Prantsusmaa rahvastik (1)

Prantsusmaa rahvastik
Elen Süvalep
Riigi rahvaarv
Prantsusmaal elab 64 057 792 elanikku, millest 62 150 775 inimest elab Prantsusmaa riigi territooriumil Euroopas (nö. Metropolitan France). Rahvaarvult jääb seega maailmas 21. kohale ning maailma mastaabis võime Prantsusmaad pidada keskmise suurusega riigiks. Lähedane ja võrreldav on Inglismaa (61 113 205) ja Itaaliaga (58 126 212) ning Iraani (66 429 284) ja Tai (65 905 410) rahvastikuga.
Prantsusmaa rahvastiku paiknemine riigis
Prantsusmaa rahvasiku tihedus on 108,09, millega asetub maailmas 95. kohale. Sarnase tihedusega on Slovakkia , Ungari, Portugal ja Malawi.
Kaart 1. Rahvastiku paiknemine
Nagu kaardilt näeme, on enamus rahvastikust koondunud linnadesse. Selgelt eristub Pariis ja selle ümbrus, mis on äärmiselt tihedalt asustatud. Samuti on äratuntav Lyon, Bordeaux , Nantes, Belgia piiriäärne Lille jt. Tihedama asustusega alad asuvad veel Vahemere ääres, kus sealsed linnad: Cannes , Marseille, Toulon, Nice , on praktiliselt omavahel kokku kasvanud.
Prantsusmaa rahvaarvu kasv
Joonis. Rahvaarvu kasvu graafik 1950-2025 viie aastaste vahedega
Aastatel 1950-2009 on rahvaarv pidevalt ja üsna ühtlaselt kasvanud. Välja saame tuua kiirema rahvaarvu kasvu perioodi aastatel 1950-1960. Tulevikus muutub rahvaarvu kasv märgatavalt väiksemaks, praktiliselt stabiliseerub 70 miljoni elanikku juures.
Tegurid, mille mõjul Prantsusmaa rahvaarv kasvab
2009. aastal:

• sündide arv: 810 000
  
• sündimus 2,0 ühe naise kohta
  
• surmade arv: 551 000
  
• loomulik iive 810000-551000= 259 000
  
• rändesaldo: 1 tuhande elanikku kohta
  
• sisserändajate üldarv: 95 000
  

Peamised tegurid, miks Prantsusmaa rahvaarv kasvab on sündide arvu ületamine surmadest ja sisseränne.
Põhjalikumalt Prantsusmaa sündimusest ja suremusest
Sündimus on aastatel 1990 – 2009 püsinud peaaegu samal tasemel – 13 sündi tuhande elaniku kohta, kuid prognoos 2030. aastaks näitab sündmuse langust. Oletatavalt sünnib 2030. aastal tuhande elaniku kohta 11 last. Suremus , käsitletus perioodil on stabiilselt 9 inimest tuhande kohta, kuid 2004 ja 2006-2008. aastatel langes ühe võrra - 8 inimest tuhande inimese kohta. Ometi prognoositakse suremuses 2030. aastaks tõusu, nimelt 11 inimest tuhande elaniku kohta. Üldiselt on riigi rahvastiku sündimus-suremusnäitajad üsnagi stabiilsed ning muutusi saame näha vaid väga pika perioodi vältel.
Võrreldes maailma näitajatega jääb Prantsusmaa sündimus pisut alla keskmise, sest terves maailmas sünnib tuhande elaniku kohta 19,9 last. Suremusnäitajad on võrreldavad maailma omadega - 9,4 surma tuhande kohta. Seega maailma iive on suurem, kui Prantsusmaal. Kui vaadelda vaid Lääne-Euroopaga, siis näeme, et Prantsusmaa sündimus on üle sealse keskmise, suremus on sarnane. Euroopa mandri näitajatest on sarnaseim sündimus – 10,2 sündi tuhande kohta. Suremus aga on Euroopa keskmisest madalam luues Prantsusmaale siiski positiivse iibe.
Prantsusmaal algas AIDSi jälgimine aastal 1993. Maailma terviseorganisatsiooni andmetel on Prantsusmaal tõsiseid probleeme HI Viiruse ja AIDS-iga - Prantsusmaa on Euroopas 2. kohal (Hispaania järel). Epideemia algusest kuni 2006. aastani registreeriti 62 059 AIDSi juhtumit ning surnud selletõttu 34 875 inimest. Ainuüksi 2006. aastal tuvastati 5750 uut HIV juhtumist, 1020 uut AIDSi haigestunut ja 297 seeläbi surnut. Rohkem esineb haigust meeste hulgas (60%), neist 93% on 25 aastased ja vanemad. Peamiseks põhjuseks Prantsusmaal HIVi ja AIDSi levikul on homoseksuaalsus ning Aafrikast, Kesk-Saharast tulnud sisserändajad. Maailma mastaabis on riik 38. kohal, Rwanda järel ning Hispaaniat edestades.
Prantsusmaa rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ja selle muutused aastaks 2030.
Kõigepealt vaatleme 2009. aasta rahvastikupüramiidi.
Näeme, et suurima osa rahvastikust moodustavad tööealised.
Meeste ja naiste osakaal on peaaegu tasakaalus, kuid esineb vanuselisi erinevusi. Nt. peale 65-ndat eluaastat on domineeriv naiste ülekaal. Omakorda sünnib pisut rohkem poisse . Vanuseline haripunkt on 35 eluaastal, mil vanuseline koosseis on sarnane, kuid vanemaks saades langeb meeste osatähtsus märgatavalt astmelisemalt, kui naiste osakaal rahvastikus (on laugem ja sujuvam).
2030. aasta rahvastikupüramiidilt näeme teistsuguseid trende. Märgatavalt on suurenenud vanemate inimeste osakaal, hakkab toimuma rahvastiku vananemine . Väikelaste arv on võrreldes 2009. aastaga pisut langenud, kuid endiselt suure tähtsusega. Üldiselt näeme rahvastiku vanuselist ühtlustumist palju selgemini. Samuti on sooline koosseis sarnane, välja arvatud 90. eluaastatel, mil naisi on rohkem.
2009. aasta seisuga on rahvastiku vanuseline jaotus järgmine:
0-14 aastased: 18.6% (M 6,129,729/N 5,838,925)
15-64 aastased: 65% (M 20,963,124/N 20,929,280)
65 aastased ja vanemad: 16.4% (M 4,403,248/N 6,155,767)
Seejuures rahvastiku mediaanvanus on keskmiselt 39.4 aastat, meestel 38 aastat ja naistel 40.9 aastat. Nende andmete põhjal järeldan, et prantsusmaa rahvastik on tasakaalus ning heas seisus. Oodatav eluiga on umbes 80 aastat ning mediaanvanus ~40 aastat. Seega tegemist on pigem vananeva rahvastikuga.
Teiste maade näitena tooksin Saksamaa, kus vananemine on jõudnud kaugemale st. vanemate inimeste osakaal on suurem (mediaanvanus 43). Teise näitena Aafrika riik Keenia , kus mediaanvanus on 18 eluaastat (oodatav eluiga ~60), mis näitab, et rahvastik on veel noor.
Mina arvan, et Prantsusmaa on kaalukausid ühtlustanud. See tähendab, et suurema osa moodustab tööealine elanikkond, samas äärmused on peaaegu tasakaalus. Arvan, et rahvastik hakkab liikuma vananemise suunas, sest täitsa noor küll ei ole.
Migratsioon Prantsusmaal
1990-1992. rändas sisse aastas u 80 000 - 90000 inimest, seejärel tekkis järsk langus. Arvatavasti on sellel otsene seos Nõukogude liidu lagunemisega. Kõige väiksem arv sisserändajaid vaadeldaval perioodil (1990-2009) oli aastal 1995. Seejärel aastatel 1995-2004 on Prantsusmaale sisserändajate arv järjest suurenenud, vastavalt 39 000 kuni 105 000 sisserändajani. Viimased 5 aastat on migratsioonipoliitika tulemusel migrante tulnud võrdselt (95 000 sisserändajat).
Sisserännanud elanikkond moodustab 5,6% rahvastikust. Sellest suurim osa Portugalist – 553 663 inimest, mis moodustab 17% kõigist sisserändajatest. Sellele järgnevad Maroko ja Alžeeria 15%, 6,4% moodustavad türklased ning 6,2 % itaallased.
Kokkuvõtvalt väidan, et Prantsusmaal on suur osatähtsus sisserännanud elanikkonnal, mis aga toob kaasa mitmeid probleeme. Võivad tekkida konfliktid kohalikke ja immigrantide vahel, samuti suureneb tööpuudus või immigrantide vaesumine , samuti probleem slummistumise ning getode tekkimisega . Õnneks on seda Prantsusmaal korrastatud vastava migratsioonipoliitikaga, mis paneb kvoodi nii sisserändajate arvule kui võimalustele.