19.sajandi lõpp. Esimesed kõrgharidusega muusikud. (0)

zizzle
19.sajandi lõpp. Esimesed kõrgharidusega muusikud .
Eesti muusikas oli 19.sajandi lõpuni valitseval kohal rahvusliku koorilaulu harrastus . Vaatamata sellele,et sajandi viimasel kümmnendil korraldatud kolme üldlaulupidu kammitses venestamispüüd, pakkusid laulupeod rahvale tohutult moraalset tuge.
IV üldlaulupeol 1891 .aastal Tartus osalesid esimest korda ka segakoorid . Kavas oli laule peaaegu kõigilt tollastelt eesti heliloojatelt ( A.Kunileid, A.Thomson, F. Saebelmann . K.A. Hermann , M.Härma,J. Kappel , A.Lätte jt). Esimest korda esinesid pasunakoori kõrval ühendatud viiulikoorid, sellega täitus K.A. Hermanni soov näha viiuldajaid üldlaulupeol. ( Just sel eesmärgil oli ta välja andnud oma viiulimängu õpiku.)
V üldlaulupeol , 1894.aastal Tartus esinesid eesti külaliskoorid Riiast , Pihkvast ning Peterburi ümbrusest. Üldjuhid olid K.A.Hermann, J.Kappel ning K.Türnpuu.
VI üldlaulupeost, 1896.aastal Tallinnas võttis osa lausa rekordarv inimesi- ligi 5000. Üldjuhid olid samad, kes eelmiselgi peol, kuid esimeset korda olid kavas ülekaalus eesti laulud. Esmakordselt esinesid ka naiskoorid , kuigi väikse möönudsega, neil lubati osa võtta ainult võistulaulmisest. Isegi Vene ajalehed hindasid laulupeo kunstilist külge kõrgeks, kuid nurisesid selle üle,et peol kasutati eesti keelt.
19. sajandi viimasel kümnendil asusid tegutsema meie esimesed kõrgharidusega muusikud, Peterburi konservatooriumi kasvandikud.Olenemata sellest, et Eesti kuulus tol ajal Vene tsaaririigi koosseisu ei mõjutanud vene muusika siinset muusikakultuuri arengut peaaegu üldse.
Peterburis elas tollal kümneid tuhandeid eestlasi. Tegutsesid nii eesti kirik ,eesti seltsid ja koolid, linnas oli vilgas rahvuslik kultuurielu . Nii ei sattunud Peterburi õppima asujad võõrasse keskkonda. Peterburis tegutsesid paljud rahvusliku ärkamise aegsed kultuuritegelased, nagu F.R. Kreutzwald , J.Köler, C.R. Jakobson , J. Hurt , A. Weizenberg ning A.Adamson.
Haridus , mis Peterburi konservatooriumist saadi oli läbinisti euroopalik – paljud professorid sakslased või Saksamaal õppinud. ( L.Homilius; C.van Arck; N. Rimski- Korsakov , J.Tamm, A.Ljadov, A.Glazunov ) Paljud rahvuslikku muusikaajalugu kujundanud eestlased õppisid Peterburi konservatooriumis erialana orelit – sellega kaasnes põhjalik teoreetiline ja kompositsiooniline ettevalmistus, mis tõttu suutsid oreliklassi lõpetajad edukalt tegutseda koorijuhtide ja heliloojatena.Kuna,aga tolle aegsed Eesti kultuuri olud ei võimaldanud neil täiel rinnal tegeleda muusikaga, siis jäädi tööle ka võõrsile. Esimesed kõrgharidusega muusikud ongi eesti muusikakultuuri arengut mõjutanud rohkem oma loomingu kui praktilise muusikategevusega.
MIINA HÄRMA (1864-1941)
Miina Härma on Eesti esimene professionaalne naishelilooja , esimene naisorganist ja esimene väljapaistev naiskoorijuht.
Muusikaalased algteadmised sai kodust ja Karl August Hermannilt, kellega tutvus teismeliseeas ''Vanemuise'' segakoori proovi kuulates. Õppis klaverit Ernst von Knorre juhendamisel.
1880. aastal kirjutas oma esimese koorilaulu ''Isamaa, õitse sa!''. 1883–1890 õppis Peterburi konservatooriumis orelit (Louis Homiliuse klassis), harmooniat ( juhendaja V. Siecke) ning kontrapunkti ja fuugat (juhendaja Julius Ernst Christian Johannsen).
1890–1894 töötas Peterburis klaveriõpetaja ja koorijuhina ning asutas 1892 eesti lastekoori, juhatas ka Eesti Hariduse Seltsi koori. Aktiivne organist, esines Eestis, Peterburis, Inglismaal, Soomes, Saksamaal.1894. aastal asutas segakoori (1920. aastast Miina Hermanni Lauluseltsi segakoor), millest kujunes tollase Eesti kõrgeima tasemega kontsertkoor, kes esines ka väljaspool Eestit ning osales juba 1896. aasta üldlaulupeol. Trükis ilmusid ''Miina Hermanni Laulukoori kontsertlaulud'' (I-II, 1898 ), kuhu kuulusid ka Härma enda 15 laulu, sh. '' Tuljak ''.
1895 . aastast alates kogus Eesti läänerannikul rahvaviise, korraldas maakondades laulupäevi ja -pidusid. 
1917–1929 töötas Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis muusikaõpetajana, mis kannab 1964. aastast Miina Härma nime.
Oli ''Eesti Muusika Kuukirja'' peatoimetaja ja ''Muusikalehe'' toimetuse liige, toetas 1919. aastal koos Juhan Aaviku ja Harald Laksbergiga Tartu Kõrgema Muusikakooli rajamist .
Miina Härmat on valitud populaarse heliloomingu ja ühiskondliku aktiivsuse tõttu paljude kooride, seltside ja organisatsioonide auliikmeks. 1891. aastast alates on paljud Härma kooriteosed kuulunud üldlaulupidude kavva , soololaule on esitanud erinevate põlvkondade solistid. 1894–1928 avaldas Härma kümme koorilauluvalimikku, ilmus ''Laulmise õpetus koolidele''.
1938 sai Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi, 1939. aasta kuulutati Härma-nimeliseks muusika-aastaks.
Loomingu põhiosa moodustavad vokaalteosed , mille hulka kuuluvad laulumäng ''Murueide tütar'' (eesti esimene muusikaline lavateos), kantaat ''Kalev ja Linda '', üle 200 koorilaulu ja soololaulud .
Tema kooriloomingus võib eraldada kolme suurt haru :

Isamaalaulud - Paistavad silma oma muusikalise dramaturgia poolest- need pole enam salmilaulud, kus tekst on lihtsalt viisistatud ja harmoniseeritud, vaid tegemist on detailsema tekstikäsitlusega ja tervikliku arendusega. ( „Meeste laul“,“Enne ja nüüd“, Veel kaitse , kange Kalev“ )

Lüürilised laulud- Juba enne sajandivahetust komponeeris Härma oma parimad lüürilised laulud, mille tekstid on enamasti eesti naisluuletajatelt (Anna Haava, Elise Aun, Lydia Koidula). Eriti Haava tekstidele kirjutatud laulud, nagu "Kui sa tuled, too mul lilli", "Küll oli ilus mu õieke", „Ei sa mitte vaiki olla“ ja "Ööbiku surm" on väga südamlikud ja siirad ning kaunite meloodiatega.

Rahvaviisiseaded- Oluline osa Härma loomingus on rahvaviisiseadetel, mida on umbes sada. Suurem osa tema poolt kasutatud viisidest on ka tema enda kogutud. Nende laulude hulgas on lihtsaid neljahäälseid seadeid, aga ka erinevate viiside ühendamisel saadud keerulisemaid kompositsioone.
KONSTANTIN JAKOB TÜRNPU (1865-1927)
Eesti helilooja , organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organisaator.
Konstantin Jakob Türnpu sündis Klooga mõisa meieri peres. Türnpu õppis iseseisvalt mängima viiulit ja Saue koolis orelit, edasi jätkas õpingutega Tallinnas saksa kreiskoolis. Asutas oma segakoori ''Salme'', 1884– 1886 juhatas Lootuse seltsi meeskoori.
Kaks aastat täiendas end Heinrich Stiehli ja Ernst Reinicke juures enne kui astus 1886. aastal Peterburi konservatooriumi, mille lõpetas 1891. aastal oreli erialal (Louis Homiliuse klassis). 1891–1892 täiendas end Wilhelm Bergeri juures koorijuhtimise alal Berliinis.
1892. aastast asus Türnpu tööle Tallinna Niguliste kiriku organistina ning saksa gümnaasiumi ja Nikolai I gümnaasiumi lauluõpetajana, temast ka Niguliste segakoori juhataja (Nikolai Gesangverein), lisaks juhatas Revaler Liedertafeli koori ja kandis mõlema kooriga ette vokaalsümfoonilisi suurvorme.
1916–1927 juhatas ta Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori, esines sellega menukalt Helsingis ja Stockholmis . Türnpu oli Eesti Lauljate Liidu asutajaid ja selle esimees (1925–1926) ning V ja VI üldlaulupeo üks üldjuhte.
Konstantin Türnpu looming koosneb koorilauludest (u. 60 koorilaulu, peamiselt meeskoorile, tuntumad neist on „Kyrie“, „ Priiuse hommikul “, „Meil aiaäärne tänavas“ jt), lisaks on ta kirjutanud ka soololaule. Varasemale loomingule, mis on kirjutatud 19. sajandil, on iseloomulikud lüürilisus ja saksa hilisromantismi mõjutused. Hilisemad , küpsemad koorilaulud, on peamiselt isamaa- ja loodusainelised.
ALEKSANDER LÄTE(1860-1948)
Helilooja ja pedagoog. Esimene eestlasest professionaalne muusikakriitik.
Läte sündis 12.jaanuaril 1860. aastal Aakre vallas. Muusikalise alghariduse sai ta Cimze seminaris ja,töötanud aastaid kooliõpetajana Puhjas ja Nõos. Mõlemas koolis asutas Läte koori ja orkestri. Ta kirjutas oma koorile juba ka ise laule, ent tundis samal ajal vajadust end muusikalistes teadmistes ja oskustes täiendada ning hakkas käima Tartus eratunde võtmas.
IV üldlaulupeol Tartus (1891) oli Läte juba üks üldjuhtidest ning seal kanti ette ka tema kooriteos "Laul rõõmule".
1895.aastal siirdus Läte Saksamaale Dresdeni Konservatooriumi, mille lõpetas kahe aastaga, koorikopmonisti eriala Felix Draeseke klassis.
1900.aastal asutati tema eestvedamisel Tartus Eesti Üliõpilaste Seltsi juurde Eesti esimene sümfooniaorkester. Orkestri juurde moodustati ka mees- ja naiskoor ning selliste koosseisudega hakati Läte juhatusel andma rahvalikke sümfooniakontserte. Koos Tobiasega valmistas Läte ette mitmete vokaalsümfoonilisete suurvormide ettekandeid, sh J. Haydni "Loomine", G. F. Händeli "Juudas Makabeus" jm. Aktiivse koorijuhina oli Läte mitmete väiksemate laulukooride asutaja ja ka üks IV üldlaulupeo üldjuhtidest. Sageli astus Läte üles klaveri- ja orelisolistina.
Esimese eestlasest professionaalse muusikakriitikuna tegi Läte Tartus kaastööd ajalehele "Postimees". Lisaks sellele töötas ta klaveriõpetajana ning esines klaveri- ja orelisolistina.
Samuti koostas ja andis ta välja mitu raamatut ja uurimistööd. ( "Kunstlaulust ja Solfeggio" , "Klaverist ja selle ehitusest" ,"Värv-valguse muusika" jt. )
Alates 1932. aastast juhtis ta Tartus klaveritöökoda "Sprenk-Läte", kus tegeles muuhulgas klaveri konstruktsiooni täiustamisega.Tema loomingu põhiosa moodustavad umbes 200 koorilaulu- tuntumad neist– "Pilvedele", "Kuldrannake", "Laul rõõmule", "Malemäng" – on siiani paljude kooride repertuaaris ja kõlanud enamikul laulupidudest. Ta on kirjutanud ka mõned  kantaadid , sümfoonilised teosed, instrumentaalset kammermuusikat ja mõned soololaulud.Läte on ka üks esimesi soololaululoojaid eesti muusikas (soololaulud "Mälestus", "Primula veris", "Alpi lill"), samuti on ta kirjutanud 5 kantaati (sh "Millal?", "Rändaja ja tähed") ning instrumentaalteoseid.
KASUTATUD KIRJANDUS
Raamatud
Eesti muusikalugu , Kunstmuusika. Gümnaasiumi õpik. (2007.a trükk)
Internet
http://et.wikipedia.org/wiki/Miina_H%C3%A4rma
http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/herma.html
http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/harma/elu.ht m
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/miina_harma_evelin.ht m
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=45&table=Persons
http://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_T%C3%BCrnpu
http://pianolog.ru/est/kool/12klass/12klass_3tund/
http://www.temuki.ee/numbers/2010/2/article5031.pdf
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/aleksander_late_evelin.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_L%C3%A4te
http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/
www.youtube.com