Telemarki maakond, Norra (0)

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Katharina Elme
Telemarki maakond
Lühireferaat
Juhendaja : Valdo Kuusemets
Tartu 2006
Telemarki maakond asub Lõuna-Norra keskosas, ulatudes Skagerrak’i väina kaldast Hardangervidda mäestikuni. Norra lõunaosa ulatub Põhjamereni, Telemargi maakond Bohuse laheni. Telemarki vastas on Jüüti poolsaar (Taani), nende vahel Skagerrak’i väin. Maakond jääb Euraasia laamile, Balti kilbi aluskorrale.
Telemark asub parasvöötmelises kliimavööndis, seal levib parasvöötme laialeheline mets ja niit , maakonna põhjaosas ka okasmets.
65 protsenti maakonnast katavad mäed, kaljud ja siseveed . Kõrgeim mäetipp on Gaustatoppen, mille kõrguseks 1883 m merepinnast; kõrge on ka 1288 m kõrgune Lifjelli mäetipp. Maakonna pindala on 15,299 km ning sellel alal elab umbes 165 000 inimest, tihedusega 12 inimest ruutkilomeetri kohta. Telemark jaguneb kaheksateistkümneks haldusüksuseks, millest administratiivne keskus on Skien.
Telemarki maastik on põhjapoolt mägine, lõunapoolt laugem. Mäed vahelduvad orgudega, järvedega. Rannik on kaljune, lõunaosas on suured tasased rohuväljad, põhjapool vahelduvad väljad kitsaste orgudega.
Joonis 1. Telemarki kommuunid
http://www.visittelemark.biz/telemark-flyplass.gif
Telemarki maakond moodustub 80st kommuunist:

Bamble

Bø

Drangedal

Fyresdal

Hjartdal

Kragerø

Kviteseid

Nissedal

Nome

Notodden

Porsgrunn

Sauherad

Seljord

Siljan

Skien

Tinn

Tokke

Vinje Joonis 2. Telemarki maakonna jagunemine
http://en.wikipedia.org/wiki/Telemark
Kliima:
Telemark asub Norra kõige lõunapoolsemas osas ning sealne kliima on Norra üks soodsamaid. Telemark asub niiskes parasvöötmelises kliimavööndis, esineb 4 aastaaega.
Aastane temperatuuri kõikumine on väga suur, päevane ilm on väga muutlik Aasta keskmine temperatuur on +10 C.
Temperatuurid, aastaajad, valdavad õhumassid:
Suvel ulatub temperatuur 15 kuni 25 soojakraadini, kõige soojem kuu on august, kus maksimumtemperatuurid on kuni +30 C. Suvel toovad merelis-troopilised õhumassid Põhja- Atlandilt kaasa sademeid, seega suved on sajused.
Sügisel jäävad temperatuurid +1 kuni +15 kraadi vahele, sügis on pilvine , sajune, tuuline . Sügisene pööripäev on 23. september.
Kevad on kuivem , temperatuurid jäävad +3 kuni +17 kraadi vahele, kevadine pööripäev on 23. märts.
Talve kujundavad mandrilis-troopilised ja mandrilis-arktilised õhumassid. Talvel jääb temperatuur -20 kuni +1 kraadi vahele. Külmemad kuud on detsember ja jaanuar, kui miinuskraadid võivad ulatuda kuni -30 kraadini. Talved on külmad, lumised, tuulised. Talvine pööripäev on 22. detsember.
Sademed:
Aasta keskmine sademetehulk on kuni 1000 mm. Sademe amplituudi aastane kõikuvus on väike, rohkem sajab suvel- maist septembrini, keskmiselt kuni 1300 mm, talvel umbes 780 mm.
Telemarki maakond asub madalrõhu piirkonnas, jaanuaris on õhurõhk merepinnal 1006- 1012 mB, juulis on õhurõhk sama.
Päikesekiirgus, selle sesoonne kõikumine:
Albeedo on füüsikaline suurus, see on pinna peegeldumisnäitaja. Kui vaadata planeedi üldist albeedo suurust iseloomustavat kaarti , jääb Telemark piirkonda, kus peegeldumisnäitaja on aastas keskmiselt 50%. Kõige vähem peegeldub päikesekiirgust tagasi mais, kus albeedo on 20 ja 30% vahel. Juunis- juulis peegeldusprotsent hakkab tõusma, olles augustis 30-40%. Suvekuudel on peegeldumisvõime üldiselt väiksem, kui talvel. Seda põhjustab talvine lumi ja jää. Jaanuarikuune albeedo on umbes 60-70%, märtsis jääb 40-50% vahele; sügisel septembri- ja oktoobrikuus on albeedo umbes 35-40%. Albeedo Telemarkis on aastaringselt väga kõrge, kuna maakonna pinnast on umbes 65% mäed ja järved. Mägede tipud on kaetud aastaringselt jääga; vesi ja jää on suure peegeldusvõimega.
( http://cimss.ssec.wisc.edu/wxwise/homerbe.html )
Vetevõrk:
Maakonnas on väga palju järvesid, nendest suuremad on Nisser, Fyresvatn, Vegar, Tokke, Bandak, Totak, Mosvatnet, Tinnsjo, Norsjo. Suurimad jõed on Nidelva, Kvenna, Mane, Skien’i jõgi.
Üks suurimaid vooluveekogusid on Telemark’i kanal , mida on kutsutud ka kaheksandaks maailmaimeks. See on 105 km pikkune kanal, millel on tihe laevaliiklus . Kanal ulatub Skien’i linnast kuni muistse Dalen’i linnani. Kanali kõrgustevahe on 72 meetrit (joonis 5.). Kanal on otseühenduses merega.
Joonis 3. Telemarki kanal ( http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Telemarkskanalen.jpg )
Kanalist saab alguse Skien’i jõgi, mis voolab läbi Porsgrunn’i kuni Friefjordi jõe suudmeni. Jõe vesikonnas on jõed, mis toidavad ühte maakonna suurimat järve Norsjo’t. Samas vesikonnas on ka Totak’i järv, mille kõige sügavam punkt on 306 m sügavusel ja mida loetakse 10. sügavaimaks järveks Norras. Järve pindala on 36.59 km², vee hulk 2.36 km³, kaldaulatus 70.48 km. ( http://en.wikipedia.org/wiki/Totak )
Telemarki maakonna suurim järv on Nisseri järv, pindalaga 76.30 km², vee hulk on 7.19 m, suurim sügavus 234 m. Järv kuulub Arendali vesikonda . ( http://en.wikipedia.org/wiki/Nisser )
Telemarki suurim jõgi on Tovdalselva jõgi, mille pikkuseks on 143 km. See on ka Lõuna- Norra suurim jõgi. See voolab umbes 1800 km ala peal ning jõe kõrgeim punkt asub 1101 m kõrgusel merepinnast. Jõgi voolab kirde-edela suunas.
( http://en.wikipedia.org/wiki/Tovdalselva )
Joonis 4. Telemarki kanal (märgitud tumesinise joonega)
http://www.telemarkskanalen.no/
Joonis 5. Telemarki kanali kõrgustevahe
http://www.telemarkskanalen.no/
Kasutatud allikad:
http://gonorway.no/norway/
Maailma Atlas
http://www.telemarkskanalen.no/
http://www.visittelemark.biz/telemark-flyplass.gif
http://en.wikipedia.org/wiki/Telemark
http://en.wikipedia.org/wiki/Totak
http://en.wikipedia.org/wiki/Nisser
http://en.wikipedia.org/wiki/Tovdalselva
http://cimss.ssec.wisc.edu/wxwise/homerbe.html