Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Telemarki maakond, Norra (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Põllumajandus- ja keskkonnainstituut

Katharina Elme
Telemarki maakond
Lühireferaat
Juhendaja : Valdo Kuusemets

Tartu 2006
Telemarki maakond asub Lõuna-Norra keskosas, ulatudes Skagerrak’i väina kaldast Hardangervidda mäestikuni. Norra lõunaosa ulatub Põhjamereni, Telemargi maakond Bohuse laheni. Telemarki vastas on Jüüti poolsaar (Taani), nende vahel Skagerrak’i väin. Maakond jääb Euraasia laamile, Balti kilbi aluskorrale.
Telemark asub parasvöötmelises kliimavööndis, seal levib parasvöötme laialeheline mets ja niit , maakonna põhjaosas ka okasmets.
65 protsenti maakonnast katavad mäed, kaljud ja siseveed . Kõrgeim mäetipp on Gaustatoppen, mille kõrguseks 1883 m merepinnast; kõrge on ka 1288 m kõrgune Lifjelli mäetipp. Maakonna pindala on 15,299 km ning sellel alal elab umbes 165 000 inimest, tihedusega 12 inimest ruutkilomeetri kohta. Telemark jaguneb kaheksateistkümneks haldusüksuseks, millest administratiivne keskus on Skien.
Telemarki maastik on põhjapoolt mägine, lõunapoolt laugem. Mäed vahelduvad orgudega, järvedega. Rannik on kaljune, lõunaosas on suured tasased rohuväljad, põhjapool vahelduvad väljad kitsaste orgudega.
Joonis 1. Telemarki kommuunid
http://www.visittelemark.biz/telemark-flyplass.gif
Telemarki maakond moodustub 80st kommuunist:
  • Bamble

  • Drangedal
  • Fyresdal
  • Hjartdal
  • Kragerø
  • Kviteseid
  • Nissedal
  • Nome
  • Notodden
  • Porsgrunn
  • Sauherad
  • Seljord
  • Siljan
  • Skien
  • Tinn
  • Tokke
  • Vinje Joonis 2. Telemarki maakonna jagunemine
    http://en.wikipedia.org/wiki/Telemark

    Kliima:
    Telemark asub Norra kõige lõunapoolsemas osas ning sealne kliima on Norra üks soodsamaid. Telemark asub niiskes parasvöötmelises kliimavööndis, esineb 4 aastaaega.
    Aastane temperatuuri kõikumine on väga suur, päevane ilm on väga muutlik Aasta keskmine temperatuur on +10 C.
    Temperatuurid, aastaajad, valdavad õhumassid:
    Suvel ulatub temperatuur 15 kuni 25 soojakraadini, kõige soojem kuu
  • Vasakule Paremale
    Telemarki maakond-Norra #1 Telemarki maakond-Norra #2 Telemarki maakond-Norra #3 Telemarki maakond-Norra #4 Telemarki maakond-Norra #5 Telemarki maakond-Norra #6 Telemarki maakond-Norra #7 Telemarki maakond-Norra #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor katharina elme Õppematerjali autor
    Referaat Telemarkist maateaduse vaatevinklist- kliima, sademed, reljeef, kaardid jne.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    80
    doc

    Euroopa ja loodusgeograafia

    Mõned teised allikad seostavad Euroopa nimetust aga Kreeka müüdiga kaunist kuningatütrest Europest, kelle peajumal Zeus röövis ja Kreeta saarele viis. Euroopa saartest on suuremad Briti saarte hulka kuuluvad Suurbritannia ja Iirimaa ning Island Atlandi ookeanis, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Kreeta ja Küpros Vahemeres, Gotland, Öland, Ahvenamaa Läänemeres ning Teravmäed, Novaja Zemlja ja Franz Josephi maa Põhja- Jäämeres. Euroopa randu uhuvad Põhjameri, Norra meri, Läänemeri, Valge meri, Barentsi meri, läänes Atlandi ookean. Lõuna pool paiknevas Vahemeres on omakorda mitu ääremerd, millest suuremad on Joonia meri ja Türreeni meri. Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuulub ka Must meri. Maismaad eraldavad suuremad väinad: La Manche ehk Inglise kanal Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel, Gibraltar Hispaania ja Maroko vahel, Taani väinad Skandinaavia poolsaare ja Taani vahel

    Euroopa
    thumbnail
    119
    pdf

    2021 Met-eksami konspekt

    Raamatud I ptk https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/235219/mod_resource/content/2/meteorology.today.I.pdf ● Maa keskmine temperatuur 15C ● 99% atmosfäärist madalamal kui 30km ● Lämmastik 78%, õhk 21% ● CFC - kasvuhoonegaas (freoon). Stratosfääris lagunevad UV toimel, vabaneb Cl, mis lõhustab O3. Tekivad nn osooniaugud ● 1DU (dobson units) - gaasikihi paksus 10mikromeetrites, kui moodustuks sellest puhast gaasist kiht nt maapinnal ● Keskmine temperatuuri gradient 6,5C 1km kohta ● Temperatuuri inversioon - kõrgusega õhutemperatuur kasvab ● Ühtlane muutus on kuni tropopausini , ss kõik pea peal. Õhk ei lähe külmemaks ● Isotermiline tsoon - temperatuur jääb kõrguse kasvades püsivaks ● Stratosfääri temperatuur tõuseb, sest kasvuhoonegaasid neelavad UVd ja kiirgavad keskkonda infrapunakiirgust. ● Mesosfääri rõhk on madal. Õhk hõre, ainult 0.01% gaasidest o

    Klimatoloogia ja meteoroloogia



    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun