Inimeste parasiitseened (0)

Inimeste 
parasiitseene
d
Mis on 
parasitism ?
Parasitism on 
kooseluvorm  kus 
üks organism 
saab kasu teine 
kahju
Kuidas  seenhaigused  
tekivad?
Kõige tõenäolisemalt võib jalaseene 
saada üldkasutatavate ujulate 
põrandatelt, bowlingu-jalatsitest, aga ka 
õhukestes sukkades  lennujaama  
turvakontrolli läbides (sokid vähendavad 
haigestumisriski juba oluliselt). Just 
rahvarohketes kohtades levib haigus 
seetõttu, et see nakkab haige inimese 
taldadelt ja küüntelt eraldunud 
seenespooride kaudu. Mõningail 
andmetel püsivad need mikroskoopilised 
seeneniidistiku osakesed 
nakatumisvõimelistena kuni 12 kuud. 
Seenel on hea kasvada ja areneda siis 
kui tal on soe ja niiske !
Jalaseenest lähemalt
Jalaseene teket soodustab soe ja 
niiske keskkond. Jalaseene arengut 
soodustavad ka ebamugavad ja 
kitsad  jalatsid, kus soojus ja niiskus 
panevad seenespoorid kergesti 
vohama. Jalgade seenhaigus on küll 
ravitav, kui uuringud näitavad, et 
42% juhtudest kipub  haigus elu 
jooksul siiski korduma. Jalaseent on 
võimalik ravida apteegis müüdis 
olevate geelide ja kreemidega.
Kõõmaseen
Kuidas tekib?
Liigse hulga surnud naharakkude  irdumine  põhjustab 
peanaha sügelemist ja valget või hallikat ketendust 
juustega kaetud peanahal. Kõõma  tekkes  on 
süüdistatud nii kuiva kui  rasust  nahka, pea  pesemist  
liiga sageli või liiga harva, stressi, kehva toitumist 
jm. 
Kuidas ravida?  
Kergetel juhtudel  piisab  vaid igapäevasest pea 
pesemisest, mis vähendab naha rasusust ja 
ketendust. Ravi tuleb alustada võimalikult varakult ja 
korrata  haigustunnuste taastekkel.
Kassihaigus  ehk  peaseen
Enamasti põevad peanaha seenhaigust lapsed enne 
murdeiga. See on haigus, mis kuidagi ise üle ei lähe, 
pigem läheb hullemaks, koldeid tuleb juurde. Eelkõige 
kandub  nakkus  edasi lemmikloomadelt, kuid on ka 
võimalik, et nakkus levib ühelt lapselt teisele kas vahetu 
kontakti või saastunud esemete kaudu (näiteks  kamm , 
müts, padi vms). Sagedamini tekivad haiguskolded avatud 
kehaosadele, näiteks näole, kaelale ja käsivartele, ning 
tavaliselt just sinna kohta, mis on  loomaga  otseselt kokku 
puutunud. Harvematel juhtudel  haigestub  ka juustega 
peanahk, kus tekib üks või mitu murdunud juustega 
haiguskollet. Peaseene ravi kestab keskmiselt kuus kuni 
kaheksa nädalat, mil laps neelab  tablette . Peale kõigi 
nende punktide on veel see haigus ka nakkav.
Kiirikseentõbi ehk aktinomükoos
Kiirikseentõbi ehk aktinomükoos on inimestel ja loomadel esinev 
krooniline haigus, mida põhjustab kiirikseen ja iseloomustab 
mädakollete tekkimine. Ki rikseened on looduses laialdaselt 
levinud; inimesel leidub neid suuõõnes ja  seedekanalis . Mikroskoobiga 
vaatlemisel meenutavad nad väliskujult seeni, raku ehituselt 
aga baktereiddutse. Kiirikseente tungimisel kudedesse areneb 
pikkamööda 
tihke  põletikukolle, mille kohal olev nahk muutub lil akaspunaseks 
ja paiguti mulgustub. Inimesel 
puhkeb aktinomükoos enamasti suu ümbruses ja kaelal, võib 
aga esineda ka siseelundites. Aktinomükoosi vältimiseks 
tuleb hambad korras hoida. Ei tohi närida kõrsi ega viljapäid, 
sest neil võib leiduda kiirikseeni. Loomadest haigestuvad aktinomükoosi 
sagedamini  veised  ja sead. 
TÄNAME KUULAMAST!
Greete -Caisa  Allik , Eero 
Maling
2014

Document Outline

• Slide1
• Slide2
• Slide3
• Slide4
• Slide5
• Slide6
• Slide7
• Slide9