Perekonna ülesanded Annaliisa Kenppi Jaanika Vichterpal Perekond Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Ehkki perekond on sajandite jooksul läbi teinud suuri muutusi, on ta siiski säilinud ja mängib inimeste elus siiani olulist rolli. Perekond Perekonna ülesanded Soojätkamisfunktsioon ühiskonna seisukohalt tagab see rahvastiku püsimise ja taastootmise. Abielupaari soov lapsi saada on üldinimlik. Soojätkamisfunktsioon Perekonna ülesanded Seksuaalfunktsioon On olnud nii traditsioonilises kui ka modernses ühiskonnas On taganud abielupaari seksuaalsuse õiguspärase väljendamise Seksuaalfunktsioon Perekonna ülesanded Majanduslik funktsioon Üha enam peresid alustab oma elu võlgadega koormatuna, sest asjad on kallid. Kui peres on laps, siis tõusevad tema vajadused v
Perekonna ülesanded Gertrud Aasaroht 10 klass Hoolitsus Turvalisuse funktisoon Hariv/kultuuriline funktisoon Sotsialiseerumine Soo jätkamine Majanduslik toimetulek Seksuaalfunktsioon Minu pere Minu pere väärtustab kõiki eespool toodud funktsioone. Peamiselt siiski on tähtis hoolivus, sotsiaalsus, haridus, kultuurilisus, turvalisus, hoolivus ja muidugi ka majanduslikud asjad on tähtsad. Aitäh vaatamast!
Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus Leibkond on ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha ja/või toiduressursse ning kelle liikmed ise tunnistavad end üheks leibkonnaks Tuumperekond- perekond, mille moodustavad kas mees ja naine või üks nendest ning nende üks või mitu last Uuspere- on peretüüp, mille vähemalt ühel liikmel on olnud oma tuumperekond, st ta on enne korduskooselu olnud abielus/vabaabielus Abielu- sotsiaalne institutsioon sugupoolte suhete korraldamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides Külalisabielu- eri elukohtades elavate inimeste suhe, mida iseloomustab osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vaba aeg, vahel ka ühised lapsed Kordusabielu- kord abielus olnud lahutatud või lesestunud inimese abielu Fiktiivabielu- abielu, mille sõlmimise aluseks on soov saada ametlikku paberit abielus olemise kohta, tegelikku abielu/kooselu ei planeerita
ühist kultuuri, kus kõikide liikmete füüsiline, vaimne, emotsionaalne ja sotsiaalne areng on tagatud ja turvaline (Duvall, 1977) Perekond on abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega, kes kuuluvad leibkonda. (http://www.eki.ee) Universaalset perekonda iseloomustab veresugulus, ühine olme, vastastikune abistav käitumine, ühine moraalne vastutus, ühine keskkond ja ühine kasvukeskkond lastele. Tuumperekond abikaasad ja nende ühised alaealised lapsed Laiendatud perekond tavaliselt kolm erinevat kooselavat põlvkonda Leibkond vs perekond Leibkond ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ning kelle liikmed ise tunnistad end üheks leibkonnaks. Leibkonna võivad moodustada lühemaks või pikemaks perioodiks sõbrad, õpingukaaslased vms. Leibkonna põhitunnus on elu ühises ruumis majapidamistöid ja -kulusid jagades
Monogaamia - (ühe mehe ja naise kooselu) Ühisabielu ehk rühmaabielu - üksteisele kuulusid terved rühmad Polügaamia - paarabielu Polügüünia - mees abielus mitme naisega Polüandria - naine abielus mitme mehega Perekonna ülesanded: · Ühiselu kindlustamine ja seksuaalsuse kontroll · Pereliikmete tööjaotus · Laste kasvatamine lähedase koosolu õhkkonnas · Järgnevale sugupõlvele kultuuri õpetamine Perekonna lisafunktsioonid: · Majanduslik - perekonnas on majanduslikult kergem elada kui üksinda · Psühholoogiline - psüühilise kindlustunde tagamine ( pereringis vajab inimene kõige vähem enesekaitsevõtteid) · Taastootev - inimene taastab oma energia, mis ta on väljaspool kodu kulutanud Perekonnatähendus: · Lapseeas - vajatakse perekonda kõige rohkem, olulised oskused omandatakse 5-10a. Jooksul. Kõige tähtsamal kohal perekond. · Noorukieas - noor kaugeneb perest. Tahab iseseisvalt elu proovida.
kokkuvõtvalt välja tuua järgmised tõsiasjad: · Peaaegu pooled erinevates uuringutes küsitletud isadest sooviks veeta rohkem aega oma lastega, kuid seda motivatsiooni tõmbab alla üldine arvamus, et meeste ülesanne on peamiselt ikka töötegija ja rahateenija olla. · Oluliselt mõjutab isalikku käitumist toetus teiste lähikondlaste, seda eriti ema poolt. Suur osa naisi aga ei tahagi, et nende abikaasad oleksid lastega rohkem seotud seda hirmust, et isa tungib ajalooliselt neile kuulunud tegevuspiirkonda. · Tihti jäävad mehed lapse kasvatamise protsessist kõrvale ka seetõttu, et nad peavad oma kasvatuslikke oskusi vähesteks. Lapsega tegelemiseks vajalikud oskused kujunevad aga just läbi isa ja lapse ühistegevuste koos tegutsedes areneb isal enesekindlus ja tundlikkus, võime mõista last.
Hiljem on selle tulemuseks valimatud sõprussuhted, puuduv süütunne, sotsiaalse kohanemise häired, ebapiisavad emotsionaalsed väljendused, vaene sõnavara ning algklassides halb lugemis ja kirjutamisoskus, kuueaastaselt ei ole need lapsed sageli kooliküpsed (Lunge,1993). HOOLITSUS Just perekonnas saadakse kogemus hoolitsemisest ja hoolitsetud olemisest siin väljenduvad vabamalt inimeste nõrkused, hädad ja haigused. Abikaasad hoolitsevad vastastikku teineteise eest, pakkudes seega eeskuju lastele. Väikelaps sõltub täielikult tema eest hoolitsevatest täiskasvanutest, õpib ja harjub aga seega ka ise märkama, millal tema saab hoolitseja rolli täita. HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON Lapsed õpivad vanematega suheldes hindama kirjandust ja valima teleprogrammidest seda, mida vaadata tasub.
Tuumperekonna alatüübi moodustab mittetäielik tuumperekond, mis koosneb ühest vanemast koos alaealiste lapse või alaealiste lastega. 1.3.1. Tänapäeva tuumperekonna iseloomustus Tuumperekonna aluseks olev abielu (kooselu) põhineb varasemaga võrreldes enam abiellujate emotsionaalsel suhtel. Abikaasa valik sõltub eelkõige abiellujatest, suguvõsal ei ole olulisi õigusi ega majanduslikku huvi noorte abielu suhtes. Suguvõsa ei määra abiellumise aega. Abikaasad kontrollivad ja reguleerivad ise laste arvu vastavalt oma tarvetele ning oma võimalustele. Sugulased ei kuulu enam stabiliseeriva jõuna perekonda ega osale pere argipäevas. Nende osavõtt ja toetus on tavaline erakordseil juhtudel, näiteks raske haiguse või õnnetuse puhul. Perekond on bilineaarne, mis tähendab, et mõlema abikaasa suguvõsal on ühesugune tähtsus. Abilelupaari elukoht ei olene sugulussuhetest.
Kõik kommentaarid