Legend Newtoni õunast (0)

Suure-Jaani Gümnaasium

Legend Newtoni õunast

Koostaja : Jane Sassiad
Juhendaja: Rihet Aver
2016
Kui Galileo suri 1642.aastal, siis sündis Inglismaal veel nutikam teadlane. Selle tujuka, õnnetu ja iseäraliku mehe nimi oli Isaac Newton .
1666 .a. läks Newton tol ajal Inglismaa linnades möllanud katku eest pakku oma ema maamõisa. Ühel ilusal päeval nägi ta puuviljaaias õuna puult kukkumas. See pani teda mõtlema, kas gravitatsioon , jõud, mis õuna maa poole tõmbab, võiks ka Kuud oma haardes hoida.
Enne Newtonit ei mõistnud keegi, miks Kuu muudkui Maa ümber ja planeedid ümber Päikese liiguvad. Varem arvati, et neid liigutavad jumalad või siis tõukab neid mingi nähtamatu jõud, kuid Newton leidis selle tegeliku põhjuse.
Galileo oli juba välja selgitanud, miks kahurikuulid liiguvad mööda kõverjoont. Newto taipas , et Kuu on nagu hiiglaslik kahurikuul, mis lendab liiga kiiresti, et tagasi maa peale kukkuda. Oma teooria selgitamiseks joonistas ta diagrammi, näidates, mis juhtuks, kui kahurikuuli mäetipust üha kiiremini kosmosesse tulistada. Algul kukuks see ruttu alla. Mida suurem on kiirus, seda laugem tuleks selle tee. Lõpuks lendaks see nii kiiresti, et trajektoori kumerus on väiksem Maa kumerusest. See jääkski lendama, kukkudes pidevalt, aga ei jõuaks kunagi maa peale.
Teisisõnu, see jääks orbiidile lõksu.
Newton mõistis , et Kuud ei peagi mingi jõud tõukama. Nagu Galileo oli juba avastanud, läheb liikuv keha inertsi tõttu muudkui edasi. Newton taipas, et inertsi mõjul liiguksid kehad sirgjooneliselt, kui just mõni jõud neid kõrvale ei kalluta. Kuu "tahaks" lennata otse, kuid Maa gravitatsioonijõud tõmbab teda tagasi ja muudab liikumistee ringikujuliseks.
Newton mõistis sedagi, et täpselt samamoodi " kukuvad " planeedid ümber Päikese, mille tohutu gravitatsioon hoiab neid orbiidil lõksus. Ta arvutas matemaatiliselt välja planeetide täpse kiiruse ja orbiidi kuju. See oli hirmkeeruline ülesanne, mis võttis tal aega aastaid ning mille tarvis ta pidi koguni leiutama uue matemaatikaharu, diferentsiaal-integraalarvutuse Asi oli seda väärt. Tal õnnestus välja selgitadanii see, kuidas gravitatsioon töötab, kui ka kolm "liikumise seadust", millele allub kõigi universumi kehade liikumine, aatomitest galaktikateni.