tööstusdisaini sünnipaigaks · Ebasümmeetrilised risttahukad ja Funkt. · Ludwig Mies van der Rohe · Natside võimuletulek Ludwig Mies van der Rohe · 1886a-1969a · Saksa arhitekt · Kuulsaim Bauhausi arhitekt ja hilisem kooli direktor Rohe- kuulsamad ehitised · Seagramm Building · Lake Shore Drive'il Le Corbusier · Üks 20. sajandi mõjukamaid arhitekte · sveitslane (1887a-1865a) · Pidas oluliseks hoonete vormi ilu · Hooned on lakoonilised · " Maja on elamise masin" Corbusier- tuntumad ehitised · ÜRO peakorter New · Ronchampi kabel Yorkis Corbusier. Villa Savoye Konstruktivism · Kunst ei pea kujutama elu, vaid looma uusi vorme ja ehitama uut elukeskkonda · Levis läände · Tähistab abstraktse kunsti variante · Tekkis ajakiri "De Stijl" · Vene tuntumad konstruktivistid: V. Tatlin; A.Rodtsenko; E; Lissitzky Vladimir Tatlin · III Internatsionaali monumendi makett.
Kuidas mina õpin ? Minul on õppimisel tähtsaim aisting nägemine. Enim meeldib mulle materjali lugeda. Loen tekste diagonaalis saades kogu info kiiresti kätte. Õppida aitab ka läbi kirjutamine, mida ma teen kahjuks liiga vähe. Ka on mu konspektid lakoonilised, nii et mul on raskem kodus asjadest aru saada. Õppimist ei sega rahulikum, ühetooniline muusika. Kui aga mängib mõni hea, rütmikas lugu siis see viib mõtted mujale ja kodutööde tegemisest ei tule midagi välja. Ka muud välised helid on segadust tekitavad. Maitsmisaisting ei oma mingit tähtust, küll aga lõhnataju. Enamasti õpin ma kohe koolist tulles ja enne õhtusööki. Pärastlõunal ei ole lõhnad probleemiks aga õhtu lähenedes tühjeneb kõht
Lahingutseenid ning heli olid viidud perfektsuseni, kaameratöö oli lihtsalt super. Teatrilavalt tuntud noored näitlejad täitsid rolle nagu valatult. Sõda oli usutav ja hirmutekitav. Jäin mõtlema, kust nii palju sõitvaid tanke kokku saadi, küllap tugev oli mänedžeritöö. Lahingutseenide vahele jäid mõned dialoogid ning hingetõmbehetked, mis lasid vaatajal seljatoele vajuda. Pinge kadus vast liigseltki ära, näis nagu sõda kadus vahepeal ära. Dialoogid olid lakoonilised ning üsna ootuspärased. Puudu polnud ka sõjafilmidest ammutuntud klišeelised kurvad lähedasele kirjutamised, vendadest sõdurid, kellest mingi hetk üks ilmselt surma saab, prillidega piripill ning valitseja pilkamine. Kõik sõjafilmi komponendid olid koolipoisiliku täpsusega sisse kirjutatud. Puudu polnud ka kergest huumorist, mis muige näole tooks. Jäin mõtlema, kust nii palju viina poisid koguaeg said, küllap oli tugev mänedžeritöö.
sümf prelüüd, I impressionistlik orkestriteos, poeemi ainetel, muusika ühel teemal dramaatiline. ,,Meri" eskiis, 3 osa: I Koidust keskpäevani II Lainete mäng III Tuule ja mere kahekõne, oluline pillirühm löökpillid. Klaveripala süit: ,,Laste hulk" Neoklassitsism- tekkis, sest tüdineti impressionismist ära, restauratsioon pärast I ms, mindi tagasi renessanssi ja baroki ajastusse. Iseloomustab: 1) harmoonia 2) orkestratsiooni üldine lihtsustamine 3) lihtsus 4) selged lakoonilised meloodiad 5) hoiduti äärmuslikest emotsioonidest 6) väärtustati taas täpset vormi. Kujutavas kunstis oli Kubism, mida edendas Picasso. Igor Stravinski- Elulugu- poola aadliku perest, sündinud Peterburis, isa ooperilaulja, saanud head kasvatuse ja hariduse, õppinud klaverit, Peterburi Ülikooli õigusteaduskonna lõpetaja, kõik muusikalised teadmised Rimski-Korsakovilt, muusikat koolis ei õppinud, 1910.a elas vahelduvalt Pr ja Venemaal, 1917
Kirik ei lubanud pühasse mulda (surnuaia müüridesse) teatriga seonduvaid inimesi matta, aga Moliere siiski sai kuningas Louis XIV käsul. 1886. A. Wiera ,,Ihnus" etendusega jõudis Moliere Eestisse Aforism ehk mõttetera, prantuse kirjanduses moes 17-18.saj. Kirjanikud - moralistid ei loonud mitte romaane ega novelle vaid lühikesi kokkusurutud proosaminiatuure või mõtteteri mis põhineisd elunähtuste vaatlustel ja mõtliskustel. Mõte sügav ja piiritu, lakoonilised, üldistavad maailma. Nt. La Rachelfoucauld 17. märts Gongora kujundatud metafoorid, keerulised sõnad, hämar luuletaja. Quevedo kuulsuse sai kriitikuna, sotsiaalsed ja kodumaa teemad, kritiseeris ka Gongorat, istus pagenduses ja vangis. 18.märts Gongora ja Quevedo 2 hispaania suurt luuletajat, elavad ajastu raskelt läbi. Hispaania riigi allakäigu tajumine Hispaania barokk. John Donne (1572 - 1631) inglane, peened filosoofilised arutused, ei võlunud naisi vaid
pikaajalistest plaanidest, mida nimetatakse strateegiliseks plaaniks. CRM (Customer Relationship Management) ehk kuidas tehnoloogia ja suhtlemise abil paremini kliendisuhteid juhtida. Firma maine Esmamulje kujuneb sellest, mida klient akna- või ukseklaasi tagant näeb. Hoone välisilme, samuti trepp mõjutavad esmamuljet. Kliendisõbralikkust näitavad osutavad sildid, mis paiknevad seal, kuhu klient vaatab, mitte aga seal, kuhu on mugav paigutada. On hea, kui sildid on lakoonilised ja selgelt arusaadavad. Sissepääs majja või ruumi peaks olema silmatorkav, et kliendil ei tekiks kahtlust, kas on ikka õige uks? Ruumi sisenedes peaks klient kohe suutma orienteeruda. Esmamulje ruumist tekib kliendil kiiresti ja tervikuna. Klient tajub ruumi ja teeninduse üldist atmosfääri ning hindab seda enda seisukohast lähtuvalt.Atmosfääri loomine on kui sisemine turundustegevus, mis hiljem, valminuna, hakkab end teostama välisturunduses.
Reklaam kui kunsti ära kasutamine, kus kunst on kui reklaami kriitika. Et asi töötaks piisavalt kindalt siis reklaamis kasutatakse kliseekujundite ja reklaami retoorika iseärasuste nihestamist. Ülisuured reklaamid, mis on meeletult odavad ning leviala on tuntavalt suurem kui kunstinäitusel. See on kui väljakutse ja eneseteostuse koht kunstnikele, kes annavad end ära reklaamisfääridesse teenima sümbolistlikku ökonoomiat. Plakatid, kus ilutsevad peal lakoonilised laused topeltkodeeritud sõnumitega ning kaks korda suurema artikulatsiooniga. See tekitab vaatajas ambivalentse seisundi, mis lõpptulemusena toidab passiivsust ja ükskõiksust, mida niigi teeb üldsus. Toimub täielik ajupesu ja orjastamine massimeedia ja komunatsiooni ja infotulva all. Reklaami valitseb kõikjal meie ümber. Tänaval kõndides, billboard'id, ühsikondlikus transpordis sõites. Kohvikusse sisseastudes või mööda kesklinna tänavaid kõndides jagatakse sulle
Ilmselt on sageli eeskujuks võetud kreeka maalikunsti teosed, neid kas otseselt kopeerides või vabalt ümber kujundades. Seinamaalidel oli eeskätt dekoratiivne iseloom. Peale figuraalsete kompositsioonide maailiti seintele arhitektuuridetaile, ornamente jne. Seinamaalingud Vettiuste majas Pompejis. Portreemaal jälgis üldiselt samu põhimõtteid mis portreeplastika ja püüdis esile tuua inimeste isikupäraseid jooni. Põhja-Aafrikast on leitud mõned lakoonilised, kuid väga ilmekad portreed. Maalikunsti üks osa oli mosaiigikunst- väga dekoratiivne ja monumentaalne. Seda tehnikat, mis on pärit Idamailt, kasutasid roomlased peamiselt põrandate kaunistamiseks, kuid mosaiike leiame ka seintelt ja isegi sammastelt. Rooma mosaiikidest kuulsaim kujutab Makedoonia Aleksandrit Issose lahingus. Nimetatud mosaiik on ühe kreeka maali koopia.
.... on ju selle maavitsaliste perekonna esindajate viljad nii rikkad suhkrute ja C-vitamiini poolest, sisaldavad valku, tärklist, orgaanilisi happeid, kiudaineid ja pektiini, mineraalained (kaltsiumi, naatriumi, magneesiumi, rauda, kloori, fosforit, väävlit, räni, joodi), aga samuti karotenoide karoteeni ja lükopeeni (nemad annavad viljale kollakasoranži või punase värvi), B-grupi vitamiine, nikotiin- ja foolhapet, K-vitamiini. Keelekasutus varieerub suuresti. Lakoonilised ja lühikesed laused vahelduvad mitmeid lehekülgi hõlmavate lausetega. Näiteks sisaldab üks novell ühte lauset, mis on venitatud seitsme lehekülje pikkuseks, mida alguses on hea ja ladus lugeda, aga mingil hetkel see katkeb ning tekst võtab uue pöörde ning algab vaidlus eelnevalt öelduga. Kujundite paljusus, võõrkeelsed tsitaadid, fraasid, paari novelli pealkiri on inglise keeles. Freudi psühhoanalüüs, Lotman, Richard Ashcroft. Paljudes novellides
(1930-1932), aga ka illustratsioonid "Usuõpetuse lugemikule" ja Juhan Jaigi "Võrumaa juttudele". Ekspressionismi mõju saame näha ka karikatuuri õitsengus. Selle kunstiala suurmeistrid olid Otto Krusten ja Gori. Viimase kunst on emotsionaalsem. Tema kohati naturalismini üksikasjalikes ja vahel räpakana mõjuvates joonistustes on esindatud koomika kogu skaala, leebest huumorist ja onupojapoliitikat rünnates. Krusteni peamiselt ainult kontuuriga joonistatud karikatuurid on ülimalt lakoonilised, täpselt kaalutletud, aga väga ilmekad ja vaimukad. 1930. aastaiks oli avangardistlik kunst Pariisis taandunud. Lõpuks peegeldas 1930. aastate eesti kunstis toimunud rahunemine kindlasti eesti ühiskonna stabiliseerumist ja iseseisvuse kindlustumist, eestlaste rahulolu ja elurõõmu kasvu. 1930. aastail domineeris Eestis kunst, mis rahulikult, aga meelelise tundlikkusega kujutas lihtsaid, igapäevaseid motiive. Nagu Pariisis, ei
Nii ulatusid ka uue üleeuroopalise mustriraamatute lainega hiliskeskaegsed ristpistemustrid ka eesti rahvakunsti tikandeisse. Esineb saksa keelseid lauseid tikandeil, kuid on võetud vaevaks ka neid tõlkida (head isu, maga hästi jm). 19.sajandi lõpupoole kujunes välja uus juugendstiili laad. Väljaannete vahendusel levisid voolava joontemönguga, ornamentaalsed, pinnalised ja ühtlasi fantaasirikka stiliseeriva laadiga, tihti ka jaapanlikult lakoonilised juugendmustrid kogu Euroopas. Sõiduvaipade ja seinatekide kaunistustes hakati 19.sajandi teisel kümnendist peale tikkima madal-, side- ja varspistes mustreid hobusepeade ja raudadega. Kandes endas õnne, kodurahu, jõukuse ja heaolu sümboolikat, said need maarahva seas populaarseks. Näiteks Kesk- ja Lõuna-Eesti jõukamates piirkondades levisid laialt tihedad villased tuniistehnikas heegelribadest või ruutudest dekoratiivsed vaibad, mille kontrasttoonis vöötidel (ruutudel)
Ilmselt on sageli eeskujuks võetud kreeka maalikunstiteoseid, neid kas otselt kopeerides või vabalt ümber kujundades. Seinamaalidel oli eeskätt dekoratiivne iseloom. Peale figuraalsete kompsitsioonide maaliti seintele arhitektuuridetaile, ornamente jne. Sageli kohtame illusoorsete efektide taotlust. Portreemaal jälgis üldiselt samu põhimõtteid mis portreeplastika ja püüdis esile tuua inimeste isikupäraseid jooni. Põhja-Aafrikast on leitud mõned lakoonilised, kuid väga ilmekad portreed. Maalikunsti üks osa olimosaiigikunst väga dekoratiivne ja monumentaalne. Seda tehnikat, mis on pärit Idamailt, kasutasid roomlased peamiselt põrandate kaunistamiseks, kuid mosaiike leiame ka seintelt ja isegi sammastelt. Rooma mosaiikidest kuulsiam kujutab Makedoonia Aleksandrit Issose lahingus. Nimetatud mosaiik on ühe kreeka maali koopia. Juba meie ajaarvamise alguses oli Rooma muutunud väga kireva rahvusliku kooseisuga hiigellinnaks
aega välja puhkamiseks või kodutööde lihvimiseks. Teine näide, kus erinevatest infokildudest teeme omad järeldused, on palju rohkem levinud. Siin varitseb oht, et kokku pandud tervik koosneb liiga abstraktsetest nähtustest ja on väär. Näiteks kui mõni sõber jätab külla/peole/kuhu iganes tulemata, võin hakata otsima vigu enda käitumises ja tegudes (Kas ma solvasin teda kuidagi? Kas ma ei abistanud teda millegagi?) ning unustan lakoonilised põhjused, näiteks bussist maha jäämise või telefoni aku tühjenemise. 4) Kui me kellelegi midagi seletame, peame pidevalt valima, kas kasutada abstraktset või konkreetset kõnelemisviisi. Et me ei oska alati täiuslikult vahet teha, mis on abstraktne, mis konkreetne, ei julgegi me tunnistada, et neist esimest pidevalt kasutame. Seega, isegi kui me ei mõtle abstraktselt, saame väita, et me seda siiski teeme, sest tõlgendusvõimalusi on alati
need on sellise romaani kapi kaunistused. Mööbli tegemiseks kasutati kuuske, seedrit, tamme. Põhja-Euroopa mägistes piirkondades tehti kogu romaani mööbel pehmetest puiduliikidest kuusest või seedrist. Voodid on väga primitiivsed nagu kirst ilma kaaneta koos väikese väljalõikega külgede keskosas. Jalaotsad lõpevad treitud käbidega ning peapoolne osa tehti kõrge seinana koos väikese puidust varikatusega. Romaani stiilis mööbli vormid olid lihtsad, lakoonilised ja primitiivsed. Harva kasutati dekoratiivseid motiive. Neljakandilised lauad ei ole jalgadega vaid asetsevad kahel otsapaneelil, olles omavahel tugevuse saavutamiseks ühendatud küllaltki massiivse prussiga. Sellistel laudadel mingisuguseid nikerdusi ei leidu. Oma konstruktsioonilt on palju keerulisemad ümmargused ja kaheksakandilised lauad, ühel postamendil asetsevad lauad, mis vajavad hulgaliselt arhitektuurseid lemente, sisse- ja väljalõikeid puusepatööna.
Näiteks: Tabel 3 Kui töös on ainult üks tabel, siis seda ei nummerdata. Kõik tabelid peavad kandma nende sisu lahtimõtestavat pealkirja. Kui kõik tabelis toodud andmed on ühesuguse mõõtühikuga, siis näidatakse see tabeli kohal paremal pool sulgudes. Mitme mõõtühiku kasutamisel esitatakse need vastavate veergude või ridade juures ilma sulgudeta, eraldades nad eelnevast tekstist komaga. Kõigil tabeli veergudel peavad olema selged ja lakoonilised pealkirjad. Veergude ja ridade nimetused kirjutatakse suure algustähega. Üldreeglina veerge ei nummerdata. Nummerdada tuleks siis, kui selleks on otsene vajadus: · tabel jätkub järgmisel leheküljel (kus enam ei korrata tabeli pead, vaid tuuakse ära ainult veergude numbrid); · töö tekstis viidatakse tabeli teatud veergudele; · mõne veeru nimetuses on näidatud kuidas saadakse tulemus antud veergu, näiteks (veerg 2 x veerg 4).
Väldi käskivat kõneviisi dialoogis Tavakeele väljendustel eelised, kuid võib mõista mitmeti Abi (Help) peab vastama kogemustele Süsteemis võimalus liikuda tagasi selgituse võimalus koos näitega mitte dikteerida operatsiooni kiirust sisend ja väljund kontrollitav kasutaja poolt Dialoog kohandatud õppimiseks suunatud tegevus ka väheste kogemustega kasutajale abi ja nõuanded kättesaadavaks Dialoog ise Dialoog inimene-masin Vastused lakoonilised : ja ja ei Arvutil on kergem kõnet sünteesida kui sellest aru saada Arvuti kõne kontrollimiseks: muuta kõne kiirust korrata, katkestada kõne ümber lülitada Näidikud Kindlusta liikumissuundade vastavus ekraanil ja kontrollitavas süsteemis Informatsiooni ja operatsiooni suhe on ebaselge Sisse/ On: üles, paremale, kasutajast eemale Välja /Off- alla, vasakule , kasutaja suunas Suurenemine (Increase) Üles, paremale, kasutajast eemale
teema aktuaalsus, tähtsus, uudsus; töö tegemise eesmärk; probleem; käsitletavad ülesanded selle probleemi lahendamiseks. 2.4. Töö põhiosa Töö põhiosa eesmärgiks on anda ammendav ülevaade probleemi püstitusest kuni lahendus- variantideni ja järelduste ning ettepanekute väljatoomiseni. Põhiosa koosneb põhijaotistest (peatükkidest) ja alljaotistest (alapeatükkidest ja punktidest). Kõik pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama sisule. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega. Sõnade poolitamine pealkirjas ei ole soovitav. Punkti pealkirja lõppu ei panda. Kui pealkiri koosneb kahest lausest, eraldatakse nad punktiga. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse vähemalt üks tühi rida. Pealkirja ja eelneva teksti vahele jäetakse vähemalt kaks tühja rida. 2.5. Kokkuvõte Kokkuvõttes tuuakse tehtud tööst tulenevad järeldused ja ettepanekud. Järeldustest peab
intonatsioonidest. Seda esitab orkestris enamjaolt üksainus instrument, madalas registris iseloomuliku tämbriga flööt. NEOKLASSITSISM Millal tekkis ja kus? Tekkis 1920. aastatel Euroopas. Kirjuta, mis mõjusid uudsena 20. sajandi esimese poole muusikas. Hoidumine äärmuslikest emotsioonidest. Väärtustati selget meloodilist joonist ja vormi tähtsust . Iseloomulikud olid lakoonilised (lihtsad) lühikesed meloodiad. Harmoonia ja orkestratsiooni lihtsustamine mängimisel. Väärtustati muusikateoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitust. Igor Sravinski (1882-1971). Esimene tema loodud neoklassitsistlik teos oli ballett ,,Pucinella" Iseloomusta tema tähtsust 20. sajandi muusikaloos. Ta on kirjutanud muusikat kõikides zanrites sakraalmuusikast jazz`ini. Tema lavamuusikale on iseloomulik eri zanrite -
Näiteks: “Tabel 3”. Kui töös on ainult üks tabel, siis seda ei nummerdata. Kõik tabelid peavad kandma nende sisu lahtimõtestavat pealkirja. Kui kõik tabelis toodud andmed on ühesuguse mõõtühikuga, siis näidatakse see tabeli kohal paremal pool sulgudes. Mitme mõõtühiku kasutamisel esitatakse need vastavate veergude või ridade juures ilma sulgudeta, eraldades nad eelnevast tekstist komaga. Kõigil tabeli veergudel peavad olema selged ja lakoonilised pealkirjad. Veergude ja ridade nimetused kirjutatakse suure algustähega. Üldreeglina veerge ei nummerdata. Nummerdada tuleks siis, kui selleks on otsene vajadus: tabel jätkub järgmisel leheküljel (kus enam ei korrata tabeli pead, vaid tuuakse ära ainult veergude numbrid); töö tekstis viidatakse tabeli teatud veergudele; mõne veeru nimetuses on näidatud kuidas saadakse tulemus antud veergu, näiteks (veerg 2 x veerg 4).
Iga pealkirja ees on täiendav lõiguvahe 24 punkti. Pealkirjade lõppu kirjavahemärke ei lisata, erandiks on mitmest lausest koosnev pealkiri. Näide: 2. PAIDE LINNA ARENGUSUUNAD 2.1. Koolivõrgu arendamine Paides 2.1.1. Põhikool Peatüki pealkirja ning talle järgneva alapunkti pealkirja vahele võib paigutada sissejuhatava tekstilõigu, mis ei sisalda teema arendust. Kõik pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama sisule, pealkirjaks ei sobi küsi- ega hüüdlaused. Sõnade poolitamine pealkirjas ei ole soovitatav. 3.1.3. Loetelud Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või lühikestest fraasidest, kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Näide: Tootmisprotsessi sisendid on töö, kapital, maa. Kui loetelu punktideks on laused, siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada iga lauset uuelt realt
Ta toob lühidust ja uudsust keelde. Tundub samuti, et slängi kõneleja soovib olla uuudne, teistest erineda ning näidata oma loovust ja nutikust slängi kasutamisel. Kindlasti, slängi sõnu kasutades, seda enam näidatakse mingi kindlasse ühiskonda kuulumist. Slängi eelis koosneb sellest, et see annab võimaluse olla napisõnaline ja konkreetne. Jällegi Tenderi seisukoha järgi, slängisõnad on niivõrd inforikkad ja lakoonilised, millega nad saavutavad keelelist ökonoomsust. Siin kohapeal, võib kinnitada, et släng on ,,polüfunktsionaalne". Niisiis, slängi funktsioonid on: ,, soov varjata kõrvaliste kuulajate eest infot; keelelise ökonoomsuse (lühiduse) saavutamine; afektiivsus- oma suhtumise rõhutatud väljendamine; huumori- ja uudsusetaotlus; enese eristamine teistest; oma olemuse rõhutamine; üldtuntud autoriteetide ja normide kõigutamine"(Tender KK 1994: 299).
Lehekülgede (v.a tiitelleht) paremas ülaservas võib olla töö või vastava peatüki pealkirjaga (või selle lühendatud kujuga) päis. Lisad nummerdatakse eraldi (kui neid on rohkem kui üks) araabia numbritega (lisa 1, lisa 2 jne) ja pealkirjastatakse. Lisa pealkiri kirjutatakse läbiva suurtähega. 3.4 Pealkirjad ja sisukord Töö liigendatakse peatükkideks ja alapeatükkideks, mis pealkirjastatakse. Pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama töö sisule. Vältida tuleks selliseid töö sisust mitte midagi rääkivaid pealkirju nagu ,,Empiiriline osa" ja ,,Teoreetiline osa", isegi sissejuhatusele võib leida tabavama pealkirja. Kõigi peatükkide, sissejuhatuse, arutelu, allikate loetelu ja lisade pealkirjad kirjutatakse läbivalt suurtähtedega. Alajaotuste pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda. Sõnu pealkirjades ei poolitata
Numeratsioon paigutatakse lehekülje alla keskele. Tiitellehele ja sisukorrale leheküljenumbrit ei kirjutata. · Iga uus peatükk peab algama uuelt lehelt. Pealkirja ja teksti vahele jäetakse 2 tühja rida. Alapeatükk võib alata samalt lehelt, kui lehekülje lõppu mahub vähemalt 2 rida peatüki teksti. Alapeatüki pealkirja ja teksti vahele jäetakse üks tühi rida. · Pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama töö sisule. Pealkirjaks ei sobi küsilause. · Lõikude vahet tähistab üks tühi rida. Taandrida ei kasutata. TEKSTISISENE INFORMATSIOON Lühendid Töös tuleks kasutada võimalikult vähe ja soovitavalt üldtuntud lühendeid (nr, lk, a jms). Kui tööd läbib mitmest sõnast koosnev kategooria, siis võib luua uue lühendi, mille sisu avatakse esmakordsel tekstis esinemisel. Lühendi peab defineerima täieliku kirjapildi kaudu (näiteks: Eesti Raamatu Aasta (ERA))
Palju saadeti kirju tänapäeva mõistes tavapostiga. Suhtlus Võrumaal elavate vanematega toimus paljuski kirja teel. Tihti pandi kirja teel paika näiteks külla tulemise aeg. Võis juhtuda ka nii, et kiri saabus samal päeval, kui vanemad Võrumaalt saabuma pidid. Tihti aga mu ema vanemad ei teatanudki tulekust ette, mida tänapäeval üks üliõpilane eriti ette ei kujutaks. Kiireloomulisemate sõnumite edastamiseks saadeti telegramme. Kuna iga täht maksis, siis olid sõnumid lühikesed ja lakoonilised. Minu ema koju saabumise telegrammi tekst võis olla näiteks selline: ,,tulen homme U". Mu ema kasutas suhtlemiseks ka telefoni, kuid endal tal seda ei olnud. Ühiselamus oli ühiselt kasutatav telefon, samuti sai helistada telefoniputkadest. Tol ajal kasutati telefoni rohkem ka niisama lobisemiseks kui praegu. Mu emal olid peas need telefoninumbrid, millele ta kõige sagedamini helistas. Samuti kasutas ta telefoniraamatut, mida tänapäeval asendab interneti.
kogu töö ulatuses. Näiteks: "Tabel 3". Kui töös on ainult üks tabel, siis seda ei nummerdata. Kõik tabelid peavad kandma nende sisu lahtimõtestavat pealkirja. Kui kõik tabelis toodud andmed on ühesuguse mõõtühikuga, siis näidatakse see tabeli kohal paremal pool sulgudes. Mitme mõõtühiku kasutamisel esitatakse need vastavate veergude või ridade juures ilma sulgudeta, eraldades nad eelnevast tekstist komaga. Kõigil tabeli veergudel peavad olema selged ja lakoonilised pealkirjad. Veergude ja ridade nimetused kirjutatakse suure algustähega. Üldreeglina veerge ei nummerdata. Nummerdada tuleks siis, kui selleks on otsene vajadus: · tabel jätkub järgmisel leheküljel (kus enam ei korrata tabeli pead, vaid tuuakse ära ainult veergude numbrid); · töö tekstis viidatakse tabeli teatud veergudele; · mõne veeru nimetuses on näidatud kuidas saadakse tulemus antud veergu, näiteks (veerg 2 x veerg 4).
Kõik tabelid peavad kandma nende sisu lahtimõtestavat pealkirja. Kui kõik tabelis toodud andmed on ühesuguse mõõtühikuga, siis näidatakse see tabeli kohal paremal pool sulgudes. Mitme 9 mõõtühiku kasutamisel esitatakse need vastavate veergude või ridade juures ilma sulgudeta, eraldades nad eelnevast tekstist komaga. Kõigil tabeli veergudel peavad olema selged ja lakoonilised pealkirjad. Veergude ja ridade nimetused kirjutatakse suure algustähega. Üldreeglina veerge ei nummerdata. Nummerdada tuleks siis, kui selleks on otsene vajadus: · tabel jätkub järgmisel leheküljel (kus enam ei korrata tabeli pead, vaid tuuakse ära ainult veergude numbrid); · töö tekstis viidatakse tabeli teatud veergudele; · mõne veeru nimetuses on näidatud kuidas saadakse tulemus antud veergu, näiteks (veerg 2 x veerg 4).
avamise püüdlused.. E. Bornhöhe tegelastega avaldama 1880. aastatel tol ajal levinud võrreldes on A. Saali karakterid isikupäratumad, 5 järelromantilises, epigoonlikus laadis. Liiv kirjutanud ka näidendeid («Uus minister») ja tunnetas ümbritsevat maailma väga sügavalt. Tema lasteraamatuid («Ennemuistsed jutud Reinuvader luuletused on lakoonilised, rahvalaulusarnased, Rebasest»). E. Särgava kõige teravam ja väga lüürilised ja nukrad. Luuletustes ühinevad ühiskonnakriitilisem teos on novell ,,Tulge isiklikud kannatused ja Eestimaa kannatused. appi!" koos selle järjega ,,Oheliku onu Kujunditest eelistas Liiv isikustamist, metafoori, jõulunägemine". Realismi kujunemisprotsessis võrdlust. Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast eesti kirjanduses avardas E. Särgava oluliselt algriimi
Olle (basskitarr). Uute liikmetena tulid juurde Mihkel Raud (kitarr), Rein Joasoo (löökpillid) ja Madis Lepasoo (klahvpillid). Hiljem vahetusid veel Raud ja Lepasoo Elmu Värgi ja Avo Ulviku vastu. (Erm 1989, lk 160) See andekas kollektiiv esitab omaloomingut, mis ei mahu eriti ühegi traditsioonilise suuna alla. Singer-Vinger on kaugelt üle kasvanud pungi primitiivsusest. Hardi Volmer on küpsenud rokksatiiri meistriks, kelle sõnakujundid on lakoonilised ja löövad. Ta vaatab pungile ja teistelegi subkultuuridele irooniaga. Teine tekstide autor on veel Villu Kangur. Kandvat sõna toetab taustana värvikas kõlapilt. Singer-Vinger on kaugelt üle kasvanud pungi primitiivsusest. (ibid: 160-161) 3.2.8. Laine 1960. aastal helilooja Gennaadi Podelski poolt moodustatud kollektiiv. See ansambel oli palju aastaid ainsaks eesti levimuusikaansmbliks, mis esines Nõukogude Liidus ja mujalgi välismaal esines
aastate keskel võeti Moskvas kõige või alltekste. Mütoloogia sisse põimimist võib kõrgemal tasandil vastu otsus arhitektuu riliste nentida ka postmodernistlikku laadi esindanud liialduste lõpetamise kohta. Paraku kaotati koos EppMaria Kokamäe puhul. Laias maailmas liialdustega arhitektuurist ka viimased leidsid tunnustust Raul Meele lakoonilised linnalikkuse riismed. Selle asemele astus abstraktsed maalid, sama suuna silmapaistvaks prantsuse arhitekti Le Corbusier’ ideedest ja edukaks esindajaks kujunes ka Sirje Runge. lähtuv vabaplaneering, mis tähendas 1970. aastate lõpul ja 1980ndail kujunes traditsioonilise tänava kaotamist. Koos
stiilid (vt järgmist punkti). Seejärel tuleb lisada tühi leht tiitellehe ja sissejuhatuse vahele (Ctrl + Enter). Automaatse sisukorra loomiseks tuleb valida menüüribalt: Viited – Sisukord – sobiv automaattabel. 3.3.3. Töö liigendamine ja pealkirjad Töö liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja alapunktideks, mis pealkirjastatakse. Pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama töö/peatüki sisule, kuid ei tohi korrata töö üldteemat. Pealkirju sõnastades tuleb vältida retoorilisi küsimusi, ilukirjanduslikku stiili. Samuti ei tohiks pealkirjades ilmneda töö järeldused. Sisukorra, sissejuhatuse, põhiosa peatükkide, kokkuvõtte ja kasutatud allikate loetelu pealkirjad kirjutatakse läbivalt suurtähtedega. Alajaotuste pealkirjad kirjutatakse väikeste tähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda, sõnu pealkirjades ei
Uuemaid, peamiselt funktsionaalse harmoonia põhiakordide helidest moodustatud rahvaviise, on Saar kasutanud võrdlemisi vähe. Saare meloodika on lihtne, lakooniline, kuid oma karakterilt teoste sisule hästi vastav. Uued meloodilised kujundid ja detailid kujundab ta algmeloodiast nagu mingist algelemendist, mistõttu nende orgaaniline seos algmeloodiaga on väga ilmne ja tugev. Saare väljendusvahendid on lihtsad, selged ja lakoonilised. See on iseloomulik kogu ta loomingule, filosoofiliselt sügavtõsiseist teoseist alates kuni lopsakalt elurõõmsate ja tujuküllaste tantsulaulude ja instrumentaalsete tantsupaladeni. Eelduseks on sellele hea muusikaliteratuuri tundmine, tugev tehniline tase ja põhjalikud teoreetilised teadmised. Saar tunneb peensusteni harmoonia ja kontrapunkti "saladusi". Rahvaluule vahendusel on Saar andnud ereda pildi rahva elust- olust minevikus, luuletajate tekstide vahendusel aga ka kaasajast
Näiteks Skandinaavia saagad, mis on enamasti kirja pandud 13. sajandil, kuid käsitlevad sündmusi ka 6.-7. sajandist. Neid on päris palju huvitavat informatsiooni, mis puudutab viikingite relvastust ja nende kasutust. On mainitud ka mitmeid sõjakäike, mis on tehtud Eesti aladele. Kõiki sündmusi, mis on neisse kirja pandud muidugi siiski uskuda ei saa. Sõjakäikude ning lahingute kohta on informatsiooni näiteks Vene kroonikatest, kuigi need on üpriski lakoonilised. Arheoloogilised kaevamised on tänapäevaks kinnitanud üpriski suure osa Vene kroonikas kirjutatud sündmuseid, kuna enamikes kohtades, kus kroonika järgi on toimunud Eestis lahingud, on leitud kaevamiste käigus ka venepäraseid relvi. Asjalikku informatsiooni leidub ka kindlasti Läti Henriku kroonikast. Teatud viperusi ning sogasust on, kuid see võib olla tingitud sellest, et kroonika on kirja pandud ladina keeles ning see ei
,et sellist igavat elukeskkonda tuleks ilmestada näiteks maalidega majaotstel. ,,Kunstide sünteesil" mõju oli Liidupoliitikale omaselt tagasilöögiga. Kuna heakskiidetud arhitektuur oli stiililt moderne, pidi moderne olema ka sünteesitav kujutav kunst. Mart Port kirjutas 1961 aastal ette, et arhitektuur ja kunst peavad olema stiililiselt ühtsed, ühtselt arusaadavad, kompositsiooniliselt selged, lakoonilised, üldistatud vormi, materjali ja tehnika kooskõlaga. Vältida tuli sümboolikat, paljusõnalisust, illusionismi. Eesti abstraktionistid kasutasid neid loosungeid sulandudes just arhitektuuri varjus avalikusse saades NSV Liidu üldsuselt endiselt kodanliku formalismi hinnagu. 8. KAINENEMINE JA SKEPSIS 1960. AASTATE LÕPP 1970. AASTATE ALGUS Ebaloomulikult sotsrealismi juures seisma jäänud Eesti kunstiareng, jõudis 60.ndate lõpul uuesti
berberitest koos sealse looduse ja loomadega. 1939. aastal tuli Ed. Wiiralt Eestisse sõjapakku, liitus kergelt kodusesse kunstiellu ja lahkus taas 1943. aastal. 1946 oli ta tagasi Pariisis kus töötas kuni surmani 1954. aastal. Ekspressionismi mõju võib näha ka karikatuuri õitsengus. Suurmeistrid olid Otto Krusten ja Gori. Krusten - peamiselt ainult kontuuriga joonistatud karikatuurid on ülimalt lakoonilised, täpselt kaalutletud, aga väga ilmekad ja kaalukad. Gori - emotsionaalsem kunst. Tema kohati naturalismini üksikasjalikes ja vahel räpakana mõjuvates joonistustes on esindatud koomika kogu skaala, leebest huumorist raevuka sarkasmini. 1920.aastate algupoolel pärinesid eesti kunsti peamised eeskujud Saksamaalt. Saksa ekspressionismiga olid seotud mitmed eesti kunstnikud. Vanematele kunstnikele – Triigile ja
(F. L. Wright, L. Kahn, Le Corbusier, R. Rudolph, A. ja P. Smithson, J. Stirling, K. Tange jt). MINIMALISM. Üks tähelepanuväärsemaid uusi arhitektuurisuundi, mis taotles teose vormi taandamist miinimumini. Valdavaks sai abstraheeritud, äärmiselt napp geomeetriline vorm ja materjalide efektsed pinnad. Ruumikujundus. Asjadevabad ruumid, lagedad pinnad, aktsente andvad detailid, rahulikud värvid. Lage põrand, puhtad seinad, lakoonilised valgustid lihtsad aknakatted.. Värvid. Valge kui minimalismi klassika, lisaks silmi rahustavad toonid – pruunid, sinised, rohelised. Mööbel.Kandiline ja lakooniline lihtsate vormidega mööbel, kõige kaasaegsemad materjalid: teras, mattklaas, naturaalne puit, alumiiniumprofiilid. . POSTMODERNISM. Modernismile järgnenud kunsti, kirjandust ja arhitektuuri iseloomustav mõiste. P-st hakati massiliselt kirjutama ja rääkima 1970. a-te lõpus seoses minevikku tsiteerivate
eelpoolnimetatud kolonelihärrad 1938. aastal. Esimese punase okupatsiooni ajal arreteeriti A. Larka 23. juulil 1940. Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Balti Sõjaväeringkonna sõjatribunal mõistis talle 7. juulil 1941 vabaduskaotuse 8 aastat, lisaks 3 aastat asumist koos vara konfiskeerimisega. Kindral Andres Larka veeti Venemaale Kirovi oblastisse, kus ta suri 8. jaanuaril 1943 Malmõzi linna vanglas. Martin Jervanist on avalikus kirjasõnas teada üpris lakoonilised andmed. Ta sündis 13. mail 1891 Tallinnas; lõpetas Tallinna Aleksandri gümnaasiumi1910. aastal ja Taru Ülikooli arstiteaduskonna 1914. aastal. arstiala reeigieksamid õiendas ta Petrogradis 1916 .aastal. Nädal enne Vabadussõja algust, 21 .novembril 1918, laskis ta end kirja panna 1. jalaväepolgu vanemarstiks. 30. maist 1919 kuni peaaegu Vabadussõja lõpuni teenis ta 1. diviisi arstina. Vabadussõja teenete eest sai ta Vabadusristi I/2. 15
leheküljenumbrit ei kirjutata. Lehekülgede (va tiitelleht) paremasse ülaserva võib kirjutada töö või vastava peatüki pealkirja (võib olla lühendatud kujul). Lisad nummerdatakse eraldi (kui neid on rohkem kui üks) araabia numbritega (lisa 1, lisa 2 jne) ja pealkirjastatakse. Lisa pealkiri kirjutatakse läbiva suurtähega. 4. Pealkirjad ja sisukord Töö liigendatakse peatükkideks ja alapeatükkideks, mis pealkirjastatakse. Pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama töö sisule. Kõikide peatükkide, sissejuhatuse, kokkuvõtte, allikate loetelu ja lisade pealkirjad kirjutatakse läbivalt suurte tähtedega. Alajaotuse, alapunktide pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a. suur algustäht). Peatükkide ja teiste alljaotuste pealkirjade järele punkti ei panda. Sõnu pealkirjades ei poolitata. Lühendite kasutamine ei ole soovitav. Pealkiri paigutatakse lehe vasakusse serva. Kõiki peatükke ja töö iseseisvaid
Näiteks , ÜRO peakorter asub New York’is, kui Ameerika Ühendriigid tahavad sekkuda ÜRO tegevusse, siis nad saavad seda teha. ❏ Immuniteedid peaksid tagama organisatsioonide ja nende töötajate sõltumatuse liikmesriikidest ja tõeliselt rahvusvahelise staatuse ❏ Immuniteetide ja muude privileegide allikad - Rahvusvahelised lepingud (1. asutamisaktid - üsna lakoonilised sel teemal. ÜRO hartas on 2 sätet, mis räägivad ÜROle antavatest õigustest ja privileegidest. 2. spetsiaalsed mitmepoolsed lepingud - sõlmitakse, et detailsemalt reguleerida vastavale organisatsioonile antud privileege 3. detailsed kahepoolsed lepingud - organisatsiooni ja ta asukohaks oleva riigi vahel, mis reguleerib nende vahelisi suhteid) - Rahvusvaheline tavaõigus
kaasaja kommete analüüs, kangelasteks harilikud inimesed, välditakse liigset kunstipära. Prantsuse realismi esindajad on olid: a) Stendhal teosega ,,Punane ja must", kus ta kujutab tõsielufaktidel põhinevat musta ajajärku, mis järgnes revolutsioonilistele punastele aastatele. b) Gustave Flaubert teosega ,,Madame Bovary" ja ,,Tundekasvatus" c) Prosper Merimee . Oli eelkõige novellikirjanik. Novellid olid lakoonilised, sageli teaduslikud täpse stiiliga. ,,Etruski vaas", ,,Kahekordne eksitus", romaan ,,Charles IX valitsemise kroonika", näidend ,,Jacquierie". d) H.de Balzac. Romaan ,,Eugenie Grandet" ning hiljem ühendab senise ja tulevase loomingu teoses ,,Inimlik komöödia". Ta rõhutab, et jutt pole väljamõeldis, esemetel on kodanliku maailma iseloomustamises tähtis osa, esimeste detailide kaudu saab mõista inimesi ja ajalugu. Need on realismi tunnused
vorm on hakkanud määrama, kas asi saab edukalt lahendatud või mitte. Õiguskultuur on läbi protsessi muutunud väga keeruliseks. On proovitud palju menetlusreegleid lihtsustada, et nad võimust ei võtaks. Ei erista avalikku ja eraõigust. Riigi seadusandlikkuse jagunemine ei vasta kontinentaalõiguse jagunemisele. Avalik seadusandlus hõlmab ka eraõigust. Inimene ei tea, mis statuudis on õigus. Statuudid on üsna üksikasjalised, kui meie seadused on üldistatud, lakoonilised, abstraktsed. See teeb paragrahvid väga pikaks. Statuutide juurde kuuluvateks iseloomulikeks elementideks on lühike pealkiri (mille järgi tuntakse statuuti) ja pikk pealkiri (kirjeldab statuudi reguleerimisulatust, kõneleb statuudi enda sisust, seaduse eesmärk). Iga paragrahvi juures ääremärkus. Mahukad statuudid jagatud peatükkideks või osadeks. Paragrahvid võivad olla grupeeritud. · Islami õigus. Teoloogia õpetab, mida uskuda
"Harala elulood" mitte ainult ei jutusta elusaatustest, vaid aitavad tragöödiaid ära hoida ka tulevikus, hoiatades lugejat. Astrid Reinla võrdleb teost eesti küla eeposega. Eesti küla arengulugu on "Harala elulugude" abil toodud lugeja ette koos murrangumomentide ja kriisidega. Need pole esitatud järjestikku nagu ajalooõpikutes, vaid karakteersete üksiksaatuste hetkvalgustamisega. Ta väidab ka, et "elulood jätavad lugejale ulatusliku mõtteruumi. Epitaafivormi tõttu on nad lakoonilised, nii et paratamatult tuleb midagi juurde mõelda. Võimalusi selleks on. Mats Traat on nappide vahenditega suutnud luua reljeefsed karakterid, kellest igaühel on külaühiskonnas oma kindel koht." (Astrid Reinla, "Mosaiikpanoraam", Looming 1976 nr. 8) 3 "Harala elulugude" tegelaskujud erinevad üksteisest sotsiaalselt positsioonilt, psühholoogiliselt dispositsioonilt ja maailmavaatelt. Igaüks neist on omaette
mõista, et tema võiks teha Maie tööd ilma igasuguste raskusteta ja ilmselt ka paremini. Mart Tammekoor: On töötanud klienditeeninduse osakonnas selle loomisest saadik juba väga pikka aega. Pensionile minekuni on tal jäänud aega 1 aasta. Ta on tagasihoidlik ja endasse tõmbunud. Tavaliselt ei sekku vestlustesse oma initsiatiivil. Ka siis, kui tema poole pöördutakse, on tema vastused rõhutatult lakoonilised. Oma tööd teeb hästi. Tal on väga märkimisväärne kogemus ja teadmiste pagas, mida võiks teistega jagada. Merlecons ja Ko OÜ 93 Külli Õietolm: Väga aktiivne suhtleja. Teda iseloomustab pigem kiirus kui põhjalikkus. Tööd teeb ta palju, kuid samas esineb küllalt sageli piinlikust tekitavaid ja tõsiseid vigu
ümarkaarne avaus. Kõrgemad, 3-4 korruselised elumajad (Firenzes, Sienas jm) olid siledate, peaaegu liigendamata seintega. Omapärased on nn. tornlinnuse tüüpi elumajad, mida San Gimigniano linnas on tänaseni säilinud tervelt 13 tükki (oli 56). Need ruudukujulise põhiplaaniga kõrged 4-7 korruselised ühepereelamud täitsid vajadusel ka kaitseülesandeid. Kindluslossid olid väliselt ranged ja lakoonilised, interjöörides valitses seevastu tihti aga idamaine toredus (Castel del Monte, u. 1240). ROMAANI ARHITEKTUUR MUJAL EUROOPAS 12.sajandil levis romaani stiil üle terve Euroopa, ent igal pool ilmnes ta pisut erinevates ja iseseisvates vormides. Nii näiteks rakendasid hispaania ehitusmeistrid paljudel juhtudel tavaliste romaani ümarkaarte asemel mauri kunstist pärit hoburaudkaart. Tuntuim romaani ajastu arhitektuurimälestis Hispaanias on nn
M¨arkide tekkeaeg peaks seega ulatuma m¨argatavalt varasemasse aega, arvatakse, et kolmandasse aastatuhandesse e.m.a. Yin perioodil kirjutati m¨arke ka juba pitsliga, samuti raiuti neid terariistadega kivisse, p~ohiline osa leidudest p¨arineb siiski luut¨ukkidelt. Luukirja m¨arkidest enamus on suhteliselt lihtsa kujuga piltm¨argid ehk piktograafid18 . Siiski pole k~oiki luum¨arke veel osatud l~opuni lahti seletada, kuna luukirjutised on olemuselt v¨aga lakoonilised ning mitmeti t~olgendatavad. Eri perioodide luukirjutisi v~orreldes on selge, et kiri oli pidevas muutumises, varasema ajastu suured ja kohmakamad m¨argid muutusid v¨aiksemateks ja detailsemateks. L~opuperioodi luukiri on juba u ¨sna sarnane suurele u ¨markirjale . M¨arkide morfoloogia seisukoalt on luukirja t¨ahtsust raske alahinnata. Tabelis 1.1.2 on esitatud rida m¨arke, mis luukirja kujul on u ¨heselt seotud inimese kujutisega
annaabi.ee 
