klassi tööd. 2) Eduelamuse saamiseks nii käitumistaastuse kava rakendava täiskasvanu jaoks kui ka seda kava järgiva lapse jaoks on oluline valida mõned käitumisviisid, mille osas võib eeldada kiiret õppimist. Pange oma lõplik eesmärk kirja. Eesmärk peab olema reaalselt saavutatav. Eesmärgi sõnastusest peab selguma täpselt, mida ja kui palju te lapselt ootate (eesmärgi sõnastuses on kirjeldatud olukorda, mis saabub, kui probleem on lahendatud). Eesmärgi sõnastus peab sisaldama tähtaega, mille endale ise seate (mis ajaks on eesmärk saavutatud). Pange kirja konkreetsed vaheetapid, mis viivad teid järjest lähemale lõppeesmärgile. Vahe-eesmärkide sõnastusele kehtivad samad nõuded nagu lõppeesmärgi sõnastuselegi.
Ka mina ei tahtnud kuuendas klassis matemaatikat õppida, sest see tundus mulle raske ja arusaamatuna. Hoolimata minu vastuseisust, pidin ma seda siiski õppima. Alles põhikooli lõpuks sain ma aru, milleks mulle neid matemaatika valemeid vaja oli. Sellepärast ei tohigi õpetajaid süüdistada, kui nad õpilastel midagi pähe õppida käsevad. See on edasiseks eluks vajalik. Samas ei tohi õpilastele avaldada liiga suurt survet. Peamiselt puudutab see neid vanemaid, kes nõuavad oma lapselt perfektseid õpitulemusi ning karistavad neid halvemate hinnete saamisel. Kui lisada veel koolivägivald, võib see nooruk murduda nagu Katku Villu Anton Hansen Tammsaare romaanis ,,Kõrboja peremees" ning võtta endalt elu. Veel traagilisem on asi siis, kui peale enda elu võtab ta ka teiste inimeste elud. Selle näiteks võib tuua koolitulistamise Soomes. Alates keskkoolist muutub hariduse omandamine pigem võimaluseks ennast täiendada, sest
omandada mingil määral kõnelemine, kasutades üksikuid sõnu või lihtsamaid lauseid ning mõtlemisoskus (Butterworth ja Harris, 1994). Järgneval perioodil vanuses 2.-7.aastat, mida Piaget' nimetab operatsioonieelseks staadiumiks kujuneb lapsel välja vaistlik tunnetus ehk siis, lapsel on meelde jäänud juba mingid kogemused (Butterworth ja Harris, 1994), kuid see ei tähenda, et laps kõike teab ning nii ei saa nõuda lapselt arusaamist asjadest, mille kohta tal kogemusi pole. Näiteks võib tuua Pealtnägijas toodud juhtumi, kus kirjeldati vanavanemate ja tütre vahelist kohtulugu, kus Mehhikos elav tütar soovis oma last vanavanemate käest tagasi saada. Näidati lõiku, kus vanaema ütleb lapselapsele, et pangu riidesse sest nad peavad õue minema, kuna kohtuotsus nõuab seda, kuid laps keeldus. Laps ei tea, mis on kohtuotsus ega tea, et seda peab järgima,
nähtud olukordi. Esemeid nimetatakse ümber vastavalt situatsioonile. Lapsed soovivad mängima hakata iseseisvalt. Mängud on üldiselt üsna pealiskaudsed. Ehitusmäng- Lapsed kasutavad üsna palju vahendeid ja materjale. Ehitatakse torne, autosid. Lapsed ehitavad endale maju ja siis mängivad seal sees. Põiminud teiste mängude liikidega. Näiteks ehitavadki lapsed kõigepealt maja valmis ning siis mängivad seal hiljem kodu. Reeglimäng- Mängitakse kindlate reeglite järgi. Eeldab juba lapselt teatud oskusi. Need on igasugused lauamängud. Laps peab mõistma reegleid ja neist kinni pidama. Väga arendavad. Mäng peab toimuma vähemalt kahekesi.
Mäng annab lapsele elulisi kogemusi, kutsub esile vajaduse väljendada end tegevustes. Üks esimesi mänge lapse elus on Kuku-mäng. Ema paneb käed oma näo ette ja hüüab lapsele “kuku”, imikule meeldib see väga ja ta naeratab. Kuni kolmanda eluaastani mängivad lapsed enamasti üksinda või vanematega. Koos teiste kaaslastega mängides, on lastel sageli vaja leida üksmeel, olla mõistev ja lahendada tekkinud probleeme. Mäng nõuab lapselt aktiivset mõttetööd. Mängus elab laps üle mitmesuguseid emotsioone ja tundeid. Kõik see omakorda rikastab last, aitab kaasa tema kui isiksuse igakülgsele harmoonilisele arengule. Mängides areneb laps nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Mänguoskus, kui selline on kõigi üldoskuste ning õppe ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus. Loovmäng ehk vaba mäng on mäng, kus laps matkib/jäljendab ümbritsevat, eelkõige sotsiaalset tegelikkust
Eesti demograafilised probleemid Viimasel aastakümnel on Eestis kerkinud esile mitmed demograafilised probleemid. Kuigi need probleemid on meie ühiskonnas juba pikka aega endast märku andnud, on asjad viimastel aastatel just halvemuse poole liikuma hakanud. Üheks suureks probleemiks tänapäeval on sündivuse langus. Sündimus langes Eestis ajavahemikul 19912000 19,3 tuhandelt lapselt 13 tuhandele aastas. Alles 1999. aastal oli sündide arv esimest korda pärast 11-aastast vaheaega eelmise aasta sündide arvust veidi suurem. Kasv jätkus ka 2000. aastal. Kuigi sündide arv on viimastel aastatel kasvanud on surmade arv aastate jooksul kahanenud, mistõttu Eesti rahvaarv kahaneb jätkuvalt. Rahvastiku vananemisega kaasneb ka tööealise elanikkonna kiire vananemine, mis tekitab tööealiste elanike puudust.
Sissejuhatus kasvatusteadusse Lapsepõlve ajalugu Arusaamad lapsest nii nagu inimesest üldse on tähtsad ja olulised, sest panevad meid nii või teisiti toimima. Lapsepõlve ei ole alati nähtud ühtmoodi. Praegu teame hästi, et lapselt ei saa oodata või nõuda sedasama mis täiskasvanult. Tänapäeval tunnustatakse ka lapsepõlve kui väärtust omaette: lapsepõlve ei käsitata vai täiskasvanueluks ettevalmistava etapina. Huvi lapsepõlve ajaloo vastu on viimasel ajal muutunud nii elavaks, et selle ala teaduslikust kirjandusest on võimalik koostada bibliograafiaid. Lapsepõlv ja noorus ise on kultuuriilmingutena veel üsna noored (Antikainen 1986). Lapsepõlve
sõid puuvilju, käisid salaja vaatamas, mida teine suguharu teeb. Jack võttis kaks Ralphi sõpra pantvangi, need sõbrad andsid siis Ralphile informatsiooni, mida Jack järgmisena teeb. Jack kiusas väga Põssat ja Ralphi. Jack ja tema suguharu tapsid Põssa, aga Ralphi nad kätte ei saanud. Enne Ralphi jälitamist pandi mäetipp põlema. Ralph põgenes elu eest kuni jõudis rannale. Rannal seisis laeva kapten kes küsis lapselt paar küsimust. Kui teised ka sinna jõudsid, hakkasid kõik nutma. Pärast nutuhoogu sõitsid kõik koju.
Võttes seda kui alust ja fakti, tekib aga järgmine küsimus – kuidas on jäänud erinevad usud tänapäevani püsima? Teoretiseerides küsimuse üle, kuidas usk läbi sajandite püsima on jäänud, võib öelda, et arvuliselt ülekaalukatel juhtudel kannavad vanemad enda uskumusi ja tõekspidamisi endi lastele edasi. Seega sõltub lapse usk või mitteusk vanemate kasvatusest. Vanemad ning keskkond panevad paika lapse moraalid ja tõekspidamised, võttes tihti lapselt endalt valikuvõimaluse ära. Alles täiskasvanuks saades võib inimene vastavalt enda kogemustele, õpitule ja kuuldule usku vahetada. Küll aga on tihtipeale selleks hetkeks vanematepoolne usk nii kinnistunud, et taoline olukord leiab aset harva. Järeldades eeltoodud käsitlusest väidan, et igaüks meist sünnib siia maailma ateistina enne, kui neile sisendatakse mingi usk või mõtteviis. Tuginedes usu tekkimise võimalustele, on usk valikuvõimalus ning seda just täiskasvanueas
Perekonna peamiste funktsioonidega saab välja tuua järgmised. 1. Soojätkamisfunktsioon on sajandeid olnud perekonna olulisemaid funktsioone. See tagab rahvastiku püsivuse ja taastootmise. Abielupaari soov lapsi saada on üldinimlik ja sellel on palju põhjusi. Emotsionaalses plaanis tahetakse last, keda hoida ja armastada. Majanduslikus mõttes loodetakse, et laps jätkab vanemate elutööd. Tulevikus loodetakse lapselt tuge. Lapse kasvatamises nähakse sageli elu mõtet. 2. Seksuaalfunktsioon on perekonnal samuti olnud nii traditsioonilises kui ka modernses ühiskonnas, see on taganud abielupaari seksuaalsuse õiguspärase väljendamise. Tänapäeva ühiskond suhtub tolerantsemalt abieluvälistesse suhetesse. Vastastikune kiindumus, sõprus ja erootiline armastus aitavad hoida paarisuhet, mis on omakorda keskne ja otsustav kogu perekonna emotsionaalse heaolu tagamises.
aga vihahoog. Kas ausat inimest väärtustades saab valeks pidada tema vaateid? Komplimendid, kiitusavaldused ja positiivsed kommentaarid tõstavad enesehinnangut, negatiivsed arvamusavaldused sünnitavad aga pahameeltning sallimatust. Üdini .ausaks jäädes koguneb paratamatult vaenlasi ning see maailm muutub üha enam põlastusväärsemaks, inimesed järjest tülgastavamaks. Ausust peetakse meie ühiskonna vältimatuks osaks, ema nõuab seda oma lapselt ning abikaasad üksteiselt. Liigne otsekohesus näitab tahes-tahtmata kaaslaste tõelist palet ning muutub misantroopia seemneks.
läheb. Noormeestelt võetakse õigus valida. Tean olukorda, kus noorpere kolis teise linna, kuna perepea oli saanud väga hea töökoha. Ajal mil perel hakkas kõik ülesmäge minema, saadeti noormehele komissariaadist kutse. Pere elu oligi ühe ainsa otsusega keeratud pea peale. Isa pidi lahkuma enda pere kõrvalt, jättes naise koos lapsega võõrasse linna väga väikse sissetulekuga. Aega läinud teenima noormehelt ei võetud ainult võimalus valida, vaid võeti ka tema lapselt lapsepõlve mälestused koos isaga. Arusaadav on, et iga enesest lugupidav noormees läheb aega teenima, kuid tal peaks olema õigus valida, kuna ja kuhu. Tuleks leida kompromiss riigi ja tulevaste ajateenijate vahel. Me oleme planeedi kõige targemad isendid, meil kõigil peaks olema õigus valida ja luua enda tulevik ise. Pole õige, et otsustajaks võib olla inimene, kellel on võim. Meie ühiskonnas on kahjuks sajandeid otsustajate rollis olnud võimukad
k a va l d u m in e Sümptomid eh Kerge kuni keskmise raskusega vaimse arengu peetus ning sagedased käitumisprobleemid nagu ahne söömine, söögi varastamine ja otsimine ka prügikastidest Teismeliseeast tekivad psühhiaatrilised probleemid. Nad on emotsionaalselt labiilsed, kangekaelsed. Esineb depressioon ja madal enesehinnang, mis suureneb aastatega. Diagnoosimine Kromosoomide analüüs - selleks tuleb lapselt võtta vereproov, mille rakkudest eraldatakse kromosoomid, mida uuritakse mikroskoobi all. Geneetiline konsultatsioon - mitme spetsialisti üheaegsel nõusamisel selgitatakse perele haiguse olemust, selle tõenäolist kulgu ja olemasolevaid ravivõimalusi. Räägitakse kuidas haigus pärandub lastele, kui suur on haige lapse saamise risk perel ja lähisugulastel. Selgitatakse millised võimalused on haigust diagnoosida juba enne lapse sündi Ra v i v õ i ma lu s e d
Lapsed ja vanemad jäävad teineteisest kaugeks, lastel ei teki peresisest autoriteeti. Lapse liigne korralekutsumine ja kamandamine ei pruugi aga samuti anda head tulemust. Repliigid nagu „ära roni,’’ „ära istu,’’ „tule siia’’ jne mõjuvad lapse tegevusele pärssivalt ja tekitavad temas pigem trotsi. Kui vahetpidamata mingit korraldust või õpetust jagada, läheb kogu jutt ühest kõrvast sisse, teisest välja.Kui lapselt küsida, miks ta täiskavanu poolt öeldut ei täida, siis käitub ta, nagu ta polekski kuulnud, et temaga räägitakse. Kuldseks keskteeks oleks ehk mõlemast kavatusmeetodist parimate palade väljanoppimine. Lapsevanema asi on siiski kehtestada piirid ja reeglid, et laps kogu oma vaba aja arvuti ees ei istuks, vaid annaks oma panuse ka pere heaolu jaoks. See võib väljenduda kasvõi prügikasti väljaviimises, oma toa korrashoidmises, koeraga jalutamas käimises või millegis muus. Nii
PÕHIKOOLI LÕPUKÕNE 2008. Tere kallid lõpetajad, vanemad, õpetajad ja sõbrad! Kord küsiti ühelt lapselt: ,,Kas aasta on pikk?" ,,Pikk, pikk nagu igavik!" vastas ta. Ühelt õpetajalt küsiti sama, ta mõtles viivu Ning vasatas: ,,Aeg lendab linnutiivul" ARMAS LÕPETAJA! Nagu Viivi Luik oma jutus on kirjutanud just nõndasamuti on ka elus: sulle tundub see üheksa aastat igavikuna; mulle lühikese viivuna. Üheksa aastat tagasi hakkasid sa ehitama haridusemaja. Ettevalmistus selleks ehituseks oli kestnud siis juba seitse aastat. Sinu hariduse vundament oli valminud kodus ja tugevdatud
küsitlejat parandada). Teine faas mis on nö. kontakti loomise faas koosneb kahest osast. Esimene on avatud osa, mis on vajalik, et luua lapse jaoks rahulik ja toetav keskkond, mis aitaks lapse ja küsitleja vahel kontakti saavutada. Teises osas on lapsel palutud kirjeldada hiljuti kogetud neutraalset sündmust nii detailselt kui võimalik. See aitab lapsel aru saada, kui detailselt ta hiljem peab hakkama juhtunud sündmust kirjeldama. Kolmas faas on ülemineku faas, kus lapselt küsitakse küsimusi nagu näiteks ,,Kas sa tead, miks ta täna siin oled?" või ,,Räägi mulle, mis põhjusel sa tulid täna siia minuga rääkima?". Need küsimused annavad küsitlejale märku, kas laps mõistab, mis sündmusest ta hilisemas faasis rääkima hakkab. Kui on näha,et laps vastab küsimustele valesti, siis küsitleja liigub edasi rohkem täpsemate küsimuste juurde, et laps mõistaks, mida temalt oodatakse. Neljas faas on vaba meenutus, mis koosneb kolmest avatud ütluste osast
- Oidipus tappis enda isa, teine on see et ta on paaris naisega kes on ühtlasi ka tema ema 3)milles süüdistas Oidipus Kreoni, kui arvas, et Teiresias teda toetas?- oidipus arvas et kreon oli saatnud teiresiase. Oidipus arvas et kreon tahab ta hukka saata ja siis tema koha endale võtta. 4)millise ende oli Lokaste sõnul saanud Laios ning mida teinud, et selle täitumist vältida? - Ta sai teada et tema ja Iokaste laps lõpetab Laiose elutee. Et seda ei juhtuks kõitis ta lapselt jalge liikmekohtadest ja lasi heita laane põhja mäestiku. 5)miks ei olnud Teebas enam teenrit, ainsat pääsenut, kes rääkis Lokastele ta mehe tapmisest kolme maantee ristil? -Teener olles näinud Laiose surma ja pärast kui nägi, et Oidipus troonile sai palus ta et ta veisekarjuseks saaadetaks sellest linnast kaugele 6)mis jäi Korinthoses elades Oidipuse hinge nii torkima, et ta läks vanemate teadmata vargsi Delfi oraakli juurde? mida ta seal teada sai
jm. Kuidas ravida? Kergetel juhtudel piisab vaid igapäevasest pea pesemisest, mis vähendab naha rasusust ja ketendust. Ravi tuleb alustada võimalikult varakult ja korrata haigustunnuste taastekkel. Kassihaigus ehk peaseen Enamasti põevad peanaha seenhaigust lapsed enne murdeiga. See on haigus, mis kuidagi ise üle ei lähe, pigem läheb hullemaks, koldeid tuleb juurde. Eelkõige kandub nakkus edasi lemmikloomadelt, kuid on ka võimalik, et nakkus levib ühelt lapselt teisele kas vahetu kontakti või saastunud esemete kaudu (näiteks kamm, müts, padi vms). Sagedamini tekivad haiguskolded avatud kehaosadele, näiteks näole, kaelale ja käsivartele, ning tavaliselt just sinna kohta, mis on loomaga otseselt kokku puutunud. Harvematel juhtudel haigestub ka juustega peanahk, kus tekib üks või mitu murdunud juustega haiguskollet. Peaseene ravi kestab keskmiselt kuus kuni kaheksa nädalat, mil laps neelab tablette. Peale kõigi
Kuulekus on nii tähtis, et tegelikult pole kasvatus mitte midagi muud kui kuuletuse õppimine. Kuulekuse sisendamine lastele ei ole väga lihtne. On täiesti loomulik, et hingel on oma tahtmised, ja kui asja ei aeta esimesel kahel aastal õigesti, siis hiljem on eesmärki saavutada raskevõitu. Esimeste eluaastate eeliseks on ka see, et siis saab kasutada vägivalda ja sundi. Aastataega 4 unustavad lapsed kõik selle, mis nendega varases lapsepõlves tehti. Kui siis õnnestub lapselt tahe võtta, ei meenu talle hiljem enam mitte kunagi, et tal on olnud tahe, ja just sellepärast pole halbu tagajärgi ka karmusel, mida selleks vaja läks. Järelikult peab kohe alguses, kui lapsed midagi märkama hakkavad, näitama neile nii sõna kui teoga, et nad peavad alluma vanemate tahtele. Kuulekus seisneb selles, et lapsed: 1)täidavad meeleldi käsku, 2)lõpetavad rahulikult tegevuse, mida neile keelati, 3)lepivad korraldustega, mis neile antakse."
Need omakorda tekitavad probleeme perekonnas. Vanemad soovivad tavaliselt alati ainult head oma lapsele, aga seda tihtipeale noored ei mõista. Nad ei saa aru miks nad näiteks peavad olema teatud kellaks kodus või miks peavad vanemad teadma kellega nad koos on. Tundub justkui nagu puuduks privaatsus. Tegelikult aga vanemad muretsevad oma võsukeste pärast ja ei soovi, et nad satuks halvale teele. Mõnikord vanemad aga nõuavad oma lapselt liiga palju. Vanemate abistamine on loomulikult iseenesest mõistetav, kuid teisemelisele tundub palju tähtsam sõpradega rääkimine kui näiteks nõudepesemine. Mõnikord võivad vanemad teha väga suure probleemi sellest kui üks taldrik on kuhugi vedelema jäänud, aga noor ei näe selles mingit probleemi. Selletõttu tekib kodusesse õhkkonda palju mõttetuid pingeid, mida nooruk püüab eirata võimalikult vähe kodus olemisega.
Me omandame paljud liigutused lapsepõlves. Eitava suhtumise märgiks raputame pead. Näiteks, kui väikesel lapsel on kõht täis, liigutab ta pead kahele poole, et ema ei saaks talle lusikat suhu panna. Kõige kergemini mõistetavad liigutused ongi lastel. Kui laps valetab, püüab ta kätega suud katta. Kõrvade katmine kätega või sõrmede toppimine kõrvadesse, väljendab, et laps ei taha vanemate moraalijutlust kuulata. Laps surub peopesad silmadele, kui ta näeb seda, mida ei taha. Kui lapselt midagi ära võtta, siis paneb ta käed puusa, ajab lõua ette ja suu on pärani, näidates hambaid. Sellise käitumisega püüab ta hirmuäratav välja näha. Tervitamine avab tee suhtlemiseks. Kasutatakse erinevaid võimalusi: peanoogutus, käeviibe, käepigistus ja õlapatsutus, põsemusi või kallistus. Ka lahkudes kasutame tervitamisele sarnaseid zeste. Me kasutame kuulates ja kõneledes noogutust. Võib tähele panna, et
nad vaatama ühte ja sama asju tõlgendavad nad seda erinevalt, kuna inimeste ajud funktsioneerivad erinevalt. Samuti rääkis ta, kui lihtne on manipuleerida väikeste laste mõttemaailmaga. Ta tõi välja seal näite, et kui anda lapsele kommikarp ja küsida talt, mis seal sees on vastas laps, et kommid. Kui ta karbi avas nägi, et seal sees on kriidid. Siis küsiti lapsel, et mis sa arvad mida arvab teine laps, mis karbis on ta vastas, et kriidid, siis küsiti lapselt, et mis sina arvasid mis siin on, ta vastas et kriidid. See näitab kui lihtsalt on lapsed mõjutatavad. Seega kogu see loeng oligi sellest, et kuidas aju töötab kõigil inimestel erinevalt ja kui lihtsalt on võimalik inimesi panna mõtlema teisiti. Viimaseks rääkis ta aju treenimisest ja selle arendamisest, et seda kõike on võimalik teha ja peabki, sest kui seda ei tee hääbub meie aju ära ja me ei oska enam ise mõelda. Märksõna mille valisin on aju treenimine
Skeemid-maailmaga suhtlemise ja suestumise viisid. Arenevad kahte protsessi: assimilatsioon, kohandamine. Assimilatsioon-olemasolevate skeemi kasutamine olemasoleva tõlgendamiskes (martinid ei ole head) (mustad pikd juuksed, lehvivad hõlmad, suur habe-tädi) Kohandamine-skeemi muutmine kogemusest tulenevalt (tädi ja suur habe ei käi kokku) 2.Oskavad ette kujutada väikest muutust, aga mitte suurt. (kujuta ette, mis oleks juhtunud kui sa poleks lapselt mänguasja ära võtnud-ei saa hakkama) (2-1 küpsise jaotus pole võrdne aga 2-1/2, 1/2 on võrdne lapse jaoks) 3. Laps on õppinud vaimseid repressioone omavahel seostama, oskab arvestada mitme muutusega samal ajal. 4. Ilmneb abstraktse, formaalse, hüpoteetilise mõtlemise võime. Paraneb võime lahendad aülesandeid loogilise arutluse teel. (reegel on et sulg teeb klaasi katki siis järelikult kui Don lööb klaasi sulega siis klaas läheb katki).
alkoholile vahelduseks vett. Positiivne karistus on mingi ebameeldiva stiimuli rakendamine, et mittesoovitud käitumine ei korduks. Näiteks kui alaealine jääb vanematele suitsetamisega vahele ja vanemad käsivad tal terve paki suitsu järjest ära tõmmata, on tõenäoline, et laps tulevikus enam suitsetada ei taha. Negatiivne karistus on millegi meeldiva äravõtmine, et mittesoovitud käitumine ei korduks. Näiteks kui võtta kadedalt lapselt mänguasjad ära, on tõenäolisem, et tulevikus on ta nõus oma asju jagama. 5. Milliseid igapäevaelu fenomene saab seletada klassikalise ja operantse tingimise abil? Selgita oma näite põhjal.(ÕO8, L8) Kui pidada mõnda aega dieeti ja ennast liigutada, siis märkab inimene, et ta kaotab kaalu ja näeb parem välja. Varsti suudab inimene ilma vaevata oma toitumist jälgida ja trennis käia, sest see viib ta soovitud eesmärgini. (operantne tingimine)
hariduse võimaluse ja seda nii gümnaasiumi hariduse kui ka kõrghariduse raames. Kõigil peaks olema võrdne võimalus saada haridust ja see ei tohiks minu arvates sõltuda sellest, kas su vanematel on võimalik sulle seda lubada või mitte. Hea haridus paneb aluse tulevasele elule. Suur osa inimestest kes haridust omandavad on noored ja neil pole veel oma kindlat sissetulekut. Tihtipeale pole ka vanematel võimalik last toetada, seega ei tohikski võtta lapselt võimalust õppida ja läbi hariduse endale tulevikus parem elu kindlustada. Nagu ka minu arutlusest selgub ei ole mul ühte kindlat poliitilist ideoloogiat millega minu maailmavaade ühildub. Ma ei poolda ühtegi poliitilist ideoloogiat täielikult, aga kõige rohkem minu maailmavaatega haakub liberaalne ideoloogia. Kõike eelnevat kokku võttes peaks minu arvates poliitiline ideoloogia motiveerima endale kõrgemaid sihte seadma ja ise rohkem
tuleb alandada ja mõnitada kõikide laste ees ebaõnnestumise korral. Viisakat suhtlemist peab ta vajalikuks ainult täiskasvanud inimestega. Kui ennem suhtusin sellese kui ühte õpetamisstiili, kuna ma olin siis ise veel laps, siis nüüd olen jõudnud kindlale arusaamale, et see on vale. Selline käitumine võib jätta eluaegseid jälgi lapsepõlves esinenud alaväärsus komplekside tõttu lisaks sellele võtab see lapselt iseseisvuse ja soovi ise midagi ära teha ilma hirmudeta. Head meelt tekitab rõõmus õhkkond rühmaruumis, minumeelest on halb tegeleda lastega kes on vaiksed ja mõni julgem toriseb kuskil. Otseloomulikult peab laiasplaanis olema kord majas, kuid õhkkond peab olema vaba. Siis on kõik tegevused sujuvamad ja tulemused paremad. Paljud tegevused nõuavad harjutamist, vähe on asju, mis tuleb loomulikult.
saladuseks, millest saab teada vaid see inimene ise oma elu elades. Prantsuse modernistlik kirjanik ja filosoof Jean-Paul Sartre nimetab kõigi eksistentsialistide ühiseks jooneks olevat veendumust, et inimene on tegelikult vaid see, kelleks ta ennast ise teeb. Kui inimesel pole sündides elus omaette eesmärki, siis järelikult ei oodata uuelt inimeselt elus esialgu mitte midagi peale lihtsalt vanemate jaoks ,,nunnu olemise". Kultuuriti on lapse saamise tähendus ehk see, mida lapselt suurena oodatakse, samuti erinev. Funktsioon on inimesel vaid selle mõiste kõige väiksemas tähenduses oma lähedaste jaoks. Sama on vastutusega. Noor inimene ei olegi võimeline vastutama teda aitavad selles ülesandes tema vanemad. Täiskasvanu aga peab vastutama ainult oma tegude ees. Maailm ei oota inimeselt midagi, ega ei määra ka tema elusaatust. See on inimese enese kujundada. Inimene sünnib oma olemuselt vabana. Ainsad kohustused on tema enese ees
Seega on loovus arengu eeldus. Loovus ja loovmäng nõuab aega ja pingutust. Õpetaja/lapsevanema poolt välja mõeldud, televisiooni või interneti poolt pakutud mängud/lõbustused ei nõua lapse ajult tööd. Täiskasvanute poolt organiseeritud laste aeg ja energia ei anna lapsele võimalusi õppida kasutama omaenese initsiatiivi. Laps vajab vaikust ja igavust, et üldse saaks sündida oma mõte, idee. See võimalus võetakse lapselt ära pideva kiirustamise ja tulemustele orienteeritusega. Laste aeg ja energia on sageli organiseeritud täiskasvanute poolt, mistõttu ei harju lapsed kasutama omaenese initsiatiivi. Nad on harjunud tegema asju korralduste järgi (sh ka näiteks näidiste, sabloonide jm järgi). Selleks, et loovus saaks avalduda, on tähtis turvatunne. Olgu siis tegemist lapse, noore, täiskasvanu või eakaga, mehe või naisega, kõik me vajame turvalist keskkonda, et me julgeksime
kakskeelseks mingi teise enamus- või vähemuskeele omandamise kaudu, siis käsitletakse seda valdavalt rikastava kakskeelsuse olukorrana. Esimene keel, milleks on antud juhul prestiizne enamuskeel, ei ole ohus. Seda ei asendata teise keelega, ükskõik kas uus keel on enamus- või vähemuskeel. Kodu ja/või kooli kaudu lisab laps senisele mingi uue keele ja kultuuri ning kadusid ei toimu. Erinev on olukord siis, kui vähemuskeelt kõnelevalt lapselt oodatakse, et ta omandaks kodus või sagedamini koolis teise keelena mingi enamuskeele. Eesmärk on uue (enamus-) keele saamine domineerivaks keeleks, või isegi esimese vähemuskeele väljatõrjumine. Seda käsitletakse taanduva kakskeelsusena (Baker 2005 ). 1. 2 Kakskeelse lapse kõnetegevus Ka suhteliselt hea eesti keele oskuse korral võivad lapsel tekkida suhtlemis(väljendus) raskused, kuna tal puuduvad teadmised, kujutlused. Eriti võib selline olukord tekkida erinevatest
Millal pärilikud haigused välja löövad? Mõni võib avalduda pensionieas, mõni juba enne sündi. Tänu sünnieelsele diagnostikale sünnib Downi sündroomiga lapsi harvemini, Eestis praegu umbes üks üheksasaja vastsündinu kohta. Kui pere ühel lapsel on mingi raske geenihaigus, siis saab järgmise raseduse ajal loodet selle haiguse suhtes kontrollida. Näiteks paari aasta eest sündis polütsüstiliste neerudega beebi, kes elas ainult ühe päeva. Surnud lapselt võetud materjalile tehti geeniuuring. Selgus, et tegu on haigusega, mille puhul oli pere kordusrisk haige lapse sünniks 25 protsenti. Kui naine jäi uuesti rasedaks, siis tehti 10.11. rasedusnädalal uuringud ja selgus, et loode on terve. Pärilike haigustega sünnib viis protsenti kõigist vastsündinutest. 1992. aastast saati kontrollitakse Eestis kõiki vastsündinuid kahe päriliku haiguse vastu: kilpnäärme alatalitlus ja ainevahetushaigus nimega fenüülketonuuria
väga erinevad seega oleks peaaegu kõik teod siinilmas õiglased. Ma lähtun pigem sellest, et õiglus on seotus õigusega ebaõiglane on teise inimese õigusi alahinnata (rassism, seksism jne). Tulles tagasi inimõiguste juurde, eksisteerib nende juures ka erinevaid probleeme, mille üle vaidlemine ei näi lõppevat. Tähtsaimad neist on abordi ja eutanaasia küsimused. Kui igal inimesel on õigus elule, kas siis on õiglane võtta elu veel sündimata lapselt või haigelt inimeselt? Nendes küsimustes muidugi inimeste põhimõtted erinevad ning ma ei saa siinkohal üldist vastest nendele küsimustele anda. Siiski arvan isiklikult, et abordid võiks olla lubatud ainult teatud juhtudel kui inimene ei tuleks lapse kasvatamisega majanduslikult toime või kui lapsel on tõesti väga väike võimalus ellu jääda mõne haiguse tõttu. Õigluse väljendumine erineb aga nii ühiskondlikul kui religioossel tasandil.
9. Nimetab perekondi õigete liikmetega. 10. Tunneb ära kõik koduloomad. Teab mis hääli teevad ja mida meile annavad. 6 4. Kõne areng 2-3 aastane laps suudab arusaada juba keerulistest lausetest (mine vii paber prügikasti). Mida vanemaks laps saab seda, rohkem hakkab ta oma vestlusesse tooma ka sihipäraseid ja õigeid (käe)liigutusi. 2-3 aastane laps: · Ühendab nimisõna tegusõnaga. Marko sööb. Küsi lapselt: Mida Marko teeb? Koos raamatut vaadates küsi piltide kohta: Mida karu teeb. Aita lapsel vastata: Karu kõnnib. · Väljendab kahe sõnaga omandisuhet. Vali esemed, mis on kellegi omad ema kleit, isa lips. Osuta esemele ja küsi: Kelle oma? Nimetage ja näidake kehaosi, erinevaid asju ja ütelge algul koos, hiljem ütleb laps, kelle omad need on. · Vastab küsimusele Kus? Kui keegi läheb toast ära, küsi. Kuhu isa läks? Kus isa on?
Ära pane haiget ülearu soojalt riidesse, nii ei saa keha liigset sooja ära anda: Palavik lastel: Palaviku põhjuseks on enamasti viirus või bakteriaalne nakkus. Temperatuuri tõusul üle 38,5on aga alandamine vajalik, Krambid tekivad kõige sagedamini 6.elukuu ja 4.eluaasta vahel, mil aju on palaviku tõusule tundlikum kui hilisemas eas. Samas on lastel rohkem kõrgemat palavikku, sest termoregulatsioonikeskused on veel välja arenemata! Esmaabi: 1 Säilita rahu, lapselt võtta ülearused riided ja katta teki asemel linaga., et ta saaks soojust ära anda. 2 Alanda tuulutamisega toa temperatuuri 3 Anna lapsele rohkelt toasooja jooki 4 Aseta lapse otsmikule jahe mähis 5 Hõõru keha toasooja veega. Ülehõõrumist jätkata niikaua kui palavik hakkab langema. Kui palaviku ajal on lase käed ja jalad jahedad, siis soojenda neid. 6 Kui eelloetletud meetodid ei aita, tuleb anda palavikku alandavaid ravimeid.
1. Nimetav Kes? Mis? Nt: laps 2. Omastav Kelle? Mille? Nt: lapse 3. Osastav Keda? Mida? Nt: last 4. Sisseütlev Kellesse? Millesse? Nt: lapsesse 5. Seesütlev Kelles? Milles? Nt: lapses 6. Seestütlev Kellest? Millest? Nt: lapsest 7. Alaleütlev Kellele? Millele? Nt: lapsele 8. Alalütlev Kellel? Millel? Nt: lapsel 9. Alaltütlev Kellelt? Millelt? Nt: lapselt 10. Saav Kelleks? Milleks? Nt: lapseks 11. Rajav Kelleni? Milleni? Nt: lapseni 12. Olev Kellena? Millena? Nt: lapsena 13. Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Nt: lapseta 14. Kaasaütlev Kellega? Millega? Nt: lapsega · Eesti keele morfoloogia (tegusõna ja käändsõna vormid): 1. Arvu katekooria jaguneb ainsuseks ja mitmuseks. Nt: mina meie 2
pildis kohta. Ta oli kui aksessuaar, mille armastusest mehe vastu soetas, oskamata sellega midagi peale hakata. Olla ema tähendab pühendumist ja armastust, mida pidevalt jagada tuleb, olenemata selle rasketest tahkudest. Sageli ei märka inimesed seda, et lapsed peegeldavad täiskasvanute käitumist ning peavad nende ebasobivat käitumist kasvatamatuseks. Lapsevanem, kes võtab last kui ebameeldivat ja rõhuvat kohustust, ei saa oodata ka oma lapselt ideaalset olemist. Ometi on just laps see, kes hoiab oma vanemaid, hoolimata kõigest halvast , mida nad lapsele teevad. Kevin ei reetnud oma ema vägivallatsemist ka siis, kui ta selle all füüsiliselt kannatas. Lapse jaoks on olulised nii ema kui ka isa, kes peaksid koos töötama pere ühise õnne nimel. Kevin hoidis oma isa poole, sest isa ülistas teda ning kaitses teda sedavõrd, et ei suutnud temas halbu külgi näha
keegi hakkab füüsiliselt lapsele haiget tegema, minnakse vahele, vaid kõige rohkem seisneb see just psühholoogilises. Kui laps saab koolis halva hinde ja tuleb koju, saab laps mõnedes perekondades karistuse selle eest, et ta polnud õppinud. Sellisel juhul laps õpib, et kui ta ei saa halbu hindeid, siis ta suudab vältida midagi, mis teda kahjustaks, aga ta ei õpi õppima iseendale. Ta õpib vältima ebamugavusi ehk hakkab valetama, spikerdama ja viilima. Lapselt võetakse tahe õppida, mis on aga suurim kaotus lapsele, aga ka lapsevanemale. Sellisel juhul tulekski last õpetada rääkima mulle, kuidas ta päev möödus ja kas oli halbu hindeid. Kui oli, tuleks teda aitadata. Kasvõi selgitus, mis võib mulle tunduda lihtlabane, võib osutuda lapsele hädavajalikuks. Laps õpid halva hinde korral lahendust otsima. Probleemist aru saada, mitte seda probleemi eemale tõukama. Sama kehtib ka heade hinnete puhul. Ei tohi lapsele anda
LAPSE KOHANEMINE LASTEAIAGA. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ. Igal lapsel on pöördepunktiks tema elus lasteaeda minek. See on üleminek senisest kodusest miljööst lasteaia elutegevusele, uutele suhetele eakaaslastega ja täiskasvanutega. Lateaeda minek on elumuutus, mis vajab nii lapselt kui täiskasvanult põhjalikke ettevalmistusi. See ei tohi olla juhuslik, vaid pikemat aega kestev tegevusprogramm. Väike inimene väärib seda, et teda lasteaeda minekuks põhjalikult ette valmistatakse, lähtudes tema vajadustest ja oskustest. Kohanemise edukus sõltub enamalt jaolt kodusest ettevalmistusest. Tähtis on kodu ja lasteaia koostöö. Lateaia ja kodu lähenemine teineteisele tähendab seda, et koolieelse kasvatuse tulevik kuulub lapsele ja perekeskusele.
mängib klotsiga nagu autoga o Tegevuste planeerimine kujuteldava reaalsuse abil Preoperatsionaalne periood: Sümboliliste representatsioonide omandamine Animism – laps hingestab eluta objekte ja üritab nendega mängida, nagu need elaksid. Nt laps ütleb, et õus puhub tuul, kuna puud lehvitavad üksteisele. Lapseea egotsentrism – ei suuda aru saada, kuidas teda nähakse, arvab end täiskasvanuga võrdseks. Näitab videot, kuidas lapselt küsitakse, mis ta seal näeb. Kui makett ümber pöörata, küsib küsija, et mida ta (küsija) praegu näha võiks ja laps vastab neid samu asju, mida ta ise praegu näeb ehk ta ei saa aru, et küsija neid asju ei näe Mentaalsed representatsioonid staatilisest olukordadest, muutuste ettekujutamine on raske Konkreetsete operatsioonide periood: Suudavad arvesse võtta teise inimese vaatepunkti – läheb üle egotsentrism. Algklasside laps ei
läbi maapinnalähedane osoon. Rahvastikuprobleemid. Maa elanike arvu tõus 1 miljardini 19. sajandi algul võttis 3 miljonit aastat. Juba järgmise 130 aasta jooksul rahvaarv kahekordistus ja jõudis 2 miljardini umbes 1930. aastal. 2000. aastal arvatakse Maa elanike arv olevat 6,3 miljardit. Isegi juhul, kui arengumaade rahvad suudaksid sajandivahetuseks vähendada sündimust 3,8 lapselt ema kohta 3,3 lapsele, suureneks maailma elanikkonna arv aastaks 2150 11,6 miljardini. Eestis ei ole rahvaarvu ülemäärane kasv probleemiks, pigem on olukord vastupidine. Viimase rahvaloenduse andmeil elas 1989. aastal Eestis 1 565 662 inimest, neist 61,5% (963 000) eestlasi. Tähelepanuväärsed sündmused on arenenud alates 1988. aastast, mil algas sündivuse kahanemine nii venekeelse elanikkonna ja seejärel (1990.a.) ka eestikeelse elanike seas. Kuna samal ajal suurenes ka
väljapaistev ja loominguline tegevus. Kuid kui andekas laps ennast ei realiseeri, siis on see lisaallikas emotsionaalsete probleemide tekkimisele. Andekate seas on palju ka visuaal-ruumilisi mõtlejaid, mis teeb neile raskeks kohanemise meie koolide traditsioonilise, järjestikusele ja auditiivsele õpistiilile tugineva metoodikaga, mis omakorda võib samuti võimendada käitumis- ja distsipliiniprobleemide ilmnemist. Mõnedes perekondades võib esineda kalduvust oma lapselt liiga palju nõuda ja toetamise asemel pidevalt hinnatakse ja kritiseeritakse last. Samas võib olla peresid, kus andekust pannakse pahaks, lapse üliaktiivsust, uudishimu, õppimistahet ja tundlikkust ei mõisteta. Õpetaja-klassijuhataja ülesanne on sellistel puhkudel vanemate delikaatne suunamine. Miks terased lapsed saavad halbu hindeid? Tihti võime koolides kohata olukorda, kus lapsed, kes on andekad, ei suuda või ei taha oma võimete kohaselt õppida
mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). ( Anu Leuska, Arengupsühholoogia 2010) Lapse isiksuse areng koolieelses eas sisaldab kaks olulist aspekti: 1) laps hakkab üha enam mõistma ümbritsevat maailma ja teadvustab oma koha selles - viimane põhjustab uute käitumismotiivide tekke; 2) tundmuste ja tahte areng, mis kindlustavad käitumise püsivuse. See on iga, mil täiskasvanu esitab lapsele juba palju suuremaid nõudmisi kui varem. Lapselt oodatakse nüüd kõigile kohustuslike käitumisnormide järgimist. Kui nooremas eelkoolieas on lapse käitumine veel impulsiivne, ta käitub hetkel tekkinud soovide ja tundmuste ajel, ta ei anna endale aru, mis sundis teda nii või teisiti käituma, siis eelkooliea lõpuks on lapse käitumine enamasti teadvustatud - ta võib üldjuhul oma käitumist arukalt selgitada. 4
keeldudest. Ta suhtleb ja teeb otsuseid iseseisvalt, ilma et laseks ühel sisehäältest end käsutada. 2. Kuidas ennast analüüsida? Transaktsioonianalüüsi oskus tähendab õppida märkama, millal teis räägib lapsevanem, laps või täiskasvanu. Näide: bussis nähvab tõugatu tõre Vanem kõrvalseisvale (kasvatamatule) Lapsele: "Ärge trügige!" ja vastuski "Mind ju tõugati!" tuleb (ülekohtuselt süüdistatud) Lapselt (ebaõiglasele) Vanemale. Thomas Harris pakub oma raamatus "I´m OK You´re OK" välja kaks reeglit oma jutu analüüsimiseks: 1. Õppige märkama oma sisemist last, tema nõrkusi ja hirme ning seda, kuidas ta neid tavaliselt väljendab. 2. Õppige märkama oma sisemist lapsevanemat, tema reegleid, käske ja veendumusi ning seda, kuidas ta neid tavaliselt väljendab. Osates erinevaid tasandeid näha endas, märkate neid ka teistes. 3. Transaktsioonide liigid 3.1
Õigekirjaraskused esinevad sageli koos lugemisraskustega, mis vaatamata mõningale progressile lugemisvilumuses, püsivad ka teismelise ja täiskasvanu eas. Otsustav faktor düsleksia diagnoosimisel ongi lugemisraskuste püsima jäämine pärast mitut kooliaastat. Kuidas aidata lugemisraskustega last? Lapsega tuleb väga palju suhelda ja talle jutustada. 1.-2. klassi lapsele, isegi siis, kui ta loeb juba päris hästi, peaks siiski ette lugema. Alati tuleb küsida lapselt, kas ta sai loetust aru (vajadusel selgitada). Tekstid lapsele iseseisvaks lugemiseks peavad olema jõukohased ja huvipakkuvad. Kui laps kipub sõnu aimamisi lugema, siis võib oletada, et tal on pikema sõna veerimisel juba algus meelest läinud. Teha võib kriipsukesi näiteks liitsõnade liitumiskohtadesse, siis pole vaja korraga kogu sõna kokku veerida, samas tähendus jõuab kohale. Raskematel juhtudel võib teksti lausa silbitada.
· "Aja mahavõtmine". Mida teha? · Lihtsate valikute andmine. mitte: "Mari, istu kohale ja lõpeta oma ülesanne!" vaid: "Mari, sa kas lõpetad selle ülesande praegu või teed seda pärast tunde". · Ning teda tuleb pärast tunde jätta, mitte unustada! Mida teha? · Otseste korralduste andmine · Tegevuste loogiliste tagajärgede rõhutamine · Otsesed küsimused käitumise kohta. Küsida tundi segavalt lapselt kolm küsimust: Mida sa teed? Kas sa rikud reeglit? Mida sa peaksid tegema? Kui laps ei vasta, peaks õpetaja ise vastama Mida teha? · Tasustamine ja karistamine · Karistamine: Soovitavast ilmajätmine Ebameeldivate tagajärgede tekitamine · Karistamise reeglid · Karistamise ohud
Kasvatusstiilid: Autoriteetne kasvatus- Arvestatavad on nii lapse kui ka täiskasvanu õigused. Lastelt oodatakse eakohast käitumist, sõnakuulelikkust ja kohusetunnet. Vanemate roll on olla armastavad, julgustavad, last juhendavad ja selgitavad oma käitumist. Lapsi kiidetakse kui ka laidetakse. Autoritaarne kasvatus- Laste maailma ja vajadusi tunnustatakse vähe. Nõutakse sõnakuulelikkust, on tugev kontroll ja pärsitakse iseseisvust. Kasvatus on külm ja jäik. Lapselt oodatakse vaid allumist ja laps on vanemast sõltuv. Autoritaarset kasvatust iseloomustab lapse kamandamine, kritiseerimine ja halvustamine. Lapsel puudub asjadest oma arvamus. Mittesekkuv kasvatus- Sellist kasvatusvormi iseloomustab mittenõudliku kasvatusu kombineeritus ükskõikse või eemale tõukava käitumisega. Kodus puuduvad reeglid ja kontroll, vanemad on ükskõiksed, emotsinaalselt külmad ja endassetõmbunud. Lapsel tekivad
Tingituna sapphapete suurest hulgast veres , võib tekkida kogu keha sügelus. KUIDAS NAKATUTAKSE BHEPATIITI? Bhepatiidi viirus on veel nakkusohtlikum, kuna see levib nii otsese kontakti kaudu nakatunud verega kui ka teatud kehavedelikega nagu sülg, sperma ja tupevedelik. Kõige tavalisemad Bhepatiidi levimise viisid on emalt lapsele kas sünnituse ajal või kohe pärast seda. Perekonnasiseselt lapselt lapsele. Seksuaalse kontakti kaudu. Vereülekandel nakatunud vere või verekomponentidega ja nakatunud isiku süstla kasutamine. Maailmas on 2 miljardit inimest,kes on Bhepatiidi viiruse kandjad, 350 miljonit põevad juba kroonilis Bhepatiiti. Bhepatiit on tõsine tervishoiuprobleem ka paljudes populaarsetes turismiriikides KaguAasias ja Aafrikas.Seetõttu on
rahvaarvu kiirele kasvule on paljudes riikides suurenenud toidupuudus ja veepuudus. Lahendus: Rahvastikuprobleemi lahendamine on üks keerulisemaid. Maa elanike arvu tõus 1 miljardini 19. sajandi algul võttis 3 miljonit aastat. Juba järgmise 130 aasta jooksul rahvaarv kahekordistus ja jõudis 2 miljardini umbes 1930. aastal. 2006. aastal oli Maa elanike arv 6,3 miljardit. Isegi juhul, kui arengumaade rahvad suudaksid sajandivahetuseks vähendada sündimust 3,8 lapselt ema kohta 3,3 lapsele, suureneks maailma elanikkonna arv aastaks 2150 11,6 miljardini. Me ei saa hakata ometi inimesi tapma arengumaades ega kätt ette panema. Kõige lihtsam oleks panna paika minngid piirid ,et üle 2 lapse peres ei tohi olla. Kindlasti tuleks arengumaades propageerida kaitsevahendeid. Ka need väiksed liigutused võivad olukorda paremuse poole muuta. 3 kultuuri- või tehnikasaavutust 1) Massikultuurid
Elatise väljamõistmisel arvestab kohus vanema kõiki lapsi, kes on saanud täisealiseks, sõltumata sellest, kas vanem esitas elatise nõude neist mitme või kõigi vastu. Kohus võib jätta elatise käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isikult välja mõistmata, kui vanem hoidis vanema kohustuste täitmisest kõrvale. Täisealiseks saanud laps vabaneb vanema ülalpidamiskohustusest, kui vanemalt on vanema õigused ära võetud. Kui pärast täisealiseks saanud lapselt abivajavale töövõimetule vanemale elatise väljamõistmist muutus täisealiseks saanud lapse või vanema varaline seisund, võib kohus neist ükskõik kumma nõudel muuta elatise suurust või elatise maksmise lõpetada. Elatise maksmise võib lõpetada ka käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud aluse äralangemisel. 2. Teiste perekonnaliikmete ülalpidamiskohustused 2.1. Vanavanema kohustus ülal pidada lapselast
lastega videosalvestatakse ning hiljem transkribeeritakse. Mitmete arvutiprogrammide abil saab teada lapse keelelise taseme. Kõigil kõne arengu meetoditel on oma tugevad ja nõrgad küljed. Kõige effektiivsem on kasutada samal ajal mitut meetodit. Kuidas arendada lapse kõnet? Väikelapseeas Koolieelses eas *Nimetada asju, mida laps *Rääkida lapsega asjadest, näeb ja saab katsuda. mida laps parajasti ei näe. *Rääkida lapsega *Küsida lapselt päeva arusaadavalt kohta, et ta ise pikalt hoidekeeles. räägiks. *Rääkida iga lapsega *Kuulata last ja talle eraldi. vastata *Suhelda lapsega võimalikult palju Aitäh!
allumatusena. Vanemad ja pedagoogid pole praeguste laste ja noorte jaoks enam automaatselt autoriteedid, vaid peavad oma usaldusväärsust tõestama. Neile ei avalda mõju nt koolidirektor (suur ülemus) ega laksuandmine. Neid ei saa joone taha käsutada, nende jaoks polegi mingit joont olemas. Tähelastel on ka võime tajuda teistsuguseid inimesi. Tavaarusaama järgi on lapsele see, mida täiskasvanu ütleb, kehtiv tõde. Ja lapselt oodataksegi räägitu uskumist. Tähelaps võtab tõsiselt aga ainult seda, millesse ka täiskasvanu ise usub. Laps märkab kohe, kas vanema arvamus on kooskõlas tema sõnadega. Või kas vanema olemus on kooskõlas sellega, mida ta tahab välja näidata. Kui see ei ole mitte, siis näitab vanem seda kohe välja ja peegeldab tagasi. Me oleme elu jooksul õppinud mõistatama, mida inimene ühtesid või teisi sõnu kasutades tegelikult
annaabi.ee 
