Miina Härma - elulugu ja looming. (0)

Miina Härma (9.okt.1864- 16.nov.1941)
+ Helilooja , organist, koorijuht, aktiivne muusika - ja seltskonnategelane.
+ Sündis õpetaja perre Tartus. Mõlemad vanemad olid saanud muusikalise hariduse.
+ Orelimängu ja noodiõpetusega tegi tutvust juba varakult. ( 8-aastaselt oli tal Punscheli koraaliraamat läbi mängitud.
+ Õppis Tartu saksakeelses tütarlastekoolis. Võttis muusikatunde Karl August Hermannilt.
+ 1883.aastal siirdus Peterburi konservatooriumi orelit õppima.
+ Pärast konservatooriumi lõpetamist reisis ta Euroopas, esinedes orelikontserdiga mitmel pool Saksamaal.
+ Oli esimene eesti interpreet , kes pälvis tunnustust kaugel kodust.
+ Samuti Eestis andis ta orelikontserteid.
+Härma kavades oli palju Bachi, Mendelssohn – Bartholdy jt oreliteoseid.
+Tema kontserdid tutvustasid maarahvale klassikalist muusikat.
+ Sageli esines koos meie esimese lauljatari Aino Tammega.
+ 1894.aastal asutas Miina Härma Tartus segakoori, mis sai tuntuks ka väljapool Eestit. Esineti Riias, Pihkvas ja Peterburis.
+ 1903.aastal läks M.Härma 12aastaks Kroonlinna muusikaõpetajaks. Nendeks aastateks aga koori töö jäi soikuma. Kodumaalt lahkus, kuna oli vajadus leida soodsamaid teenimisvõimalusi. Tagasi tuli, kuna Esimese maailmasõja ajal ei lubatud tsiviilisikutel viibida Kroonlinnas.
+ 1915.aastal ta naasis ning jätkas oma tööd kooriga. 1920.aastast kandis nime Miina Hermanni Lauluseltsi segakoor .
+ Härma juhatas koore maakondade laulupidudel ja laulupäevadel.
+ Kuulus paljude kultuuriorganisatsioonide, sh Tartu Helikunsti Seltsi, Eesti Lauljate Liidu Tartu osakonna jt asutajate ja juhtide hulka.
+ Aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele.
+ 1917 – 1929 töötas muusikaõpetajana Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis (praegu Miina Härma Gümnaasium).
+ Ta on koostanud ja välja andnud ka mitu koorilaulukogumikku, osa neist enda loomingust.
Looming:
+ Miina Härma loomingus on ülekaalus koorilaulud , kuid on kirjutanud ka paar suuremat teost.
+ Miina Härma kooriloomingus võib eraldada kolme suurt haru:

Isamaalaulud – tegemist on lauludega, kus tekst on detailsemakäsitlusega ja tervikliku arendusega. „Meeste laul“; „Enne ja nüüd“;

Lüürilised laulud – selle alla kuuluvad ka soololaulud „Kui sa tuled, too mull lilli“; „Ei saa mitte vaiki olla“; „Ööbiku surm“

Rahvaviisiseaded – „Lauliku lapsepõli“, “Pidu hakkab“, „ Tuljak “ Kasutas originaalset võtet – liitis mitu viisi üheks lauluks .
+ Oma populaarseimas laulus „Tuljak“ on Härma kasutanud erinevate viiside ühendamist kui ka variatsioonilist arendust.