Hüdrosfääri kordamine (0)

Hüdrosfääri kordamine

Mõisted

Maailmameri – katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. Maailmamere hulka ei kuulu järved
Tõus ja mõõn – maailmamere looded, mille tõttu on meretase keskmisest kõrgem või madalam. Loodeid tekitavad kuu ja päikese gravitatsioonid. Kõige tugevamad looded esinevad ookeanide rannikutel.
Šelf – ehk mandrilava on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud.
Rannik – randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd. Rannik koosneb luidetest, ajurannast, rannavallidest, pagurannast ja leetseljakutest.
Lainete kulutav ja kuhjav tegevus – See, kas lained kulutavad või kuhjavad rannikut sõltub sellest, millise rannikuga on tegemist. Lained kulutavad järske rannikuid ja kuhjuvad sinna, kus rannik on laugem ja väiksema kallakuga.
Rannavall – Tormide poolt mererannale heidetud klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne pinnavorm.
Maasäär – ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud rannasetetest.
Fjordrannik – rannikutüüp, mis on kaljuline. Iseloomulikuks on kitsad , järsud ja kõrged kaldad, mis ulatuvad alla maismaasse. Fjordrannikul kujundavad suure energiaga maabuvad lained kivimeid.
Laguunrannik – laugranniku tüüp, kus kõik lahed on avamerest põiksäärtega eraldatud ja moodustavad laguunide ahelikke.
Skäärrannik – Rannikutüüp, millele on iseloomulikud kaljusaared, silekaljud või silekaljustikud. Skäärrannik on iseloomulik Soome, Rootsi, Kanada ja Karjala rannikule .
Mandriliustik – Ulatuslik ja paks liustik , mis tekib polaaraladel ja paikneb mere tasemel.
Mägiliustik –

Vastused

Vee jaotumine maal: 97% soolane ookeanide ja merede vesi. 3% magevesi , millest: 75% on jäätunud (liustikud, igilumi , jää), 24% põhjaveena maakoore kivimites, 1% on ülejäänud, millest: järvedes 60%, mullas 35%, veeauruna atmosfääris 4,5% ja jõgedes 0,5%

Analüüsi kaardi ja jooniste järgi!

Hoovused on vee suunatud liikumised, mida liikumise suuna järgi jaotatakse vertikaalseteks ja horisontaalseteks. Hoovusi tekitavad: Tuuled, vee tiheduse erinevused, veepinna kallakus. Hoovuste seaduspärasused: Põhjapoolkeral liiguvad päripäeva ja Lõunapoolkeral vastupäeva.

Tõus ja mõõn on maailmamere loodete poolt tekkinud ning eristatakse vastavalt sellele, kas veetase on keskmisest kõrgem või madalam. Tõusu ja mõõna tekitavad taevakehade gravitatsiooniline külgetõmme.

Laugrannikute kuhjav tegevus: Kuna laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus haarab torm kaasa kruusast ja liivast settematerjali ning paiskab rannanõlvale rannajoonest kaugemale. Sedasi tekivad kuhjumisest rannavallid . Samuti võivad tekkida leetseljakuid, kus on madalam, kui mujal vees. Samuti võib tekkida maasäär
Järskrannikule tulevad lained suure energiaga, ning seetõttu on ülekaalus kulutav tegevus ja tekivad kulutusrannad . Lained purustavad või kannavad ära setteid ning seetõttu moodustuvad sinna rannajärsakud või suure kaldega nõlvad.
Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine.
Randadele on kahjulik ka inimtegevus: Sadamate ehitamine, laevandus, kuurortlinnade rajamine, kalastus .

Vaata jooniselt ja tunne ära fjord -, skäär-, laguun-, järsk- ja laugrannikuid

Liustike tekke eelduseks on: Tahked sademed ja aastaringselt negatiivsed temperatuurid. Sadanud lumi tiheneb jääks , mis liigub aluspinnalt vastavalt selle kallakule. Pingete tõttu tekivad lõhed. Mandriliustikud on pindalalt suuremad, paksemad ning liikumiskiirus on väiksem ja vähem lõhesid. Mägiliustikel vastupidi.

Liustik kannab kaasa kivimeid ja setteid ning kulutab pinnast. Liustiku taganemisel tekivad sulaveed.