100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-04-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
agneta14
Õppematerjali autor
Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha.
............................................................................................ 36 2 SISSEJUHATUS Stress ehk pingeolek on meile õpilastele üsnagi tuttav mõiste. Tänapäeval on kooliõpilaste hulgas suhteliselt laialt levinud negatiivne stress. Selle üle pole midagi ka imestada, sest õppimimine on iseenesest märksa pingestavam ja raskem protsess kui paljudel ametikohtadel töötamine. Kooliõpilane on veel noor ja kogenematu ning ei pruugi pingeseisus toime tulla. Idee uurida koolistressi avaldumist, põhjuseid ja toimetulekut tuli eelkõige sellepärast, et enamik õpilastest puutuvad kokku koolistressiga ning see teema on maailmas muutunud üsna suureks probleemiks. Uurimistöö eesmärgiks on saada teadmisi gümnaasiumiõpilaste koolistressi põhjuste, toimetuleku ning koolistressi avaldumise valdkonnas. Samuti on eesmärk välja selgitada,
Kui palju me ka ei sooviks, prooviks on elus nii tõusu kui mõõna perioode. Ei saa elada vaid naeratus näol, kui silmis on pisarad, me kõik oleme omamoodi elus saanud tunda raskeid hetki, probleeme, raskus tunnet hinges ja muid negatiivseid emotsioone. Kuid kõik oleneb inimesest, kes neid tundeid kogeb. On tugevaid, on nõrgemaid, täpselt nii palju, kui on maailmas inimesi on ka erinevaid isiksusi. Mõned toibuvad kergesti ja ei vaja nõu ega tuge, mõne jaoks võib mõni mure olla aga selline, millest ülesaamine võtab kaua aega ja vajab abistavat sekkumist. Meil on Eestis palju asutusi, keskusi, organisatsioone, ametnikke ja spetsialiste, kes saavad inimesi erinevatel elu hetkedel aidata, toetada nii rahaliselt kui ka emotsionaalselt. Küsimus on aga, kas kõik inimesed on nendest olemasolevatest võimalustest teadlikud ja oskavad, julgevad vajadusel abi küsida? Antud ainetöö teema valisin, kuna tundsin huvi end rohkem arendada ja viia kurssi
kasutatakse arengupsühholoogias)- on suguküpseks saamise iga. See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus, sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on puht maskuliine tähendus. *Noorukiiga(ld. keelest adolescens-kasvamine, täiskasvanuks saamine, küpsus)- on ülemineku periood lapseeast täiskasvanuikka. Noorukiea termin on laiem(Murdeiga on noorukiea 1 faasidest).Nimetatakse noorukiteks, noorteks, noor (Youth teenage). Nooruki ja noore kohta ing. keeles Youth on kasutusel teaduskirjanduses, erinevad lähetused. Enamusel juhtudel Youth tähistab hilises noorukieas olijat. Kui eesti keeles kasutatakse noor siis seda üldiselt mõeldakse üliõpilase tähistamiseks. Teine seoses selle ealistega peame vaatama kuidas autor kasutab seda terminit. Teismelise eas 11-19 a indiviidid või teine võimalus märgistab teismelise terminit ehk murdeea(varajane keskmine iga)
halvad hinded jne. Koolitöödest on õpilaste jaoks olulisemateks stressoriteks kontrolltööd, arvestused, eksamid ja kodused tööd. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks pettumine sõbras, võimetus toime tulla esitatavate nõudmistega, rahulolematus oma välimusega, haigused ja õnnetusjuhtumid, pidev kritiseerimine vanemate ja õpetajate poolt, elukoha vahetus, konflikt perekonna ja ühiskonna väärtuste vahel, pinged perekonnas, rahapuudus, soov olla üliedukas, vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus, mure oma tuleviku pärast jne. Ka areng ise võib olla stressi allikaks. Tuleb ette, et pinged, mida noor peab taluma, on tema jaoks ülejõu käivad ning kergest meeleolulangusest kasvab välja depressioon - haigusliku sügavusega kurvameelsus. Suhete osas on läbisaamine klassikaaslastega olulisem, kui suhted õpetajatega. Kõige
või tagajärgi, mis tehtud otsustega kaasnevad. Kuna valdav enamus noorsookirjandusest kajastab tüdrukute probleeme, siis töö eesmärgiks oli uurida, milliseid probleeme käsitletakse, kuidas naistegelasi kujutatakse ning milliseid lahendusi noored oma probleemidele leiavad. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada välja, kas teostes kajastatavad probleemid on ka tänapäeva tegelikkusega seotud, kui realistlikult on probleeme käsitletud ning kas teostes kujutatavad tüdrukud võiksid olla sarnased ka reaalse elu tüdrukutega. Uurimiseks luges uurimistöö autor läbi kolm uuema aja noorsooromaani, mis kõik on ilmunud peale 2000. aastat: Aidi Valliku "Kuidas elad Ann?", Mare Sabolotny "Kirjaklambritest vöö" ja Ene Sepa "Medaljon" ning tegi nende raamatute peategelaste põhjal järeldusi tüdrukute kujutamisest kirjanduses. Võrdluseks reaalsusega, otsis uurimistöö autor artikleid, mis kajastaksid samasuguseid probleeme, nagu on kujutatud teostes.
näljahädad jne. Mõjutused ühiskonna kultuurifaktorite poolt muudavad nii naise kui mehe rolli ja kujundavad lapsesünnitamise aega, laste arvu peres, infotehnoloogiaga kokkupuuteid, diagnostikavõimalusi jne. Mittenormaalsed elusündmused on sageli sellised, mis mõjutavad suurt osa indiviidi elus. Sündmused, millest üks või teine ei ole edukas kogu rahvale, võib olla ebaõnnestumiseks inimestele kogu eluks. Selliseks sündmuseks võib olla vanema surm lapse varases eas, raske haigestumine või puudega lapse sünd. Nad võivad esineda ka õnnelike sündmustena nagu äkiline rikastumine, võimalus elada välismaal, eriline õnnestumine karjääri alal. Seega, need sündmused võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Nad võivad põhjustada 14
- omab teadmisi motoorse, kognitiivse, sotsiaalse ja emotsionaalse arengu kohta; - oskab kirjeldada eri arengustaadiumides olevaid inimesi (alates imiku-, lapse-ja murdeealistest kuni täiskasvanute ning vanadeni); - omab ettekujutust selle kohta, kas on tegemist normaalse arenguga või võib olla tegemist arenguprobleemidega. ÕPPEMATERJALID H. Gleitman, J. Gross & D. Reisberg (2014). Psühholoogia. Tartu: Hermes. Lk 643-697. TEEMAD Kognitiivse arengu arengu etapid ja sisu vastavalt KORDAMISEKS J. Piaget’ teooriale. Kaasaegsed täiendused J. Piaget’ teooriale. L. Võgotski teooria ühisosa ja erinevused J. Piaget’
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid