50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-11-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
SiimEST
Õppematerjali autor
mais · Kavas 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu · Suurem osa oli saksa heliloojate loodud aga ka 2 Soome laulu. Nende seas ka Frederic Paciuse ,, Mu isamaa, mu õnn ja rõõm." · Eesti heliloojate sulest 2 laulu: Aleksander Saebelmann Kunileid ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" Mõlemad Lydia Koidula sõnadele MIINA HÄRMA (1864-1941) · Esimene naishelilooja, organist, dirigent · Kuni 1935. Aastani kandis ametlikult nime Miina Hermann · Sündis Raadi vallas. Kõrveküla kooli õpetaja peres · Õppis Tartu eraalgkoolis ja erakeskkoolis. Eratunde võttis A. Hermannilt · 1883. a suundus Peterburi konservatooriumisse. Asus õppima orelit. Õpingute ajal toimusid ka esimesed iseseisvad kontsertid. · 1890 lõpetas konservatooriumi. Jäi peterburgi klaveriõp. Oli ka Peterburi Eesti Hariduse Seltsi juht. · 1893-1894 kontsertid Saksamaal ja Inglismaal. Esimene Eesti interpreet, kes pälvis
EESTI PROFESSONAALNE MUUSIKA JA MUUSIKAELU 20.SAJ ALGUL 1. Miina Härma (1864-1941) · Esimene Eesti naishelilooja, organist, dirigent · Pärit Tartumaalt · Eratunde võttis K.A. Hermannilt · 1883 õppima Peterburi Konservatooriumisse (orelit). · 1890 lõpetas konservatooriumi (Klaveriõpetaja Peterburis) · Peterburi Eesti Hariduse Seltsi koorijuht · 1894 tagasi Eestis. Asutas esimese segakoori ,,Miina Härma Lauluseltsi koor"
Konspektid õpikust "Eesti muusikaajalugu" (Koostaja : Aime Kaarlep) Miina Härma ( 9.oktoober.1864 - 16.november.1941) Miina Härma oli helilooja,organist,koorijuht ja aktiivne muusikategelane. Ta sündis muusikalembelises kooliõpetaja peres Tartu lähedal. Juba varakult tegi ta tutvust orelimängu ja noodiõpetusega. Kaheksaaastaselt oli tal Punscheli koraaliraamat läbi. Karl August Hermannilt. Härma siirdus 1883.aastal Peterburi konsevatooriumi, kus ta õppis orelit. Pärast lõpetamist 1890.aastal reisis ta mõnda aega Euroopas, kus esines orelikontserditega - mitmel pool Saksamaal ( ka Londonis). Ta oli esimene interpreet, kes pälvis tunnustust nõnda kaugel kodust. Tartusse naastes jätkas ta Kokõrval ka paljudes maakirikutes ( Tarvastus, Helmes, Paistus, Hallistes, Vändras, Suure-Jaanis jm), kus taolised kontserdid olid veel haruldased. Tema kavades oli palju Bachi, Mendelssohn
Kappeli looming on põhitoonilt lüüriline, tugeva romantilise alatooniga. Kappel on loonud umbes 50 koorilaulu ( tuntuimad neist ,,Oleksin laululind", ,,Õhtuõhtud sõudvad sala" ja ,,Ööbik" ). Kappelil on ka kolm suuremat teost, väärtuslikeim neist on 1892. aastal valminud koorikantaat ,,Päikesele". 1903. aastal andis Kappel välja ,,Muusika algõpetuse" ning pikka aega oli eesti koolides kasutusel tema koostatud ,,Kooli-laulmise raamat Eesti rahvakoolidele". Miina Härma (1864-1941) Helilooja, organist, koorijuht ja aktiivne muusikategelane. 1883. aastal siirdus Peterburi konsevatooriumi orelit õppima. Hiljem kogusid ta orelikontserdid palju menu. Miina Härma oli tõenäoliselt esimene eesti interpreteet, kes pälvis tunnustust ka kodust kaugemal. Härma kuulus paljudesse kulturiorganisatsioonidesse sh Tartu Helikunsti Seltsi, Eesti Lauljate Liidu Tartu osakonda jne. Aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele. Tema loomingus on ülekaalus
sellega kaasnes põhjalik teoreetiline ja kompositsiooniline ettevalmistus, mis tõttu suutsid oreliklassi lõpetajad edukalt tegutseda koorijuhtide ja heliloojatena.Kuna,aga tolle aegsed Eesti kultuuri olud ei võimaldanud neil täiel rinnal tegeleda muusikaga, siis jäädi tööle ka võõrsile. Esimesed kõrgharidusega muusikud ongi eesti muusikakultuuri arengut mõjutanud rohkem oma loomingu kui praktilise muusikategevusega. MIINA HÄRMA (1864-1941) Miina Härma on Eesti esimene professionaalne naishelilooja, esimene naisorganist ja esimene väljapaistev naiskoorijuht. Muusikaalased algteadmised sai kodust ja Karl August Hermannilt, kellega tutvus teismeliseeas ''Vanemuise'' segakoori proovi kuulates. Õppis klaverit Ernst von Knorre juhendamisel. 1880. aastal kirjutas oma esimese koorilaulu ''Isamaa, õitse sa!''. 18831890 õppis Peterburi konservatooriumis orelit (Louis Homiliuse klassis), harmooniat (juhendaja V. Siecke) ning kontrapunkti ja
Peterburis. Lõpetas 1881 Peterburi Konservatooriumi oreli erialal professor L. Homiliuse klassi ja kompositsioonierialal suure hõbeaurahaga J. Johannseni klassi. Töötas Peterburis organistina ning juhtis eesti seltsides koore. Oli III, V ja VI eesti üldlaulupeo üldjuhte. Teosed: 1881"Eesti keisri laul" meeskoorile ja bassile (tekst Jaan Bergmann)1882"Kroonimise laul", kantaat mees- ja segakoorile (tekst Jaan Bergmann) 1892"Päikesele", kantaat meeskoorile (tekst Mihkel Veske) Miina Härma (9. II 1964 Kõrveküla, Raadi v. 16. XI 1941 Tartu), helilooja, koorijuht ja dirigent. Esimene eesti professionaalne naishelilooja, kes tegutses ka koorijuhi, organisti ja pedagoogina. Sündis Tartu lähedal Raadi vallas koolmeistri peres. Hariduse omandas Tartu eraalgkoolis ja K.Schulze erakeskkoolis. Klaverit hakkas õppima Karl August Hermanni juures. 1883. aastal astus Härma Peterburi konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1890. aastal
aastal siirdus Peterburi konservatooriumi orelit õppima. + Pärast konservatooriumi lõpetamist reisis ta Euroopas, esinedes orelikontserdiga mitmel pool Saksamaal. + Oli esimene eesti interpreet, kes pälvis tunnustust kaugel kodust. + Samuti Eestis andis ta orelikontserteid. +Härma kavades oli palju Bachi, Mendelssohn Bartholdy jt oreliteoseid. +Tema kontserdid tutvustasid maarahvale klassikalist muusikat. + Sageli esines koos meie esimese lauljatari Aino Tammega. + 1894.aastal asutas Miina Härma Tartus segakoori, mis sai tuntuks ka väljapool Eestit. Esineti Riias, Pihkvas ja Peterburis. + 1903.aastal läks M.Härma 12aastaks Kroonlinna muusikaõpetajaks. Nendeks aastateks aga koori töö jäi soikuma. Kodumaalt lahkus, kuna oli vajadus leida soodsamaid teenimisvõimalusi. Tagasi tuli, kuna Esimese maailmasõja ajal ei lubatud tsiviilisikutel viibida Kroonlinnas. + 1915.aastal ta naasis ning jätkas oma tööd kooriga. 1920.aastast kandis nime Miina Hermanni Lauluseltsi segakoor
Ühtlasi hakkas ta kirjutama muusikakriitikat. Pärast venna Eugen Sprenk-Läte surma 1932. aastal juhtis Aleksander Läte Tartus tema rajatud klaveritöökoda "Sprenk-Läte". Ta uuris ka värvi- ja valgusmuusikat, akustika ja intonatsiooni ning klaveriehituse ja -õpetuse teoreetilisi küsimusi. Avaldas raamatud "Kunstlaulust ja Solfeggio" (Tartu, 1923) ning "Klaverist ja selle ehitusest" (Tartu, 1934). Osa töid jäi aga käsikirjaliseks Miina Härma (aastani 1935 Hermann) (9.2.1864 Raadi vald, Kõrveküla - 16.11.1941 Tartu) Esimene eesti naishelilooja, -organist, ja -dirigent. Väga oluline oli tema töö muusikaõpetajana Tartu tütarlaste gümnaasiumis ning Tartu muusikaelu organisaatorina. Miina Härma (Hermann) sündis Tartu lähedal Kõrvekülas koolmeistri peres, David Otto Wirkhaus oli tema ristiisa. Lapsepõlves mõjutas teda tugevalt tol ajal eesti kultuurielus
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid