Pärnu Eliisabeti kirik (0)

Pärnu Eliisabeti kirik

Eellugu

1251 . aastal valmis Pärnu esimene suur kirik praeguse Vana- Pärnu kalmistu kohal: Püha Tooma nime kandev toomkirik , mis hävis sõjas. Keskajast peale kõrgus Pärnu jõe kaldal siinsetest seni kõige pikema ajalooga Nikolai (Niguliste, meremeeste kaitsepühaku Nikolause) kirik.
17. sajandist alates kuulus pühakoda eelkõige saksa luterlastele, ka rootsi ja mitu korda eesti kogudusele, kui see abi vajas. Nikolai kirik põles septembris 1944 ja hävis lõplikult pärast Teist maailmasõda .

Eliisabeti kiriku saamislugu

1741 . aastal andis Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna käsu eraldada riigikassast 8000 rubla uue luterliku kiriku ehitamiseks Pärnusse. Valitsejannalt päris senine Jaani kogudus endale ja pühakojale uue piiblinime - Eliisabet. 25.
Juunil 1744 a pandi nurgakivi, ehitajaks oli Riia meister Heinrich Güterbock . Torni ehitajaks peetakse Wülberni, kes oli samuti Riiast pärit. Septembris 1854 pandi üles altarimaal, mille autor on hollandlane van der Kann .
1893. aasta kevadest sügiseni valmis G. Darmeri juhtimisel uus telliskividest tiibhoone.
Ühtlasi remonditi vana osa, põrand, muretseti uued pingid, ehitati ümber rõdud . Nii-öelda uus kirik pühitseti 19. oktoobril 1893.
19. oktoobril 1993 pandi nurgakivi kiriku abihoonele. Hoone projekteeris arhitekt Ra Luhse ja ehitas AS Tekso. Abihoone valmis ja pühitseti 1995. aastal. Sama aasta sügisel lõppes ka ligi aasta kestnud suur siseremont. Parandati kiriku lagi ja värviti kirikusaal. Värvilahenduse kujundas Teddy Böckler 1997. aastal vahetati elektrisüsteem ja paigaldati elektriküte.
Ajaloolised kroonlühtrid
Kirikut valgustavad ajaloolised kroonlühtrid: uues tiivas kannavad nad aastaarve 1674 (pärit varasemast Jaani kirikust) ja 1750 (kingitus Eliisabeti kiriku pühitsemise päevaks), peakäigus 1893 - kõik kolm kingiti juurdeehituse valmimise auks, kaks väiksemat Nikolai koguduse ja suur lauluseltsi “Endla” poolt.
Stiil
1750 . a. pühitsetud Eliisabeti kirik on barokkperioodi väljapaistvamaid sakraalehitisi Eestis. Pärnu kesklinnas paiknev kaunis kirik kutsub sisse astuma ja uudistama 19. saj keskelt pärit neogooti stiilis kantslit ja altarit ning altarimaali “Ülestõusmine”.
Kogutusest
Enne sõda kuulus luterlikku kirikusse, nii ka Pärnu Eliisabeti kogudusse üle 80% elanikkonnast. Kõik lapsed ristiti, arenes hoolekande- ja noortetöö, leeriõpetus ja muusikaelu . 1940. ja 1944. a. keelustas nõukogude okupatsioon enamiku kiriku tegevusvaldkondi, kiriku varad võõrandati, algasid repressioonid. Siiski püsis kogudus, jätkus Jumala Sõna kuulutamine. Kaheksakümnendate aastate lõpul taastus pühapäevakool ja diakooniatöö, hoogustus muusikaelu, kasvas ristimiste ja leeritamiste arv.
Orelist
Esimese oreli ehitas kirikusse meister Thal Paidest 1845. Sellel oli manuaal , pedaal ja 11 registrit . Pill teenis 83 aastat, elas üle 6 õpetajat ja 7 köstrit. Viimast korda mängis orel organist E. Soodla käe all 9. septembril 1928, lahkumiskoraaliks oli "Üks kindel linn ja varjupaik". Uuest orelist oli puudust tuntud aastakümneid, iseäranis peale kiriku suure juurdeehituse valmimist 1893. Korjatud summa lubas juba mõelda uue pilli tellimisele, kuid maailmasõda lõi plaanid segi. Ka 1921 Saksa firmadega peetud läbirääkimised takerdusid seekord inflatsiooni taha. 1927. aastal selgus, et kiriku küttesüsteemi ehitamisest jääb raha üle. Koguduse üldkoosolek otsustas uus orel ära tellida . Õpetaja August Grünbergi eestvedamisel ja paljude annetajate toetusel saadi kokku 24 000 krooni