaja Nõos
esimese kihelkonnakooli, kus 1820.ndate aastate paiku lauldi 4-häälseid kirikulaule. 1821. aastal asutas vennastekoguduse misjonär Christian Friedrich Shmidt Hellenurmes külakooli, kus õpetas abikaasaga 4-häälset koorilaulu, pillimängu ja pillide ehitamist. 1823. aastal asutas eestlasest vennastekoguduse liige Jüri Sommer Laiuse esimese laulukoori, millest 1828. Aastaks kasvas välja meeskoor. 1823. asutas Johann August Hagen esimese eesti lauluseltsi. 1835. aastal rajati Tartusse segakoor 4. Kirjelda lauluseltse 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. 1860.aastatel avaldus tendents muuta kirikukoguduse laulukoore lauluseltsideks, kellel oleks ametlikult registreeritud põhikiri. Tekkisid meestelauluseltsid. Nende tegevus oli rõhutatult ilmalik ja tekitas uue rahvalauludele toetuva koorirepertuaari. Eesti lauluseltside tegevus lähtus suuresti baltisaksa eeskujudest. Eesti kooriliikumises väga
konservatooriumist. Seal õpiti orelit ja kompositsiooni. Johannes Kappel Miina Härma eesti esimene naishelilooja. 150 koorilaulu, aktiivne muusikaelu edendaja, Miina Hermanni Seltsi koor Tartus, õpetaja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsis. Kirjutas isamaalisi koorilaule, lüürilisi koorilaule ja rahvalauluseadeid. Konstatin Türnpu- Tallinna Niguliste kiriku organist, juhatas meeskoori Revaler Liedertafel ja Tallinna Niguliste kiriku lauluseltsi, Tallinna meestelaulu Seltsi dirigent ja muusikajuht, üks Eesti Lauljate Liidu asutajatest, ta on kirjutanud 60 koorilaulu ja 7 soololaulu, tema loomingus ilmneb isamaaline temaatika Aleksander Läte lõpetas Dresdeni konservatooriumi, väga mitmekülgne muusikamees, Eesti esimene sümfooniaorkester Tartus 1990, asutas Tartus ka sega- ja meestekoori, 150 koorilaulu Lk 98,102,103, 106,107, Carl Orff Carl Orff Carmina Burana „O Fortuna“ MK
3 2. Kümnevõistlus Eestis 1909. aasta südasuvel Tartus spordiseltsi "Aberg" korraldatud võistluse kavas oli 100 m jooks, kaugus- ja kõrgushüpe, odavise, kuulitõuge ja palliheide. Kahjuks ei ole sellest võistlusest säilinud ühtegi dokumenti, sest "Abergi" arhiiv hävis sõjatules. 1909. aasta septembris korraldasid "Kalevi" võimlejad mängu- ja lauluseltsi "Lootus" (Gonsiori) aias neljavõistluse, mille kavas olid kivitõuge, kettaheide, kaugus- ja kõrgushüpe. Kalevlaste esimene kümnevõistlus toimus kümme kuud pärast Stockholmi olümpiamänge - 1. juunil (1918. aasta 1. veebruarini kehtinud vana kalendri järgi 19. mail) 1913. aastal Pirital. Võistlus kestis vaid kaheksa tundi. Olümpiamängudel, nagu teada, jagati kümme ala kolmele päevale. "Kalevi" kümnevõistlust alustas 12 meest, lõpetas kuus: Bernhard Abrams, Johannes
annaabi.ee 
