moodustades 1247 km2 ala. • Loode-, põhja- ja idapoolt piirab Otepää kõrgustikku Ugandi Lavamaa, edelast Valga nõgu, lõunast Karula kõrgustik ja Võru- Hargla nõgu. • Suhteline kõrgus on kuni 130m. • Pühajärve vagumus jaotab kõrgustiku lääne- ja idatiivaks. • Läänetiival asuvad: Kuutsemägi (217 m, kõrgustiku kõrgeim, suhteline kõrgus 60 m), Kõrgemägi (214 m), Tsiatrahvimägi (213 m), Harimägi (211 m). Kõrgustiku suurem idatiib on laugem (Tõikamägi 213 m, Laanemägi 211 m, Väike Munamägi 208 m). Pinnamood • Otepää kõrgustiku pinnamood koosneb paksust settelasundist, mis on tekkinud mitme mandrijäätumise tulemusena. • Kõrgustikule on iseloomulik mitmete erinevate pinnavormide kooseksisteerimine, mille osi võivad moodustada kivised liivsavid, liivad, veeriselised kruusad või savid. • Kõige suurema osa Otepää kõrgustikust hõlmavad
poole või eemale, kuid mitte kiire ja normaali tasandist väljapoole. Valguse peegeldumine ja murdumine ● http://www.fyysika.ee/appletts/ph14ee/h uygenspr_ee.htm ● http://www.fyysika.ee/opik/index.php?tas e=asi&idex=1162&idse=8478 ● http://www.e-ope.ee/_download/euni_repos itory/file/2741/valgus_helid.zip/valguse _murdumise_videonited.html Kumerad ja siledad pinnad Mida kumeram on pind, seda suurem on valguse murdumise hulk, ehk mida laugem ja siledam pind, seda vähem valus murdub. Valguse murdumise näited looduses ● vikerkaar ● tähtede vilkumine ● halo (nõrgalt vikerkaarevärvilised ringikujulised optilised nähtused tugeva valgusallika ümber ● vees (video lusikaga) Valguse murdumise näited tehismaailmas ● prillid ● binokkel ● luup ● mikroskoop Kasutatud kirjandus ● http://et.wikipedia.org/wiki/Valguse_mur dumine ● http://www.fyysika.ee/appletts/ph14ee/h uygenspr_ee.htm
Küll aga kasvavad Lepanina juures tammed, mida Tammiskil võib leida vaid paar väiksemat. Loodus Nukki katavad päris põhjatipu lähedal türnpuud, kadakad, paakspuud, põldmuraka- ja mageda sõstra põõsad. Veidi lõuna pool katab poolsaart kadastik ja tihedam lehtpuuvõsa (valdavalt türnpuud)[1], kuni algab männik. Suurematest lehtpuudest on sagedamad saar ja harilik pihlakas. Mõnikord võib kohata merikotkast ja teisi merelinde.[2] Läänerannik on järsem ja kivisem, idarannik laugem ja kohati pillirooga kaetud. Läänerannikul, 15 meetri kaugusel veepiirist, asub 3,3 meetri kõrgune ja 15,4 meetrise ümbermõõduga rändrahn[1], mida on seostatud Muhu kunstmuistendilise vägilase Musta Mardiga[3][4], samuti Suure Tõllu naisega[5]. Talvel ja kevadel kuhjuvad nuki lähedale rüsijäävallid (jäämäed)[2], mille kõrgus mõnel aastal on ulatunud 10 meetrini. Inimtegevus Ajalooliselt on Tammiskilt kala püüdmas käinud Põitse ja Mõisaküla inimesed. Siin asus
· Lavamaad - ümbrusest kõrgemad tasandikud, ääristavad astangud. · Nõod ja orundid kõrgustike ja lavamaade vahele jäävad madalamad alad (Valga nõgu, Väike-Emajõe orund). · Madalikud tasandikud, mis on kaua olnud mere ja järvede poolt üleujutatud (Lääne-Eesti madalik, Pärnu madalik). · Rannabarrid uhtmaterjali settimisel rannanõlavle kujunenud liivavallid. · Maasääred vallid, mille merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem. · Elutekkelised pinnavormid kujunenud taimede, loomade ja inimtegevuse tagajärjel.
b) LANGATUSLEHTER tekib salajõgede uuristava ja lahustava toimel voolusängi lae kokkuvarisemise tulemusena c) RANNAVALL merepõhjast tormilainega rannale heidetud liivast, kruusast või klibust koosnev vall, enamasti kaarekujuline, mõnesaja meetri pikkused ning 12 kõrgused pinnavormid d) MAASÄÄR 23 meetri kõrgused, kuni sadakond meetrit laiad ning enamasti alla 1 km pikad vallid, mulle merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem e) KALDAVALL jämedateraline, harilikult liiv, kuhjatakse voolusängi vahetus läheduses f) OTSAMOREEN tekib liustiku serva ette, kui liustik lükkab enda ees kivimeid g) MÕHN - tekkinud liiva ja kruusa jääst välja sulamisel järvedes h) RANNABARR koosnevad liivast ja kruusast, tekkinud lainete murdumise kohale meres
nähtamatu jõud, kuid Newton leidis selle tegeliku põhjuse. Galileo oli juba välja selgitanud, miks kahurikuulid liiguvad mööda kõverjoont. Newto taipas, et Kuu on nagu hiiglaslik kahurikuul, mis lendab liiga kiiresti, et tagasi maa peale kukkuda. Oma teooria selgitamiseks joonistas ta diagrammi, näidates, mis juhtuks, kui kahurikuuli mäetipust üha kiiremini kosmosesse tulistada. Algul kukuks see ruttu alla. Mida suurem on kiirus, seda laugem tuleks selle tee. Lõpuks lendaks see nii kiiresti, et trajektoori kumerus on väiksem Maa kumerusest. See jääkski lendama, kukkudes pidevalt, aga ei jõuaks kunagi maa peale. Teisisõnu, see jääks orbiidile lõksu. Newton mõistis, et Kuud ei peagi mingi jõud tõukama. Nagu Galileo oli juba avastanud, läheb liikuv keha inertsi tõttu muudkui edasi. Newton taipas, et inertsi mõjul liiguksid kehad sirgjooneliselt, kui just mõni jõud neid kõrvale ei kalluta
Vagumuses asuvad kolm suuremat järve -- Pangodi, Nõuni järv ja Pühajärv. Põhjas vagumus ühineb Elva jõe oruga ning lõunas seda jätkub Väikese Emajõe org.Otepää kõrgustiku lääneosas asuvad selle kõrgemad mäed: Kuutsemägi, Kõrgemägi , Tsiatrahvimägi ning Harimägi. Kõrgustiku idaosas asuvad kuplikujulised Väike Munamägi ja Tedremägi; ida pool Tõikamägi ja Laanemägi.Kõrgustiku lääneosa on väiksem ja kõrgem, idaosa on ulatuslikum ja laugem. Arvukad ürgorgud jaotavad kõrgusttikku väiksemateks küngastikeks ja lainjateks lavadeks. Pangodi ümbrus ja Kambja Köstrimäed paistab silma liigestatud reljeefiga. Kõrgustiku kaguosas on palju üsna sügavaid (kuni 40 m) orgusid, suurimad nendest on Kooraste org, Jõksi-Piigandi org, Erastvere-Ahja org ning Urvaste ürgorg.Looduse kaitmiseks oli loodud Pühajärve (870 ha) ning Väikese Munamäe ja Tedremäe (355 ha) maastikukaitsealad. 1979. aastal nad oli ühenenud suurimaks
Self ehk mandrilava on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Rannik randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd. Rannik koosneb luidetest, ajurannast, rannavallidest, pagurannast ja leetseljakutest. Lainete kulutav ja kuhjav tegevus See, kas lained kulutavad või kuhjavad rannikut sõltub sellest, millise rannikuga on tegemist. Lained kulutavad järske rannikuid ja kuhjuvad sinna, kus rannik on laugem ja väiksema kallakuga. Rannavall Tormide poolt mererannale heidetud klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne pinnavorm. Maasäär ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud rannasetetest. Fjordrannik rannikutüüp, mis on kaljuline. Iseloomulikuks on kitsad, järsud ja kõrged kaldad, mis ulatuvad alla maismaasse
Terrassid -jõe poolt järsu astanguga piiratud tasandid Meretekkelised pinnavormid Murrutuspank -aluspõhja kivimeisse kulutatud järsak Murrutuslava -tasane ala mere ja panga jalami vahel Murrutuskulbas -panga jalamil, koopa taolised õõnsused Rannabarrid -uhtmaterjali settimisel kujunenud liivavallid Maasääred -pikad vallid, mille mere poolne nõlv on vastasvõlvast laugem Rannavallid -mere põhjast tormi lainega rannale kuhjatud liivast, kruusast või klibust pinnavormid Muud pinnavormid Karst Vesi lahustab kivimeid, mille tagajärjel tekkivad maapinnal lõhed ja varingud. Liigid : Kurisuu, salajõed, langatuslehter, koopad http://www.abiks.pri.ee Tuuletekkelised pinnavormid: rannaluited (NarvaJõesuu, Häädemeeste)
kiirendusest kõrvalrajale. Jalatugede kaldenurk peab olema vR – release velocity- äratõukekiirus võistleja soovi kohaselt reguleeritav. Tõukejalapakk aR – angle of release- äratõukenurk 1,5-2 pöida stardijoonest, tugijalg +1,5 pöid hR – height of release-äratõukekõrgus võrreldes tõukejala pakuga. Esimene pakk on g – gravitational acceleration- kiirendus laugem (u 45°) RD – release distance- äratõukedistants d – distance thrown- tõukekaugus Asend „Kohtadele“ Kuuli hoie Kuuli hoitakse näppudel, mitte Peale käsklust "kohtadele" peab jooksja olema peopesas, näpud on veidi harali, pöial toetab täielikult omal rajal ja stardijoone taga. Tema üks kuuli. Ranne tuleb tagasi painutada
kivimeisse kulutatud järsak), murrutuslava (murrutuse kestmisel taanduvad pangad maismaa suunas ning mere ja panga jalamil moodustub murrutuslava), murrutuskulpad (kui panga jalamil paljanduvad pehmemad kivimid, tekivad sinna koopataolised õõnsused ehk murrutuskulpad), rannabarr (uhtmaterjali settimisel kujunenud liivavallid), maasäär (2-3 m. kõrged, sadakond m. laiad ning enamasti alla 1 km. pikad vallid, mille merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem) ning rannavall (enamast kaarekujulised, mõne meetri pikkused ning 1...2 m. kõrgused pinnavormid). Karstivormid on karst (kivimite lahustumine vees; lubjakivi, dolomiit), kurisu (lehtri- või liuakujulised karstivormid, kuhu neeldub pinnavesi), salajõgi (maa alla kadunud jõed või ojad; Jõelähtme, Kuivajõe, Erra), langatuslehter (selle moodustab salajõgede voolusängi uuristamise ning lahustamise tõttu sisse
niit, maakonna põhjaosas ka okasmets. 65 protsenti maakonnast katavad mäed, kaljud ja siseveed. Kõrgeim mäetipp on Gaustatoppen, mille kõrguseks 1883 m merepinnast; kõrge on ka 1288 m kõrgune Lifjelli mäetipp. Maakonna pindala on 15,299 km ning sellel alal elab umbes 165 000 inimest, tihedusega 12 inimest ruutkilomeetri kohta. Telemark jaguneb kaheksateistkümneks haldusüksuseks, millest administratiivne keskus on Skien. Telemarki maastik on põhjapoolt mägine, lõunapoolt laugem. Mäed vahelduvad orgudega, järvedega. Rannik on kaljune, lõunaosas on suured tasased rohuväljad, põhjapool vahelduvad väljad kitsaste orgudega. Joonis 1. Telemarki kommuunid http://www.visittelemark.biz/telemark-flyplass.gif Telemarki maakond moodustub 80st kommuunist: 1. Bamble 2. Bø 3. Drangedal 4. Fyresdal 5. Hjartdal 6. Kragerø 7. Kviteseid 8. Nissedal 9. Nome 10. Notodden 11. Porsgrunn 12. Sauherad 13. Seljord 14. Siljan 15
Kõigepealt vaatleme 2009. aasta rahvastikupüramiidi. Näeme, et suurima osa rahvastikust moodustavad tööealised. Meeste ja naiste osakaal on peaaegu tasakaalus, kuid esineb vanuselisi erinevusi. Nt. peale 65- ndat eluaastat on domineeriv naiste ülekaal. Omakorda sünnib pisut rohkem poisse. Vanuseline haripunkt on 35 eluaastal, mil vanuseline koosseis on sarnane, kuid vanemaks saades langeb meeste osatähtsus märgatavalt astmelisemalt, kui naiste osakaal rahvastikus (on laugem ja sujuvam). 2030. aasta rahvastikupüramiidilt näeme teistsuguseid trende. Märgatavalt on suurenenud vanemate inimeste osakaal, hakkab toimuma rahvastiku vananemine. Väikelaste arv on võrreldes 2009. aastaga pisut langenud, kuid endiselt suure tähtsusega. Üldiselt näeme rahvastiku vanuselist ühtlustumist palju selgemini. Samuti on sooline koosseis sarnane, välja arvatud 90. eluaastatel, mil naisi on rohkem. 2009. aasta seisuga on rahvastiku vanuseline jaotus järgmine:
Teooria eeldab, et tootjate tegevus pole koordineeritud ja et tootjad ei õpi kunagi oma vigadest. Ühtlasi näitab see teooria, kuidas alati tekib ebastabiilsus, kui tekib ajaline viivitus tootmisotsuse tegemise ja toote turuletoomise vahel. · Kui pakkumiskõver on järsem kui nõudluskõver, saame tulemuseks konvergeeruva(koonduva) ämblikuvõrgu ja hind jõuab tasakaalupunkti. Joonis 2.17 lk 48. · Kui pakkumiskõver on nõudlusküverast laugem, muutuvad hinnakõikumised igal perioodil suuremaks, eemaldudes üha enam esialgsest tasakaalust. Sel juhul on tegemist divergentse (hargneva) ämblikuvõrguga. Joonis 2.18a lk 49. · Kui nõudlus- ja pakkumiskõverad on ühesuguse tõusuga, kõigub hind lõpmatult kahe taseme vahel, jõudmata kunagi tagasi esialgsesse tasakaalu. Tegemist on ideaalse ämblikuvõrguga. Joonis 2.18b lk 49.
*JÕEORUD:kõige suureamd vooluveetekkelised pinnavormid, kiirevoolulised, sängorg mis areneb sälkoruks siis moldoruks ja siis lammoruks.KALDAVALL:kuhjunud jõe põhja liiv, ja see kasvab. TERASS:lammist kujuneb järsu astanguga piirnev tasand.*Rannabarrid:uhtmaterjali settimisel rannanõlvale kujunenud liivavallid. Rannametsa,Ikla. Tekivad taanduva mere tingimustes, võivad areneda maasäärteks. MAASÄÄRED:2-3m kõrged, 100kond m laiad, alla 1km pikad, merepoolnenõlv on vastasnõlvast laugem, rannajoonega parallelesed. Saaremaal. RANNAVALLID:merepõhjast tormilainetega rannale heidetud liivast, kruusast või klibust, kaarekujulised,mõnesaja m pikksued, 1-2m kõrgused. * SALAJÕED:tuntuimad kastivormid, mis kaovad maa alla, ning ilmuvad taas maapinnale karstiallikatena, võivad uuristada voolusängi niiet see sisse variseb, moodustades langatuslehtri.*Eestis on 30 karstikoobast, pikim 54 m Harju Lavamaal
madal veekogu, mis on maasäärega merest eraldatud või ühenduses ainult kitsa väina kaudu 13. Mis on maasäär? kitsast poolsaart moodustav settevall meres 14. Mis on fjord? pikk, kitsas ja sügav järskude kõrgete kallastega laht 15. Mis on deflatsioon? tuule kulutav tegevus, setete ärakanne tuulte poolt 16. Mis on barhaan? poolkuukujuline luide kõrbes, kumerusega vastu tuult 17. Mis on paraboolluide e mõrdluide? Paraboolluide ehk mõrdluide on poolkuukujuline luide, mille nõgus ja laugem nõlv on suunatud tuulele vastu. Iseloomulikud niiske (e humiidse) kliimaga aladele. 18. Mis on korrasioon? tuuleerosioon on tuule kulutav tegevus, mis toimub tuule poolt kaasahaaratud setteosakeste abil 19. Mida nimetatakse badlandiks? Badland on viljatu ala, millesse on uuristunud jäärakud 20. Mis on kuesta? kaldu asetsevate kivimikihtide erinevast kulumiskindlusest tulenev pikaajalise kulumise tagajärjel kujunenud ebaühtlase ristlõikega pinnavorm 21. Mis on polügonaalpinnas
ruutude (ruuthälvete) aritmeetilist keskmist. · Standardhälve ehk hälvete keskmine on leitud ruutkeskmise abil. Standardhälve ehk ruutkeskmine hälve on ruutjuur dispersioonist. Standardhälve on seotud tõenäosusteooria rakendustega, lineaarhälve ei ole. Standardhälve ON ALATI varieeruvas kogumis keskmisest lineaarhälbest suurem. Normaaljaotuse üks parameetritest on standardhälve ehk sigma. Mida suurem on standardhälve seda laugem (suurem) on äärmuste vahe. NORMAALJAOTUS · Jaotuse püstakuse ehk ekstessi mõõtmisel tuginetakse neljandat järku normeeritud momendile ning jaotust võrreldakse normaaljaotusega (selle neljandat järku normeeritud moment on 3). · Normaaljaotus kirjeldab tunnust, mille käitumine on normaalne. Normaaljaotus on piirjaotus, millele lähenevad paljud teised jaotused. · Normaaljaotuse üks parameetritest on standardhälve ehk sigma.
Peen liiva(0-0,08mm) peenusmooduliks kirjanduse andmetel on 0,6-2,1 ning jämeliiva (0,63-2,0mm) peenusmooduliks 2,4 4,0 mm. Peenliiva peenusmoodul antud katses on 2,2 mis näitab et peenliivas võis olla natuke jämedamat täitematerjali. Jämeliiva peenusmooduliks antud katses on 3,07, mis mahtus kirjanduses esitatud vahemikku. Liiva terastikulise koostise graafikult 1 on näha, et liiv fraktsiooniga 0,63-2,0mm puhul on sõelkõver kõige laugem, mis tähendab, et liiva erineva suurusega osiseid on esindatud igal sõelal, kuid kõige rohkem avas 0,5-1mm. Betooni valmistamise seisukohalt on see hea, kui on esindatud väiksem hulk peeneid osiseid (0-0,8mm) ning mõne võrra suurem hulk keskmisi osiseid (0,63-1mm) ning vähemal määral jämedamaid terasid (1-2mm), kuna suurhulk peeneid osiseid suurendavad tsemendikulu ning suur tsemendi kulu on seotud betooni mahukahanemistega
All on numbrid miljonites. Nagu jooniselt (Joonis 4) on näha, moodustavad suurima osa rahvastikust tööealised. Meeste ja naiste osakaal on peaaegu tasakaalus, kuid erineb ka vanuselisi erinevusi. Näiteks peale 75- ndat eluaastat domineerib naiste ülekaal. Omakorda sünnib poisse natuke rohkem, kui tüdrukuid. Vanuseline haripunkt on 40-44 aastastel, peale mida langeb meeste osatähtsus märgatavalt astmelisemalt, kui naiste osakaal rahvastikus (on sujuvam ja laugem). Joonis 5. Soolis-vanuseline jaotumine Prantsusmaa rahvastikus (2012) Jooniselt 5 on näha, et 2012. aastal jaotusid 0-14 aastaste ja 65+ aastaste vanusegrupid peaaegu võrdselt. 0-14 aastased moodustavad Prantsusmaa rahvastikust 18,5%. Nende hulgast on mehi on 51,2% ja naisi 48,8%. 65+ aastaseid on kogu rahvastikust 16,8%. Nende seast mehi 42,0% ning naisi 58%. Tööealised moodustavad kogu rahvastikust 64,7%. Kusjuures
vagumus, mille piires absoluutkõrgused on vaid 120–130 m. Põhjas ühineb see Elva jõe oruga ning lõunas on jätkuks Väikese Emajõe org. Vagumust tähistavad kolm suuremat järve: Pangodi, Nõuni ja Pühajärv. Vagumusest läände jääv kõrgustiku osa on väiksem, selgepiirilisem ja kõrgem. Kus paiknevad kõrgustiku kõrgemad künkad, sealhulgas Kuutse mägi (217 m), Kõrgemägi (214 m), Tsiatrahvimägi (213 m) ning Harimägi (212 m). Kõrgustiku ulatuslikum, ent laugem idaosa on arvukatest ürgorgudest jaotatud väiksemateks küngastikeks ja lainjateks lavadeks. Selle kõrgem ning rahutuma pinnamoega osa jääb Pühajärve ja Valga- ning Põlvamaa piiri vahelisele alale. Siinses maastikupildis kerkivad esile kuplikujulised Väike Munamägi (207,5 m) ja Tedremägi; ida pool Tõikamägi (210 m) ja Laanemägi (211 m). Enam liigestatud reljeefiga paistab silma veel Pangodi ümbrus ning läheduses olevad Kambja Köstrimäed. Otepää kõrgustikule on
Kui AsX < 0, siis esineb rohkem suuremaid väärtuseid. Sümmeetrilise jaotuse korral on asümmeetriakordaja enam- vähem võrdne nulliga: AsX 0. Valem: ekstsess - arvkarakteristik, mis kirjeldab JS-te väärtuste jaotumist. Ekstsess ehk ekstsessikordaja näitab tihedusfunktsiooni f(x) tõusu ehk tema graafiku tipu teravust võrreldes normaaljaotusega. Normaaljaotuse korral ExX = 0. Kui ExX > 0, siis on graafiku tipp järsem, kui ExX < 0, siis laugem. Valem: 16. Statistika mõisted Valim, - uuringusse kaasatud üldkogumi objektid n üldkogum, - kõik objektid, kelle kohta soovitakse saada infot, tihti täpne arv teadmata, kui teada tähistame N. tunnus, - iseloomulik omadus, mille poolest objektid (nähtused) üksteisega sarnanevad või üksteisest erinevad, tunnuse väärtus omandab erinevatel objektidel erinevaid väärtusi. tunnuste liigid. Arvtunnused ehk kvantitatiivsed tunnused 1. Pidevad 2
Maasäär (ka säär) on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. Tekkinud setete pikirände tagajärjel. 15. Mis on deflatsioon? Deflatsioon on setete ärakanne tuule poolt. Deflatsiooni tulemusel tekivad deflatsiooninõod, kivisillutis katted e „kõrbe kõnniteed“ jne. 16. Mis on barhaan? Barhaan e kaarluide on poolkuukujuline luide, mille kumerus ja laugem nõlv on suunatud tuulele vastu. Liiguvad tuule mõjul oma kuju säilitades. Iseloomulikud kuiva (e ariidse) kliimaga aladele. 17. Mis on paraboolluide e mõrdluide? Paraboolluide e mõrdluide on poolkuukujuline luide, mille nõgus ja laugem nõlv on suunatud tuulele vastu. Iseloomulikud niiske (e humiidse) kliimaga aladele. 18. Mis on korrasioon? Korrasioon e tuuleerosioon on tuule kulutav tegevus, mis toimub tuule poolt kaasahaaratud setteosakeste abil
Sveits on üks suuremaid ümbertöötlejaid maailmas. 66% kuni 96% erinevatest materjalidest töödeldakse ümber. Kuna majapidamisprügi äravedamine on tasuline ja ümbertöötlemine tasuta, on inimestel suur motivatsioon prügi sorteerimiseks ja ümbertöötlemiseks. 13 Kokkuvõte Sveits on väike, merepiirita riik Kesk-Euroopas. Riigi pinnamood on osaliselt mägine ja osaliselt laugem kiltmaa. Sveitsi läbivad ja sealt saavad alguse mitmed Euroopa suurimad jõed. Sveitsis on peamiselt kontinentaalne kliima. Mägedes on veidi jahedam ja mägedest lõunas veidi soojem kui mujal. Sveitsil on tugev neutraliteedi traditsioon, mis on lubanud riigil jääda pealtvaatajaks kõigis eelmise sajandi suurimates sõdades. Ka tänapäeval on Sveits jäänud sõltumatuks, vältides rahvusvaheliste ühendustega ühinemist. Sveitsis elavad etnilised sakslased, prantslased ja itaallased
piiratud. Per ervvevallid evallid Kui veetaset tahetakse paisutada üle olemasoleva maapinna võib teatud kaldajoone osades osutuda vajalikuks pervevallide rajamine. Et nende põhiülesanne on vastu võtta vee poolt tekitatud rõhk, tuleb need rajada sobivast savikast materjalist ja piisavalt 8 vastupidavatena. Savi sisaldus võiks olla kasutatavas pinnases 20 - 30% (ülejäänu on liiv või kruus). Vajalikuks võib osutuda savi vaheekraani loomine. Nõlvus peaks olema 1:3 või laugem. Jälgida tuleks, et vesi ei pääseks liikuma ka tammi aluseid kihte pidi. Saviekraan tuleb sel juhul ehitada sügavamale. Suuremate rajatiste korral on otstarbekas konsulteerida hüdrotehnika asjatundjaga. Pärast pervevalli valmisehitamist tuleb see katta mullakihiga ning külvata erosioonitõkkeks muru. Kasutada võib ka spetsiaalseid põhu-kookose kiududest erosioonitõkkematte. Veetaseme muutmine Tiike on hoolduseks aeg-ajalt vaja tühjaks lasta
asendajad. On teatud sisenemisbarjäärid, kuid need on üsna madalad. Turuosad on firmadel väike, turg on eri firmade vahel ära jaotunud. Firmad on suhteliselt sõltumatud. Lühiperioodi kasum Firmal on võim oma toodangu hinna üle Demand kõver on suhteliselt elastne (nõudluskõver) võrreldes monopoliga (on olemas asenduskaubad). D-kõver (nõudluskõver) seda elastsem (laugem), mida rohkem on konkureerivaid firmasid ja mida vähem on toodang diferentseeritud. Puudub pakkumiskõver, nagu monopolil. Kasumit maksimeeriv kogus o MR=MC ja MR
laugem on monopolistlik konkurents, järsem näitab monopoli). Lühiperioodi kahjum Lühiperioodil ei ole kindlust majanduskasumi saamiseks. Lühiperioodi kahjumi minimeerimine kogusel, kus MR=MC.
Slaalomivõistlus kestab 50-60 sekundit ja võistlustel on kaks laskumist ning mõlema laskumise liitmise tulemusel selgub võitja. Slaalomsuusad on 155-165 cm pikkused. Suurslaalom Suurslaalom on veidi slaalomist kiirem mäesuusatamise ala. Meeste raja kõrguste vahe peab olema 250-450 meetrit ja naistel vastavalt 250-400 meetrit. Maailmakarikavõistlustel on lubatud väiksem kõrgustevahe 300 meetrit. Suurslaalomis on vähem väravaid kui slaalomis ja mäenõlv on laugem. Rajal on kurvid pikemad ja nõuavad sportlaselt tehnika valdamist, eriti osavat suuskade valitsemist ja head suunatunnetust. Suurslaalomi värav koosneb kahest kepist, mida ühendab värviline tähis. Väravate laius on 4-8 meetrit ja kahe värava kaugus üksteisest peab olema vähemalt 10 meetrit. Suurslaalomi võistluslaskumine kestab 1.15-1.45 minutit ja võistlustel on kaks laskumist, millede liitmisel selgub võitja. Suurslaalomi suusad on 190-203 cm pikkused. Ülisuurslaalom
Vagumuses asuvad kolm suuremat järve -- Pangodi, Nõuni järv ja Pühajärv. Põhjas vagumus ühineb Elva jõe oruga ning lõunas seda jätkub Väikese Emajõe org. Otepää kõrgustiku lääneosas asuvad selle kõrgemad mäed: Kuutsemägi, Kõrgemägi , Tsiatrahvimägi ning Harimägi. Kõrgustiku idaosas asuvad kuplikujulised Väike Munamägi ja Tedremägi; ida pool Tõikamägi ja Laanemägi. Kõrgustiku lääneosa on väiksem ja kõrgem, idaosa on ulatuslikum ja laugem. Arvukad ürgorgud jaotavad kõrgusttikku väiksemateks küngastikeks ja lainjateks lavadeks. Pangodi ümbrus ja Kambja Köstrimäed paistab silma liigestatud reljeefiga. Kõrgustiku kaguosas on palju üsna sügavaid (kuni 40 m) orgusid, suurimad nendest on Kooraste org, Jõksi-Piigandi org, Erastvere-Ahja org ning Urvaste ürgorg. Kasutatud kirjandus 1. Järv,V. 1966. Otepää Koduuurijate seminari kokkutulek. Hans Heidemanni nim. trükikoda. 17 lk. 2. 2008
niidud ja sood. Voorte ala ulatub Võrtsjärve põhjakaldani ning jätkub isegi järves kivivaredena. Foto 4. Punavare kivivare Võrtsjärve põhjakaldal. U. Rootsmaa foto Voorestiku kõige kõrgem ja selgekujulisem piirkond jääb Soosaare asula ja Kolga-Jaani kiriku ümbrusse. Soosaare lähedal asub ka voorestiku kõrgeim koht, mis küünib 56 m üle merepinna. Maastik paneb paika inimesed piklikele voortele on kujunenud ahel- ja hagukülad. Võrtsjärve põhjaots on kõige laugem ja liivasem tänu jääliustikele, mis kunagi siitkaudu Võrtsjärve nõkku suundusid. Oiu ja Vaibla vahelisele lõigule kandsid jääaegsed liustikujõed kihiti lubjarikast liiva ja kruusa, sekka suuremaid kivirahne ja munakaid. Väga tüsedad jäävee setted ei ole, liiva- ja kruusakihi paksus Vaibla voorel on ehk meeter või paar. 7 Joonis 2. Võrtsjärve vesikonna maakasutus. A.Järvet 8 Kokkuvõte looduskeskkonnast Võrtsjärve ümber
18 SULGEMISHIND sulgemispunktis majanduskahjum = püsikuludega TFC sulgemishind Psulgemis = AVC MONOPOLISTLIKU KONKURENTSI TURG MKF on teatud piires hinnakujundaja, palju väikeseid ev-id, diferentseeritud toodang, firmamärk, suured reklaamikulud, sisenemisbarjäärid madalad. Nõudluskõver negatiivse tõusuga, kuid laugem, kui monopolil., nõudlus elastsem, kui monopolil. Pakkumiskõver puudub. Piirtulukõver MC neg tõusuga ja asub allpool nõudluskõverat. LR ei saa majanduskasumit vaid normaalkasumit MKF toodab TKF-st kõrgema keskmise kulu ja hinnaga. Toodab kogust mille ATC pole min. suurendab heaolukahju. SR (lühiperioodil) võib täielikult konkureeriv firma MKF teenida majanduskasumit (TR > TC) olla kasumilävel, kus TR=TC
madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. Tekkinud setete pikirände tagajärjel. 14. Mis on fjord? Fjord e lõhang on pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin. Teiste sõnadega: fjord on üleujutatud ruhiorg e troog. 15. Mis on deflatsioon? Deflatsioon on setete ärakanne tuule poolt. Deflatsiooni tulemusel tekivad deflatsiooninõod, kivisillutis katted e „kõrbe kõnniteed“ jne. 16. Mis on barhaan? Barhaan e kaarluide on poolkuukujuline luide, mille kumerus ja laugem nõlv on suunatud tuulele vastu. Liiguvad tuule mõjul oma kuju säilitades. Iseloomulikud kuiva (e ariidse) kliimaga aladele. 17. Mis on paraboolluide e mõrdluide? Paraboolluide e mõrdluide on poolkuukujuline luide, mille nõgus ja laugem nõlv on suunatud tuulele vastu. Iseloomulikud niiske (e humiidse) kliimaga aladele. 18. Mis on korrasioon? Korrasioon e tuuleerosioon on tuule kulutav tegevus, mis toimub tuule poolt kaasahaaratud setteosakeste abil.
Väikese Emajõe oruga kaheks kõrgemaks osaks, mida nimetatakse kõrgustikku uurinud Endel Hangi järgi lääne- ja idatiivaks (Arold 2005:188). Läänetiib hõlmab umbes viiendikku kõrgustikust ning selles asub enamik üle 200 m ulatuvaid kõrgendikke, sealhulgas Kuutsemägi (217 m, kõrgustiku kõrgeim, suhteline kõrgus 60 m), Kõrgemägi (214 m), Tsiatrahvimägi (213 m), Harimägi (211 m), Meegaste mägi (207 m). Kõrgustiku suurem idatiib on laugem (Tõikamägi 213 m, Laanemägi 211 m, Väike Munamägi 208 m) ning liigestatud 30-40 m sügavuste ürgorgude (Kooraste, Sirvaste, Jõksi-Piigandi, Erastvere-Ahja, Urvaste), väikeste kõrgendike ja järvede ning jõgede tõttu (Arold 2005:188; EE 2003 s.h Otepää kõrgustik). Tähtsis roll reljeefi kujunemisel on olnud ka Eesti kaguosa läbival Tartu-Otepää-Valga orul, mille põhi ulatub 60 m allapoole merepinda (Arold 2005: 190-191). 4
sügavamale, kujuneb endisest lammist Meretekkelised pinnavormid Rannabarrid- uhtmaterjali settimisel rannanõlvale kujunenud liivavallid. *Läänemere vanematel arengustaadiumitel tekkisid barrid mere pealetungil, nüüd tekivad taanduva mere tingimustes. *Kerkiva ranniku puhul tõusevad barrid üle veetaseme ja võivad areneda maasäärteks. Maasääred- rannakuhjevorm, pikad vallis, mille merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem. Rannavall- rannakuhjevorm, kaarekujulised, koosneb: merepõhjast tormilainega rannale heidetud mineraalkivimitest . Karstivormid *Põhja- ja Lääne-Eesti aluspõhi koosneb pinna- ja põhjavees kergesti lahustavatest lubjakivist ja dolomiidist, see soodustab karstumist. Salajõgi- tuntuim karstivorm, mis kaovad maa alla ning ilmuvad taas maapinnale karstiallikatena. Võivad uuristada maasisest voolusängi niivõrd tugevasti, et lagi vajub nende kohal sisse, moodustades langatuslehtri.
kus liikudes kulutab ja lahustab ümbritsevaid kivimeid, mille käigus lõhed aja jooksul laienevad ning ühinevad. P-E. 18. Mis on kaljuvoor? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Glatsiaalne pinnavorm, kulutusvorm. Ovaalse v pikliku põhiplaaniga pos pinnavorm, pikitelg on orienteerunud jää liikumise suunas. kus jää kohtus tugevama materjaliga, seal jää voolis nii, et liustikupoolne on järsem, vastasnõlv on laugem. Max kõrgus Es 20 m. Kirbla, salevere, lihula, vilsandi jne. 19. Mis on otsamoreen? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Glatsiaalne kuhjevorm. Pos pinnavorm, mis kooneb moreenist ja markeerib kunagist jääserva asendit. Kuulub marginaalsete kuhjevormide hulka, moodustudes jääservga paralleelselt. Mõõtmed on väga varieeruvad ulatudes mõnesajast m kuni mõne km. Otsamoreenidele on iseloomulikuks tunnuseks
ekspositsioon) *kliima. 53. Füüsikaline murenemine e. Rabenemine. Keemiline murenemine e. Porsumine. 54. Mis on voor? Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Voore pikitelg on enam-vähem paralleelne liustiku liikumissuunaga, mis annab meile võimaluse rekonstrueerida liustiku liikumist. Voore liustikust kaugem nõlv on enamasti laugem kui proksimaalne. Voorte kõrgus on 8...60 meetrit, keskmiselt 30meetrit. Pikkus 400meetrist mõne kilomeetrini, keskmiselt poolteist kilomeetrit. 55. Maakoore kõikuvliikumised? 56. *Kurrutusliikumised - Kivimikihtide lainetaline paindumine ilma nende pidevust katkestamata. Kurrud võivad kujuneda nii horisontaaljõudude kui ka vertikaaljõudude toimel. Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis toimub pika aja jooksul, enamasti suurte sügavustes
*reljeef näit. nõlva ekspositsioon*kliima.Füüsikaline murenemine e. Rabenemine.Keemiline murenemine e. Porsumine. *(5) Mis on voor? Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas.Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Voore pikitelg on enam-vähem paralleelne liustiku liikumissuunaga, mis annab meile võimaluse rekonstrueerida liustiku liikumist. Voore liustikust kaugem nõlv on enamasti laugem kui proksimaalne.Voorte kõrgus on 8...60 meetrit, keskmiselt 30 meetrit. Pikkus 400 meetrist mõne kilomeetrini, keskmiselt poolteist kilomeetrit. *(5) Maakoore kõikuvliikumised? *Kurrutusliikumised-Kivimikihtide lainetaline paindumine ilma nende pidevust katkestamata. Kurrud võivad kujuneda nii horisontaaljõudude kui ka vertikaaljõudude toimel. Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis toimub pika aja jooksul, enamasti suurte sügavustes.
rammvaiasid, kui naabruses on olemasolevad lihkekindluse kontroll ei anna välja? Juhul kui Seega nõlv on tasakaalus, see on F=1, kui /2. ehitised tuleb kasutada puurvaiasid lihkekontrolli rahuldamisega tekib raskusi, Järelikult vee väljavoolu korral peab nõlv olema Määratakse arvutuslik vaia kandevõime tehakse tald kaldega või varustatakse hambaga kaks korda laugem, kui kuiva pinnase korral. Määratakse vaiade vajalik samm, võrreldes 64. Milliste meetoditega saab suurendada Ehk suurim nõlvakalle on pool pinnase omavahel vaiade ja rostvärgi maksumusi, so gravitatsioontugiseina ümberlükke mitte sisehõõrdenurgast optimeerimisülesanne toimumist? Kui kontroll näitab, et püsivus ei ole 72. Kirjeldage nõlva püsivuse kontrolli
tuntud sõna) teatava valiku meeldejätmise kaudu. Esmaõppimisel on vaja nende meeldejätmiseks vaja teha mingi arv kordusi, teatava aja pärast on sama komplekti taasõppimiseks vaja sooritada hoopis vähem arv kordusi, seega on unustamine olnud mittetäielik ja osa õpitust on mälus säilinud. Unustamine on kõige suurem vahetult peale õppimist (unustamiskõvera järsk langus) ja väheneb edaspidi (unustamiskõveral vastab sellele kõvera laugem osa). Lk. 263 Meeldetuletamist halvendavad varem (proaktiivne inteferents) ja hiljem (retroaktiivne) omandatu. [EE] Kunagi õpitud, aga unustatud informatsioon ei tarvitse olla mälus lõplikult kaotsi läinud või moondunud, vaid selle kättesaamist (meenutamist) võib häirida interferents varem või hiljem omandatu segav mõju meid huvitavatele faktidele. See sarnaneb kellegi alleshoitud kirjadega, milles kunagi saabunud kirja leidmist segavad
kunagise Suur-Võrtsjärve rannal tekkinud madalad liivast rannavallid ja järvetasandikud. Need moodustavad ligi 50 soosaart, millel kasvavad kõrged männikud. Väga haruldane on keset Põltsamaa raba olev lammipõõsassoo, kus paese aluspõhjaga põhjapoolselt alalt pealevalguv mineraalaineterikas põhjavesi välja imbub. See ala on reservaat. Läänepoolses sopis asub Rannu ehk Sangla soo, milles asuvad briketivabriku turbaväljad (1020 ha). Võrtsjärve põhjaots on kõige laugem ja liivasem tänu jääliustikele, mis kunagi siitkaudu Võrtsjärve nõkku suundusid. Oiu ja Vaibla vahelisele lõigule kandsid jääaegsed liustikujõed kihiti lubjarikast liiva ja kruusa, sekka suuremaid kivirahne ja munakaid. Väga tüsedad jäävee setted ei ole, liiva- ja kruusakihi paksus Vaibla voorel on ehk meeter või paar. 4) Aluspõhja iseloomustus: Kogu Võrtsjärve nõo põhja moodustab keskdevoni Aruküla lade, mida iseloomustab punakas-
20) Arvestades, et tavaliselt 'w=10 kN/m3, saame tan F= (9.21) 2 tan Seega nõlv on tasakaalus, see on F = 1, kui /2. Järelikult vee väljavoolu korral peab nõlv olema kaks korda laugem, kui kuiva pinnase korral. 9.9.2 Pikk tasapinnalise lihkepinnaga nõlv vee liikumisel paralleelselt lihkepinnaga Taolisel vee liikumisel on voolujooned paralleelsed sirged ja ekvipotensiaalijooned risti nõlvaga (joonis 9.17). Vee voolamise tõttu lisandub võrreldes kuiva pinnasega filtratsioonijõud. Ülesanne on lahendatav kahel põhimõtteliselt erineval teel. Esimeseks vaatleme varutegurit, kui ühel lõigul
kulunud aja suhe. 3. Kiirjooksu osad 100m jooksu näitel - Reaktsiooni faas, kiirenduse faas, maksimaalse kiiruse faas, aeglustumise faas. 4. Maksimaalkiirusega jooksu sammu faasid - Tugifaas (esitugifaas ja tõukefaas) ja lennufaas (esimene hoofaas ja kõverdusfaas). 5. Stardipakkude asetus rajal - Tõukejalapakk 1,5-2 pöida stardijoonest, tugijalg +1,5 pöid võrreldes tõukejala pakuga. Esimene pakk on laugem (u 45°) 6. Asend "kohtadele!" - Mõlemad pöiad on kontaktis pakkude ja rajaga. Tagumise jala põlv toetub rajale. Sirged käed toetuvad rajale õlgadelaiuselt, sõrmed on harali. Kukal on selja kõrgusel, silmavaade suunatud alla. Keharaskus jaotub võrdselt kõikide toetuspunktide vahel. 7. Asend "valmis!" - Pöid (kand) on tugevalt pakkudele surutud. Eesoleva jala põlveliiges on kõverdatud täisnurga all. Tagumise jala
dollar) Intress (raha hind) L likviidsus r inflatsioon (-) Y - tulu (+) MD = L = L (r, Y) MD money demand Raha hulk Joone tõusunurk sõltub rahanõudluse intressi (raha hinna) elastsusest. Keynes: rahal on palju asendajaid rahanõudlus on elastne ja ebastabiilne (raha kui rikkuse kogumise vahend) (tänapäeval ei ole see eriti õige) (laugem joon) Klassikaline koolkond: rahal ei ole asendajaid rahanõudlus on stabiilne ja mitteeslastne (raha kui vahetusvahend) (rahanõudlust kujutame suhteliselt järsu joonega) Rahapakkumine (-agregaadid) M0 = rahabaas (sularaha majanduses + keskpanga kohustused) M1 = M0 + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused Iga järgmise tasandi rahaagregaat sisaldab eelmise rahaagregaati. Ühe vähem likviidsemas vormis esinev raha. Raha R (raha) või M (money)
Eesti puhul tõmmati osa kivimeid Põhja-Eestis emakivimist lahti, aga kaugele need ei jõudnud, sest jää sulas. Lokaalmoreen on raskesti eristatav emakivimist, aga ta on omadustelt erinev, sest seal liigub väga palju vett (oluline ehitajatele). Liustike liikumiskiirused on väga erinevad. Otstes hakkas toimuma akumulatsioon. Eestis on kuhjevormidest tuntud voored- jää liikumissuunalised pinnavormid, jää pealetulekupoolel järsem, teises otsas laugem. Võivad moodustada voorestikke. Vooredel võivad olla kruus-liivased tuumad. Fluvioglatsiaalne (fgl) setted- liustikujõgede setted, kruus ja liiv, need erinevad tavaliselt moreenist. Fluvioglatsiaalne pinnavorm on näiteks oos- pikk seljandik hästi sorteeritud materjalist (tavaliselt liiv). Limnoglatsiaalsed setted- jääjärvesetted. Peeneteralisemad, kui fluvioglatsiaalsed, levinud Lääne-Eestis (viirsavi-soojemal perioodil settis liiv, külmemal perioodil savi)
sügavamale, kujuneb endisest lammist Meretekkelised pinnavormid Rannabarrid- uhtmaterjali settimisel rannanõlvale kujunenud liivavallid. *Läänemere vanematel arengustaadiumitel tekkisid barrid mere pealetungil, nüüd tekivad taanduva mere tingimustes. *Kerkiva ranniku puhul tõusevad barrid üle veetaseme ja võivad areneda maasäärteks. Maasääred- rannakuhjevorm, pikad vallis, mille merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem. Rannavall- rannakuhjevorm, kaarekujulised, koosneb: merepõhjast tormilainega rannale heidetud mineraalkivimitest . Karstivormid *Põhja- ja Lääne-Eesti aluspõhi koosneb pinna- ja põhjavees kergesti lahustavatest lubjakivist ja dolomiidist, see soodustab karstumist. Salajõgi- tuntuim karstivorm, mis kaovad maa alla ning ilmuvad taas maapinnale karstiallikatena. Võivad uuristada maasisest voolusängi niivõrd tugevasti, et lagi vajub nende kohal sisse, moodustades langatuslehtri.
mis hinnaga tahab müüa) poolest. Toodang, mida firmad pakuvad, võib olla nii diferentseeritud kui ka homogeenne. On ka turukaisetõkete (barjääride) olemasolu: *oluline on mastaabisääst (madal LRAC madal keskmine pika perioodi kulu) *suured stardikulud *turul olevate firmade maine *suured reklaamikulud siis, kui firmadel on toodang erinev Oligopoli mudelid Oligopoli turg väga keeruline analüüsimiseks. Seal mudelid: *Murtud nõudluskõver nõudluskõver algul laugem ja siis mingist punktist nagu allapoole murtud läheb järsemaks. Põhimõte: kui firma tahab hinda tõsta, siis tekib küsimus, et kas teised tulevad temaga kaasa või mitte. Kui tõstaks hinda, jääks paljudest tarbijatest ilma (nõudluskõver lauge - elastne), kui laseks hinda alla, tuleks ka teised kohe kaasa (nõudluskõver läheb järsuks mitteelastseks). *Kollusioon (kartell) näiteks OPEC (mingi naftariikide teema). Jagatakse kulu ära.
Setted koosnevad peamiselt liivast ja aleuriidist ning paiknevad ranna sirgete ja eenduvate lõikude juures, lahekäärudes või erivanuste rannajoonte vahele jäävatel madalaveelistel merepõhjaaladel. 2. Maasääred Ebasümmeetriliste nõlvadega valli või künniselaadsed pinnavormid. On kujunenud ühepoolse pikirändelise settevoolu toimel. Nende kõrgus on 23m ning laius 50100m, pikkus harilikult alla 1km. merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem. Kuju erinevuse järgi jaotatakse: Silmusjas maasäär moodustunud rannajoone käänukohtades, käänduvad maismaa poole. Põiksäär tekkinud setete pikirände tulemusena, kus nende tekkekohaks on tavaliselt loodetormidele avatud kitsad merelahed. Nooljas maasäär kujunenud kahepoolse pikirändelise settevoolu toimu, saarte taha "sabana". Tombolo on kas kaht saart või saart ja mandrit ühendav rannakuhjevorm. 3. Rannabarrid
vad loigud katusekatte ülekatete vuukide juurde samuti soojustuse vajumise ja aluspinna läläbipainete tõttu. Kõrged nõudmised katusekatte veepidavusele. Katusekate peab taluma veesurvet vä vähemalt 1.0 kPa. kPa. Seetõttu tuleb eelistada kallet >1/40 ehk 2.5cm/m (äärmisel äärmisel juhul 1/60 ehk 1.66cm/m). Laugem on katus: kõrgemad nõuded katusekattele; Katuse kalle <1:20, <1:20, katusekate kahekihiline. kahekihiline. 33 Lamekatuse kattematerjal Olulised omadused: veepidavus külmapainduvus (0° (0°C kuni -40° 40°C), vastupidavus ultraviolettkiirgusele, venivus ja tõmbe- tõmbe- ning rebimistugevus,
Euroopa suurim mägiplatoo (11 900 km), Põhja-Norras suurema osa Finnmargi maakonnast hõlmav Finnmarksvidda. Kambriumist Silurini oli suurem osa territooriumist allpool merepinda. Sel ajal tekkis 100–160 m paksune lubjakivi, kiltja savi, tahvelkilda ja konglomeraadi kiht. Kaledoonia orogeneesi jätkuna tekkisid mäed. Lääne suunas voolavad jõed olid väga erodeerivad. Mööda maakoore murdumisjooni uuristasid nad sügavale rannikusse lõikuvaid kuristikke ja kanjoneid. Idas oli kallak laugem ning kujunesid laiemad orud. Kvaternaari suure jääaja korduvate jäätumiste vältel moodustas V-kujulistest orgudest laskuvate liustike toime U-kujulised mereveesse uppunud fjordid Norra läänerannikul. Liustikud viisid tohutud mulla-, kruusa- ja kivimassid praeguse Taani ja Põhja-Saksamaani välja. Need materjalid lihvisid 40% Norra territooriumist paljanduva aluspõhja. Norra lõunaotsast kulgeb põhja poole mäeahelike süsteem Langi mäed, mis eraldab idas
väärtusega. Eeltoodu on leidnud hulgaliselt eksperimentaalset kinnitust. Joonisel 3.6 on toodud kahe nõrga happe, sipelghappe ja ammooniumiooni tiitrimiskõverad. Joonisel 3.6 on y-teljel lahuse pH ja x-teljel lisatud aluse moolide arv ühe algselt lahuses olnud happemooli kohta. Pange tähele, et tiitrimiskõvera laias vahemikus jääb lahuse pH ühe ühiku piiresse, kas allapoole või ülespoole pKa väärtust, pH väärtusel pH = pKa on tiitrimiskõver kõige laugem. Tiitrimine on täielikult pöörduv (ja kiire). Meie näites NaOH-ga lõpuni tiitritud sipelghappelahus on täpselt sama joont pidi tugeva happega (näiteks HCl) tagasi tiitritav. Puhverlahused Vaadates joonisel 3.6 toodud tiitrimiskõveraid selgub, et kui lahuse pH on oma väärtuselt võrdne pKa väärtusele või on sellele lähedal, siis muutub lahuse pH väikese koguse happe või aluse lisamisel küllaltki vähe. Kõige vähem muutub lahuse pH väikese koguse happe või aluse
17. Mis on tektoonilised lõhed? (teke, levimus, mõju Eesti loodusele) Tektoonilised rikked on maakoore lasumusrikked, mida on põhjustanud geoloogilised sisejõud. 18. Mis on otsamoreen? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Otsamoreenid on liustiku jääserva lähedases vööndis kuhjunud ja enamasti läbilõikes ebasümmeetrilised seljakud (vastu jääd suunatud nõlv on järsk, vastasnõlv laugem). (Lääne- Saaremaa kõrgustik, Vaivara Sinimäed.) 19. Mis on oos? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Oosid on vallilaadsed pikad ja suhteliselt kõrged pinnavormid (Eestis on nad kuni 35 m kõrged ja 60-80 m laiad; nõlvakalded 10-300(420)) N: Siimusti- Ebavere, Tapa-Pikasaare, Ohepalu-Viitna, Porkuni-Neeruti Oosid koosnevad vooluvetes settinud põimkihilistest liivadest, kruusadest ja veeristest ning
Uulus, Sindi lähistel, Harkus ja Pirital. Setted koosnevad peamiselt liivast ja aleuriidist ning paiknevad ranna sirgete ja eenduvate lõikude juures, lahekäärudes või erivanuste rannajoonte vahele jäävatel madalaveelistel merepõhjaaladel. Maasääred Ebasümmeetriliste nõlvadega valli- või künniselaadsed pinnavormid. On kujunenud ühepoolse pikirändelise settevoolu toimel. Nende kõrgus on 2-3 m ning laius 50-100 m, pikkus harilikult alla 1 km. Merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem. Silmusjas maasäär – moodustunud rannajoone käänukohtades, käänduvad maismaa poole (kus madalam meri). Nt. Mihkli maasäär; Põiksäär – tekkinud setete pikirände tulemusena, kus nende tekkekohaks on tavaliselt loodetormidele avatud kitsad merelahed. Nt. Iru ja Kroodi põiksääred; Nooljas maasäär – kujunenud kahepoolse pikirändelise settevoolu toimel, saarte taha “sabana”. Nt. Kirblas; Tombolo – on kas kaht saar või saart ja mandrit ühenda rannakuhjevorm. Nt
annaabi.ee 
