Miina Härma (1)

Sarnased õppematerjalid

18

docx

MIINA HÄRMA

Keila Kool Kristiina Justus MIINA HÄRMA Referaat Juhendaja: Tiia Peenmaa Keila Kool 2015 Sisukord 1 1. Elulugu………………………………………………………………………… …….3 2. Looming………………………………………………………………………… …..5 3. Teosed………………………………………………………………………… …….

Muusika ajalugu

5

pptx

Miina Härma, powerpoint

Kuressaare Ametikool Toitlustustuse õppesuund TTP-10 Miina Härma Koostaja : Kaja Maiste Juhendaja : Anita Kangur Kuressaare 2011 Miina sündis seitsmelapselisse perekonda. Hariduse omandas ta Tartu erakoolis ning K. Schulze tütarlastekoolis. Aastatel 1883-1890 õppis ta Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Aastal 1894 moodustas ta Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori. Loomeperiood 60 aastat. Kirjutas üle 200 koorilaulu ja 10 kavatiini. Miina Härma on maetud Tartu Raadi kalmistule, kus asub ka tema hauamonument.  Looming : Koorilaulud: `'Enne ja nüüd'' `'Meestelaul'' `'Kui sa tuled, too mul lilli'' `'Pühendan kõik kallile'' Rahvalaulutöötlused: `'Tuljak'' `'Tule koju'' `'Lauliku lapsepõli''

Muusika

2

doc

Eesti muusika

korda võtsid osa venemaa kaugemate kubermangude eesti koorid ja toimus ka solistide kontsert (Aino Tamm- laul ja metsasarve mängija Jaan Tamm) 6. lp. 1896 Tallinnas, korraldaja Estonia Selts, Lootuse Selts. U. 5680 osavõtjat. 1-st korda ametlikult naiskoorid (Jakobsoni eestvedamisel). Ei esitatud ühtegi varasemat laulu. Tekkisid esimesed eesti proffessionaalsed heliloojad. 1.st korda kanti ette eesti helilooja Miina Härma kantaat “Kalev ja Linda”. 7. lp. 1910 Tallinnas, 10100, kava koosnes ainult eesti heliloomingust. Toimus eesti esimene sümfooniakontsert, kus esitati kogu selle ajane eesti sümfooniline looming. Esmakordselt võtsid osa lastekoorid. 1 mees, kes pidas vastu kõik 7 laulupidu oli pasunakoori juhataja David Otto Wirkhaus Karl August Hermann 1851-1909 Pärineb Põltsamaa lähistelt. Läks Leipzigi ülikooli, oli TÜ õppejõud, professoriks ei saanud

Muusika

7

rtf

Miina Härma

REFERAAT Miina Härma Mari-Ann Pällo  Tallinna Kunstigümnaasium 2007 12k Miina Härma elulugu Miina Härma, endise nimega Hermann, on eesti teine kõrgema eriharidusega muusik. Ta sündis 9. veebruaril 1864. aastal Tartu ligidal Raadi vallas Kõrvekülas Tubaka talus ja sai kohaliku kooliõpetaja arvuka perekonna uueks liikmeks. Peres oli 7 last, kuhu kuulusid ka kaks sugulasest kasulast. Miina Härma valiti 1939. aastal Tartu Ülikooli audoktoriksMiina Härma isa oli muusikalise andega, ka ema pärines muusikalisest perekonnast. Nõu kihelkonnast. Kodus lauldi neljahäälseid koraale, selle traditsiooni tõigi kaasa ema. Koduses laulukooris laulis ema sopranit, isa tenorit ja kasulapsed alti ja bassi. Muusikalist algharidust hakkas Miina Härma omandama iseseisvalt väikese oreli abiga, mille isa oma raha eest koju ostis.

Muusika

6

doc

Esimesed eesti heliloojad

hariduse omandanud Valga seminaris. Selle põlvkonna nooremad heliloojad, on saanud juba professionaalse koolituse. Kuna Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses muusikalist haridust ei olnud veel võimalik omandada, mindi peamiselt lähimasse, Peterburi konservatooriumi. Seal õpiti eelkõige orelit. Et aga oreliõpilased said sama õppemaksu eest võtta ka kompositsioonitunde, siis ei jäetud seda võimalust kasutamata. Kappeli, Läte, Härma ja Türnpu tähtsaim valdkond on koorimuusika, kuid nad proovisid kätt ka soorvormidega. Eesti mususikaelus hakkasid nad osalema 1880.- 1890. aastatel. Aleksander Kunileid Aleksander Kunileid (õieti Aleksander Saebelmann; 22. november 1845 Audru vald- 27. juuli 1875 Poltava) oli eesti helilooja. Teda peetakse üheks eesti rahvusliku muusika rajajaiks.Kunileid sündis köstriõpetaja perekonnas. Tema vend oli helilooja Friedrich August Saebelmann.Muusikahariduse

Muusika

4

rtf

Miina Härma

Ta sündis 9. veebruaril 1864. aastal Tartu ligidal Raadi vallas Kõrvekülas Tubaka talus ja sai kohaliku kooliõpetaja arvuka perekonna uueks liikmeks. Peres oli 7 last, kuhu kuulusid ka kaks sugulasest kasulast. M in a Vahepeal lõpetas ta Tartus K. Schulze tütarlastekooli, mis oli saksameelne ja saksakeelne. Käis ju tollel ajal haridusega kaasas saksa keel ja eesti keele rääkimine polnud haritud inimesele sobilik. Sellest hoolimata ei suutnud kool murda Härma isamaa-armastust, mille kujunemisel oli suur osa Lydia Koidula luulel. Aastal 1883 astus 19-aastane neiu Peterburi konservatooriumi saades tolle aasta oreliklassi ainsaks õpilaseks. Konservatooriumis õppides andis ta suvevaheaegadel Eestis kontserte, millele anti kiitvaid hinnanguid. Õppimine läks hästi ja 1890. a. lõpetaski Härma konservatooriumi vabakunstniku diplomiga. Peale konservatooriumi lõpetamist jäi Miina elama Peterburi, kuna Tartus (ja Eestis)

Muusika

3

rtf

Rudolf Tobiase ja Miina Härma elulootutvustus.

Merel puhkeb aga suur torm ja laevamehed tõmbavad liisku saamaks teada, kes neist on teeninud jumala meelepaha. Liisk langed Joonase peale ja ta tunnistab, et eiras jumala käsku ning palub, et meremehed ta üle parda viskaks. Joonase neelab alla aga suur vaal, kelle kõhus Joonas veetis kolm ööd ja kolm päeva. Viimaks palub Joonas andestust ja läheb Niinive rahvast hoiatama. Rahvas kahetseb pattu ja jumal andestab neile. MIINA HÄRMA (1864-1941) Miina Härma oli esimene kõrgharidusega muusik Eestis. Ta sündis muusikalisesse perekonda. Hariduse omandas ta K. Schulze tütarlastekoolis. 15-aastaselt alustas ta kompositsiooni- ja klaveriõpinguid Karl August Hermanni käe all. Aastatel 1883­1890 õppis ta Peterburi Konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. 1884 aastal tuli ta Tartusse ning moodustas siin Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori. Aastal 1903 siirdus Miina Härma Kroonilinna, kus ta osales Eesti Heategeva Seltsi tegevuses. Ta naases

Mullateadus

21

doc

Üld laulupidu 2009

raskustesse. Tänu heale saksa keele oskusele sai Friedrich tööd õpetajana Anna kiriku saksa koguduse koolis. 1874. aastal astus Friedrich Saebelmann esimese eestlasena Peterburi konservatooriumi (C. van Arcki klaveriklassi). Seal õppis ta siiski vaid ühe aasta, misjärel pöördus tagasi Karksi ja asus tööle kooliõpetajana. Friedrich Saebelmann  8 Tuljak Miina Härma / Karl Ferdinand Karlson Hästi palju keerutusi, nii sopranil kui ka aldil. Alguses on madal noot, mida tuleb hästi jälgida. Sõna tuhande öeldakse valesti. Teise salmi lõpus tahetakse h-tähte lõppu öelda. Sopran hakkab vahepeal rütmist maha jääma. A-sid tuleb pikemaks venitada. Mehed peavad lõpuosas sõnad hästi selgelt välja hääldama. Miina Härma Miina Härma (aastani 1935 Miina Hermann; 9. veebruar 1864 Kõrveküla Raadi vald ­

Muusika

Kommentaarid (1)