Funktsionalism ja konstruktivism 1920 (1)

Sarnased õppematerjalid

62

pptx

Funktsionalism ja konstruktivism

Vastandumine kunstis - dada... http://etv.err.ee/v/kultuurisaated/no 99_kunstikool/saated/bb8b588c-cba6-4b 8c-a2f8-04d2e64c5a46/no99-kunstikool- 715-jaanika-eesti-2013 Funktsionalism ja konstruktivism (1920ndad)  Funktsionalismi sünd • Reaktsioon sõjakoledustele • Kunstnike (eriti arhitektide) soov parandada oma kunstiga elukeskkonda • Vastandus toretsevale juugendile • Soov mõjuda massidele • Väljendati süsteemsust, lihtsust ja korda (inspiratsioon kubismist, geomeetriast) • Funktsionaalsus ennekõike!  Kunstikool Bauhaus (1919- 1933) • Funktsionalismi ja tööstusdisaini sünnipaik • Rajajaks Walter Gropius 1919. a Saksamaal

Arhitektuuri ajalugu

6

docx

Konstruktivism

Konstruktivism · 20.sajandi esimeste kümnendite arhitektuuri iseloomustasid insener-tehnilised uuendused -uudsed materjalid, tehnoloogiad, uudsed vormid. · Juba juugendstiili hilisemal perioodil kadus stiilile omane rikkalik dekoor ja tugevnes ratsionaalne alge. · Toimus üleminek masintootmisele, kus orienteeruti keskklassi vajadustele. · Uue vormi otsingul kujunes välja 2 erinevat suunda ­ konstruktivism ja funktsionalism. · Mõisted "konstruktivism" ja "funktsionalism" pärinesid 19.sajandi lõpu nn. tehnilisest romantismist. · Arvati, et tööstushoonel, masinal, tehnilisel seadmel on eriomane ilu, mis ilmneb tema töötamisel. · Mingeid kaunistusi pole vaja, lähtuda tuleb esmavajadusest. · Konstruktivistlik suund rõhutas vormi konstruktsiooni ja ülesehituse otstarbekust. · Funktsionalistlik suund koondas tähelepanu funktsioonile ja otstarbekusele.

Disainiajalugu

2

doc

Sürrealism ja funktsionalism (ülevaade)

alateadlikke jõude ­ harrastati nt automaatset kirjutamist ja vabu assotssiatsioone. 5. Sakslane MAX ERNST tegi frotaaze (krobedalt pinnalt saadud jäljendid paberil, hõõrutud). 6. JOAN MIRO (katalaan, Hispaania) fantaasia- ja värviküllastest kujunditest arendas Miro hiljem dekoratiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Töödes oli ka absurdne huumor. 7. Ka ANDRE MASSON ja YVES TANGUY kasutasid spontaansust, aga mitte täielikult. 8. 1920 ja 1930 aastate sürrealismile oli tüüpiline otsida alateadvuse jälgi unenägudes, hallukates või laste / hullude eneseväljenduses. 9. Osa kunstnike olid jällegi traditsioonilised ja kujutasid maailma realistlikult ­ seda stiili hakati nimetama veristlikuks. Esemed ja suhted olid tavaliselt aga moonutatud. Veristliku sürrealismi eeskujuks oli GIORGIO de CHIRICO. Sürrealiste huvitas seksuaalsus (Freud). 10

Kunstiajalugu

5

doc

20. sajandi kunst: suunad ja kunstnikud (Kangilasiki)

20. sajandi kunst Sümbolism: käsitlesid suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu jne. Oluline mis on kujutatud pildil, mitte kuidas. Prantsusmaa, sajandivahetus. Pierre Puvis de Chavannes - prantsuse sümbolismi eelkäija; Gustave Moreau "Rändav poeet", Odilon Revon ,,Ophelia". Kuulsaim vene sümbolist on Mihhail Vrubel ,,Istuv Deemon". Skulptoritest Auguste Rodin ,,Suudlus", ,,Mõtleja". Juugendstiil: Levis esialgu tarbekunstis ja arhitektuuris, samuti sajandivahetuse kunst, taheti et ühtne stiil oleks nii arhitektuuris, maalikunstis, muusikas jne. Olid ,,Prerafaeliidid" ­ vabaneda kõrgrenessansi kunsti mõjust ja luua vararenessansiga sarnast kunsti; William Morris. Sotimaal oli Glaskow' koolkond; Arthur MacMurdo. Juugendliku arhitektuuri esindajad olid Victor Horta ja Antonio Gaudi. Kujutavas kunstis oli see looduse jäljendamine: Aubrey Beardsley, Gustav Klimt. Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades: t

Kunstiajalugu

14

doc

20. sajandi kunst

Salvador Dali (veristlik) Rene Magritte (veristlik) Skulptuur: Max Ernst Alberto Giacometti (kriipsutaolised pikaksvenitatud, abstraheeritud ja krobeliseks muudetud inimfiguurid, lihtsad, kuid dramaatilised poosid ja ilmed) Funktsionalism - Tekkis vajadusest pärast sõda elukeskkonda uueks luua. Oli määratud rahvamassidele. Sõjajärgse vaesuse tõttu tundus loomulik asendada juugendlik ornamentika süsteemsuse ja korraga. Funktsionalism toetus tihti geomeetrilistele vormidele, saades inspiratsiooni sõjaeelsest kubismist. "Bauhaus" üritas näidata progressi, seal õpetati kõiki visuaalseid kunste, kuid ühendav telg oli arhitektuur. Arvati, et skulptuur ja maal peavad olema elemendid arhitektuurilises tervikus. Loomingu eesmärk oli nende massiline tööstuslik toodetavus. Esemete vorm pidi lähtuma nende funktsioonist. Soositi isikupäratust, täpsust, selgust ja lihtsust. Natside tegevus lõpetas

Ajalugu

161

docx

Kunstiajalugu 20-21 sajand

Max Ernst/Joan Miro (sürrealism) Paul Gauguin (pi) Gerhard Richter /raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900 11.02.13 Modernistlik kunst, makrotasand. Modernism kui paradigma Impressionistidest kuni 20saj keskpaigani(70ndate lõpuni) olenevalt käsitlusest) Taustsüsteemiks 19 saj teaduse-tehnika-poliitiline revolutsioon ­ kunst ei jää sellisest asjast puutumata (urbaniseerumine, moderniseerumine, rahvusvahelisus jne) Maalikunst oli kunstide hierarhias kõrgeimal positsioonil Matemaatikas-füüsikas esile kerkivad paradigmad mõjutavad ka kunstis toimuvat Sissejuhatav loeng! 20 saj. Kunstiajalugu -eksam: 4punkti: 1)kirjalik ­ põhiseisukohad mõnest kunstivoolust, max 1lk, põhifaktid (millal, kus, kes, + iseloomustus) 2)lühike vastus ­ loetleda ainult kunstnikunimed (nt nimetab ühe voolu) 3)referaatidest ­ igaüks valib 5 referaati mille ta läbi loeb ­ punkt tuleb ühe loetud referaadi põhjal (max 1lk) 4)piltide tundmine (12 pilti mis

Kunstiajalugu

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

(lihtsustatud barokk ja üleminek looduslikule stiilile). Kaasaegse maastiku arenemine 18. saj. Inglise maastikuaiad, filosoofia. Maastikupark Prantsusmaal, Saksamaal, Põhjamaades, Eestis. EKLEKTIKA JA UUSKLASSITSISM: nn. aednikustiil ja selle vastandid: Arts & Crafts-liikumine Inglismaal, Lutyens & Jekyll, rahvusromantika. Eklektilised aiad USAs LINNAPARGID. Linnapargid 1800 kuni tänapäevani, Euroopas ja USAs - Olmsted. MODERNISM MAASTIKUARHITEKTUURIS: Funktsionalism ja modernism Saksamaa, Põhjamaad; Prantsusmaa; Gaudi & Barcelona. Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a SISSEJUHATUS Põhiline osa käesolevast loengukursusest on pühendatud maastikuarhitektuuri üldajaloole, selle peamiste moevoolude ja põhisuundade vaatlusele. Allikmaterjalina on kasutatud algselt Kristiina Hellströmi poolt koostatud maastikuarhitektuuriajaloo konspekti (1997), lisaks on hulgaliselt infot

Maastikuarhitektuuri ajalugu

Meedia

Kommentaarid (1)