Mere keskmine sügavus on 52m, kõige sügavam on Landselothi süvik 459m. Läänemeri on riimveeliik, keskmine soolasus maailmameres on 35¤Voo, Läänemeres 8-10¤Voo. Riimvesi - ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5...18 (mõningail andmeil 0,5...30). Läänemere Keskonnaprobleemid on: · Eutrofeerumine veekogu kinni kasvamine, mida põhjustab toitainete tõus veekogus. · Naftareostumised laeva kaitsevahendid annavad raskemetalle, mis lahutuvad vettesse. · Väike isepuhastusvõime Vesikond maaala,millelt veekogu saab oma vee Lang jõelõigu või jõe keskmine langus Langus - lähtme ja jõesuudme kõrguse vahe meetrites Jõgede veereziim on perioodiliselt: Kevadine ja sügisene suurvesi; ja talvine ning suvine madalvesi. See kõik võib muutuda. Piirkonna järvede rikkus sõltub uute järvede tekkimisest rannikul maakerke tagajärjel,vanade
Kaimar Pihlapuu 1. 03. 2021 e-õppe tund. VALGUS ja VÄRVUS. 1.Valge valguse saamiseks tuli kokku liita punast, rohelist ja sinist valgust. Kui segada kokku aga punast, rohelist ja sinist õlivärvi, ei saa me valget värvi, ükskõik millises vahekorras värve segada. Miks? Õlivärvide segamisel värvused lahutuvad, sest näiteks punase värvuse korral me eemaldame (lahutame) valgest valgusest kõik teised värvused peale punase, sest ainult punane valgus peegeldub ja teised neelduvad. Kui segame juurde rohelist värvainet, siis eemaldame kõik teised värvused peale rohelise, seega ka punase ja sinise. Sinise värvi lisamisega eemaldame punase ja rohelise. See- 11 ga oleme eemaldanud kõik värvused, millele inimsilm reageerib ja tulemuseks ongi must värvus 2
hape + alus.oks =>> sool + H2O alati hape + alus =>> sool + H2O alati hape + sool =>> sool + hape peab tekkima I happ nõrgem hape või sade alus + hap.oks =>> sool + H2O alati alus + sool =>> sool + alus I mõlemad lahustuvad, II üks lahutumatu sool + metall =>> metall + sool sool lahutuv, I metall aktiivsem II metllist sool + sool =>> sool + sool I mõlemad lahutuvad, II üks lahutumatu alus.oks + hap.oks =>> sool alati metall + mittemetall =>> sool ??? alus.oks + vesi ainult IA ja IIA (alates Ca) metallide oksiidid hap.oks. + vesi ei reageeri SiO2.
hape + alus.oks =>> sool + H2O -alati hape + alus =>> sool + H2O -alati hape + sool =>> sool + hape -peab tekkima I happ nõrgem hape või sade alus + hap.oks =>> sool + H2O -alati alus + sool =>> sool + alus -I mõlemad lahustuvad, II üks lahutumatu sool + metall =>> metall + sool -sool lahutuv, I metall aktiivsem II metllist sool + sool =>> sool + sool -I mõlemad lahutuvad, II üks lahutumatu alus.oks + hap.oks =>> sool -alati http://www.abiks.pri.ee metall + mittemetall =>> sool -??? alus.oks + vesi -ainult IA ja IIA (alates Ca) metallide oksiidid hap.oks. + vesi -ei reageeri SiO2.
hape + alus =>> sool + H2O -alati hape + sool =>> sool + hape -peab tekkima I happest nõrgem hape või sade alus + hap.oks =>> sool + H2O -alati alus + sool =>> sool + alus -I mõlemad lahustuvad, II üks lahutumatu sool + metall =>> metall + sool -sool lahutuv, I metall aktiivsem II metllist sool + sool =>> sool + sool -I mõlemad lahutuvad, II üks lahutumatu alus.oks + hap.oks =>> sool -alati metall + mittemetall =>> sool -??? alus.oks + vesi -ainult IA ja IIA (alates Ca) metallide oksiidid hap.oks. + vesi -ei reageeri SiO2. 3. SELGITA 1. Iooniliste ja polaarsete kovalentsete ainete dissotsiatsiooni iseärasusi lahustumisel
Kaitselülitid. Liigvoolukaitselülitid kaitsevad elektripaigaldisi ja tarviteid nii lühise kui liigkoormusvoolu eest. Kaitselülitis on elektromagneetiline vabasti, mis rakendub lühisel ja bimetallvedruga elektrotermiline vabasti, mis katkestab liigkoormusvoolu. Liigkoormusel termovabasti kuumenev bimetallvedru paindub, seadekruvi liigutab pöörikut, kangi ots vabaneb riivistusest ja vedru-kang-lülitusmehhanismi kaudu peakontaktid lahutuvad ning katkestavad vooluahela. Lühisel tõmbub magnetvabasti plaat vastu elektromagneti südamikku ja lahutab samuti pööriku ning lülitusmehanismi kaudu peakontaktid. Kaitseseadme rakendumisaeg sõltub teda läbivast voolust, voolu suurenedes viide väheneb. Selle seose graafilist kuju nimetatakse kaitseseadme tunnusjooneks. 1 peakontakt, 2 vedru-kang lülitusmehhanism, 3 riivistuskang, 4 lülitusnupp,
s v= , t millest järelduvad seosed s = vt s ja t = . v Ülesanne 2 (2) Samuti peame teadma, et samasuunaliste liikumiste liitliikumisel kiirused liituvad: v = v1 + v2 , vastassunaliste kiiruste korral aga lahutuvad: v = v1 - v2 . Antud ülesande korral tähendab see seda, et kui tähistada laeva kiirus seisvas vees tähega v, siis pärivoolu liigub ta kiirusega v + 2 km/h, vastuvoolu aga kiirusega v - 2 km/h. Peale laeva kiiruse v on tundmatuks ka ülesandes küsitud sadamatevaheline kaugus. Tähistame selle tähega s. Ülesanne 2 (3) Kuna teepikkus on aja ja kiiruse korrutis, siis pärivoolu liikumisel saame sadamatevahelise kauguse leida valemi
sisalduvate makromolekulide dimensioonidega. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad järgmised mahud: · kolonni vaba maht ehk graanulitevahelise vedeliku maht Vv · graanulitesisese vedeliku maht Vs · geelimaterjali ehk maatriksi maht Vg · täidise kogumaht ehk üldmaht Vt Vt = Vv + Vs + Vg Kui läbi geelkromatograafia kolonni juhtida erineva molekulmassiga ainete segu, siis molekulid lahutuvad üksteisest vastavalt nende suurusele st vastavalt molekulide võimele difundeeruda geeli pooridesse. Selleks, et uuritavat ainete segu läbi kolonni transportida, voolutatakse (elueeritakse) kolonni sobiva vesilahusega (puhver) ja kolonnist väljuvat lahust ehk eluaati kogutakse kindla mahuga fraktsioonide kaupa. Iga ainet mis uuritavas segus sisaldub, iseloomustab elueerimis- ehk väljumismaht Vx, mille arvväärtus sõltub aine molekulmassist ja kasutatava kolonni parameetritest
peeneteralise poorse geeli erineva kiirusega. Kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks. Protsess viiakse läbi kinnises süsteemis kolonnis, mis on täidetud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on samas suurusjärgus lahuses sisalduvate makromolekulide mõõtmetega. Geelid koosnevad kas dekstraanist, agaroosist, või D-galaktoosist. Kui läbi kolonni juhtida erineva molekulmassiga ainete segu siis molekulid lahutuvad vastavalt suurustele. Et segu läbi kolonni transportida ning erineva molekulmassiga ained lahutada voolutatakse seda sobiva vesilahusega ning kogutakse eluaati kindla mahuga fraktsioonide kaupa. Töö käik Ettevalmistus · Töös kasutasin geeli Sephadex G-75 ning tema fraktsioneerimispiirkond on 3000-80000D, k = 0,1 · Täidise kõrguseks mõõtsin L = 32cm ja läbimõõduks d = 1,7cm -> r = 0,85cm · Arvutasin täidise kogumahu: Vt = L·r2= 32 · 0,852 = 72,63cm3
Geelkromotograafias kasutavad geelid koosnevad kas dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist. Geelkromotograafia kolonni iseloomustavad järgmised mahud: Kolonni vaba maht ehk graanulitevahelise vedeliku maht ( V v) Graanulise vedeliku maht ( Vs ) Geelimaterjali e. maatriksi maht (Vg) Täidise kogumaht ehk üldmaht ( Vt) Seega: Vt = Vv+Vs+Vg Erineva molekulmassiga ainete segu läbib geelkromotograafia kolonni erineva kiirusega, molekulid lahutuvad üksteisest vastavalt suurusele ehk vastavalt molekulide võimele difendeeruda geeli pooridesse. Selleks, et uuritavat ainete segu läbi kolonni transportida ja erineva molekulmassiga ained saaksid üksteisest eralduda, voolitatakse ehk elueeritakse kolonni sobiva vesilahusega. Kolonnist väljuvat lahust ehk eluaati kogutakse kindla mahuga fraktsioonide kaupa. Igat ainet, mis uuritavas segus sisaldub, iseloomustab elueerimis-ehk väljumismaht
Juhendaja: Mart Reimund Teoreetilised alused Geelkromatograafia üks kromatograafia meetoditest, mis põhineb lahuses sisalduvate ainete lahutamisel nende molekulmassi järgi. Erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi geeli erineva kiirusega, kusjuures suured molekulid väljuvad enne, kuna ei mahu täidise pooridesse, väikesed molekulid aga sisenevad pooridesse ja seega nende liikumine aeglustub. Molekulid lahutuvad üksteisest vastavalt molekulide võimele difundeeruda geeli pooridesse. Kolonn on kinnine süsteem, milles viiakse geelkromatograafia protsess läbi, proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. Kolonni iseloomustavad suurused: Vv vaba maht (graanulitevahelise vedeliku maht) Vs - graanulitesisese vedeliku maht Vg geelimaterjali ehk maatriksi maht Vt - täidise üldmaht Vt = Vv + Vs + Vg
Kolmas tase Neljas tase Viies tase Käigukasti elemendid - värvus Vedav võll hammasratastega (punane) Veetav võll (kollane) Tagasikäigu hammasratas (tumesinine) Veetavad hammasrattad (sinine) Siduri võll (roheline) Sünkronisaatorid (lilla) . KÄIGUKASTI PEAMISED RIKKED Auto ekspluateerimisel võivad käigukastis tekkida järgmised peamised rikked: hammasrattad lahutuvad iseenesest hambumisest käiku on raske sisse lülitada hammasrataste pöörlemisele kaasneb tugev müra hambad on murdunud karterist immitseb õli välja Hammasrataste iseenesest lahutumise põhjuseks võivad olla hammasratta hammaste ebaühtlane kulumine, fiksaatori vedrude nõrgenemine. Käigu raske sisselülitamine võib olla tingitud liugurvarraste ja fiksaatorite avade mustumisest, laagrite ja nuutühenduste kulumisest (mis põhjustab hammasrataste viltuseisu) ning hammasrataste hammaste
makromolekulide dimensioonidega. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad mahud: Vv -kolonni vaba maht ehk graanulitevahelise vedeliku maht Vs -graanulitesisese vedeliku maht Vg -geelimaterjali ehk maatriksi maht Vt -täidise kogumaht ehk üldmaht ehk Vt= Vv + Vs + Vg Kui juhtida läbi geelkromatograafia kolonni erineva molekulmassiga ainete segu, siis molekulid lahutuvad üksteisest vastavalt vastavalt molekulide võimele difundeeruda geeli pooridesse. Selleks, et uuritavat ainete segu läbi kolonni transportida ja et erineva molekulmassiga ained saaksid üksteisest eralduda, voolutatakse kolonni sobiva vesilahusega ja kolonnist väljuvat lahust ehk eluaati kogutakse kindla mahuga fraktsioonide kaupa. Fraktsioonides sisalduvate ainete kontsentratsiooni määramiseks kasutatakse füüsikalisi ja keemilisi analüüsi meetodeid.
Geelid koosnevad kas dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad järgmised mahud: · Kolonni vaba maht (Vv) · Graanulitesisese vedeliku maht (Vs) · Geelimaterjali maht (Vg) · Täidise kogumaht (Vt) Vt = Vv + Vs + Vg Molekulid lahutuvad üksteisest vastavalt nende suurustele ( võimele difundeerida geeli pooridesse). Et ained transportisid läbi kolonni ja eraldasid üksteisest, voolutatakse kolonni vesilahus ( nt soolalahus) ja kolonnist väljuvat eluaati kogutatakse kindla arvu fraktsioonide kaupa. Iga uuritavas segus oleval ainel on oma elueerimismaht Vx. Uuritavas segus sisalduva aine x väljumis- ehk elueerimismaht Vx on selline eluaadi maht,
makromolekulide mõõtmetega. Geelkromatograafias kasutatakse geele, mis koosnevad dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad mahud: · kolonni vaba maht (graanulitevahelise vedeliku maht) VV · graanulitesisese vedeliku maht VS · geelmaatriksi maht Vg · täidise kogumaht Vt Kui kolonni juhtida erineva molekulmassiga ainete segu, siis molekulid lahutuvad üksteisest vastavalt nende suurusele ehk vastavalt võimele difundeeruda geeli pooridesse. Kolonni voolutatakse sobiva vesilahusega, et ainete segu läbi kolonni transportida. Kolonnist väljuvat lahust ehk eluaati kogutakse kindla mahuga fraktsioonide kaupa. Iga ainet, mis uuritavas segus sisaldub, iseloomustab elueerimismaht V x. Kui segus leidub molekule, mis ei mahu geeli pooridesse, siis need väljuvad kolonnist esimesena, minimaalse elueerimismahuga Vxmin, mis on võrdub kolonni vaba
Lühisvool liigvool, mis tekib tavaolukorras eri potentsiaaliga pingestatud osade väga väikese takistusega ühenduse korral. Kaitse on vajalik iga vooluahela alguses ja kõikjal, kus juhi lubatav lühisvool muutub nii, et eespool olev seade enam ei kaitse. Liigkoormusel termovabasti kuumenev bimetallvedru paindub, seadekruvi liigutab pöörikut, kangi ots vabaneb riivistusest ja vedru-kang-lülitusmehhanismi kaudu peakontaktid lahutuvad ning katkestavad vooluahela. Lühisel tõmbub magnetvabasti plaat vastu elektromagneti südamikku ja lahutab pööriku ning lülitusmehanismi kaudu peakontaktid. Kaitseseadme rakendumisaeg (viide) sõltub teda läbivast voolust, voolu suurenedes viide väheneb. Selle seose graafilist kuju nimetatakse kaitseseadme tunnusjooneks. Kaitselüliteil on sulavkaitsmetega võrreldes rida eeliseid: - kasutamise lihtsus ja
kas dekstraanist (glükoosi polümeer), agaroosist (lineaarne punavetikate polüsahhariid) vi polüakrüülamiidist. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad järgmised mahud: kolonni vaba maht ehk graanulitevahelise vedeliku maht (V v), graanulitesisese vedeliku maht (Vs), geelimaterjali ehk maatriksi maht (Vg), täidise kogumaht ehk üldmaht (Vt). Vt = V v + V s + V g Kui läbi geelkromatograafia kolonni juhtida erineva molekulmassiga ainete segu, siis molekulid lahutuvad üksteisest vastavalt nende suurusele. Selleks, et uuritavat ainete segu läbi kolonni transportida ja et erineva molekulmassiga ained saaksid üksteisest eralduda, voolutatakse (elueeritakse) kolonni sobiva vesilahusega (puhver, soolalahus vm) ja kolonnist väljuvat lahust ehk eluaati kogutakse kindla mahuga fraktsioonide kaupa. Iga ainet, mis uuritavas segus sisaldub, iseloomustab elueerimis- ehk väljumismaht V x.
1.2 Segu geelkromatograafilise lahutamise põhimõte Protsess viiakse läbi kolonnis, mis on kinnine süsteem ja ta on täietud pundunud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on umbes sama suured lahuses olevate makromolekulide dimensioonidega. Geelid, mida kasutatakse koosnevad dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist. Kui juhtida läbi kolonni erineva molekulmassiga ainete segu, siis vastavalt molekulide võimele difundeeruda geeli pooridesse lahutuvad nad üksteisest. Et uuritavat ainet läbi kolonni transportida ja, et erinevad molekulmassiga ained saaksid üksteisest eralduda, voolutatakse ehk elueeritakse kolonni sobivat vesilahusega ja kolonnist väljuvat lahust ehk eluaati kogutakse kindla mahuga fraktsioonide kaupa. Kasutatava geelkromatograafia kolonni iseloomustamiseks on kaks olulist parameetrid: 1) kolonni vaba mahtu Vv (=Vxmin) ehk eluaadi mahtu, millega väljuvad molekulid, mis antud geeli pooridesse ei mahu
dimensioonidega. Geelkromatograafias kasutatavad geelid koosnevad kas dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist. Geelkromatograafia kolonni kirjeldatakse järgmise mahtudefa: 1) kolonni vaba maht ehk graanulitevahelise vedeliku maht - Vv 2) graanulitesisese vedeliku maht - Vs 3) geelimaterjali ehk maatriksi maht - Vg 4) täidise kogumaht ehk üldmaht - Vt Erineva molekulmassiga ainete segu juhtimisel läbi kolonni lahutuvad molekulid üksteisest vastavalt molekulide suurusele. Selleks, et uuritavat ainete segu läbi kolonni transportida ja erineva molekulmassiga aineid üksteisest eraldada, voolutatakse ehk elueeritakse kolonni selleks sobiva vesilahusega. Kolonnist väljuvat lahust ehk eluaati tuleb seejuures koguda kindla mahuga fraktsioonide kaupa. Iga ainet, mis uuritavas segus sisaldub, iseloomustab elueerimis- ehk väljumismaht Vx.
Geelkromatograafias kasutatavad geelid koosnevad kas dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad mahud -kolonni vaba maht ehk graanulitevahelise vedeliku maht (Vv), -graanulitesisese vedeliku maht (Vs), -geelimaterjali ehk maatriksi maht (Vg), -täidise kogumaht ehk üldmaht (Vt). Seega: Vt=Vv+Vs+Vg Kui läbi kolonni juhtida erineva molekulmassiga ainete segu, siis molekulid lahutuvad üksteisest vastavalt nende suurusele ja võimele geeli pooridesse difundeeruda. Selleks, et need erineva molekulmassiga molekulid saaksid üksteisest eralduda, elueeritakse kolonni sobiva vesilahusega ja kolonnist väljuvat lahust (eluenti) kogutakse kindla mahuga fraktsioonide kaupa. Fraktsioonis sisalduvate ainete konsentratsiooni kindlakstegemiseks kasutatakse mitmeid füüsikalisi ja keemilisi analüüsi meetodeid.
suurusjärgus uuritavas lahuses sisalduvate makromolekulide mõõtmetega. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad järgmised mahud: · kolonni vaba maht ehk graanulitevahelise vedeliku maht (Vv) · graanulitesisese vedeliku maht (Vs) · geelimaterjali ehk maatriksi maht (Vg) · täidise kogumaht ehk üldmaht (Vt) Kui läbi geelkromatograafia kolonni juhtida erineva molekulmassiga ainete segu, siis molekulid lahutuvad üksteisest vastavalt nende suurusele ehk vastavalt molekulide võimele difundeeruda geeli pooridesse: 1. kolonni viiakse uuritava aine 2. lisatakse sobiv vesilahus (puhver, soolalahus vm) 3. fraktsioonidena kogutud eluaadis sisalduvad ainete kontsentratsioonid tehakse kindlaks erinevate füüsikalise ja keemilise analüüsi meetodeid kasutades ELUEERIMIS- ehk VÄLJUMISMAHT (Vx): - iseloomustab iga ainet, mis sisaldub segus
5-plokeeruv lüli 6-keskmine sünkronisaatori rõngas 7-sisemine sünkronisaatori rõngas 7. 5- KÄIGULISE MANUAALKÄIGUKASTI SKEEM Käigukasti elemendid - värvus Vedav võll hammasratastega (punane) Veetav võll (kollane) Tagasikäigu hammasratas (tumesinine) Veetavad hammasrattad (sinine) Siduri võll (roheline) Sünkronisaatorid (lilla) 8. KÄIGUKASTI PEAMISED RIKKED Auto ekspluateerimisel võivad käigukastis tekkida järgmised peamised rikked: a) hammasrattad lahutuvad iseenesest hambumisest b) käiku on raske sisse lülitada c) hammasrataste pöörlemisele kaasneb tugev müra d) hambad on murdunud e) karterist immitseb õli välja Hammasrataste iseenesest lahutumise põhjuseks võivad olla hammasratta hammaste ebaühtlane kulumine, fiksaatori vedrude nõrgenemine. Käigu raske sisselülitamine võib olla tingitud liugurvarraste ja fiksaatorite avade mustumisest, laagrite ja nuutühenduste
täisringikujulist vikerkaart. Jällegi peab päike jääma selja taha ja all sadama vihma. Mis on vikerkaar? Optiline nähtus, mis tekib valguse vastastikmõjus veepiisakestega ja mis kujutab endast tavaliselt värvilist kaart või nende süsteemi. Vikerkaar EI ole halo, mis tekib jääkristallidel. Vikerkaar ON udukaar ja pilvekaar. Miks vikerkaar on värviline? Valgus murdub tilka sisenedes ja väljudes, kusjuures iga lainepikkus veidi erinevalt (dispersioon) ja nii lahutuvad spektrivärvid. Mitu värvi on vikerkaarel? Kui piisad on vähemalt mõne kümnendikmillimeetrise läbimõõduga (uduvihm), siis on see värviline, harilikult on esindatud kõik 7 spektrivärvi, kuid võib arvata, et olemas on ka UVc. Väga väikeste piiskade (udu) puhul saavutab difraktsioon nii suure ülekaalu, et näeme laia valget kaart. Mis kujuga on vikerkaar? Ring, kuid maapealne vaatleja näeb kaare või parimal juhul poolkaarena. Kui piisad ei ole sfäärilised,
kontakteeruvate otste kohal kullatud või hõbetatud või asetsevad 30 150 mikro meetri kaugusel. Herkoni iseärasused on need, et kontakte lülitatakse magnetväljaga. Kui lähendada herkonile püsimagnet või lülitada tema läheduses sisse electromagnet, siis kontaktvedrud magneetuvad nii, et nende otstel moodustuvad erinimelied poolused, mistõttu nad tõmbuvad. Magnetvälja lakkamisel kontaktvedrud ennistuvad elastsusjõu mõjul ning kontaktid lahutuvad. Rakendus ja ennistuskestus on keskmiselt 3 korda väiksem, kulumiskindlus aga kuni 100 korda suurem, kui elektromagnetreleedel. Herkonite puuduseks on väike lülitatav võimsus ja kontaktide läheduse tõttu madal läbilöögipinge. Võimsus võib olla kuni 15w. Kontaktide sulgumisel ja lahutamisel nad vibreerivad mõne millisekundi vältel. Sularid Kasutatakse elektriseadmete kaitsmiseks lühise ja ülekoormuse korral tekkiva liigvoolu eest. PM 0,15A 5A Kaitsmepesa mark on DP
(imendub kergesti ka läbi naha). Eetrid • üldvalem on R–O–R. On ühendid, kus hapniku aatomiga on seotud ühesugused või erinevad süsivesinikerühmad (radikaalid). • Eetrid on alkoholide funktsiooniisomeerid. • CH3 — CH2 — OH CH3 — O — CH3 • C2H6O C2H6O • CH3 — CH2 — O — CH2 — CH3 (dietüüleeter), • CH3 — CH2 — CH2 — O — CH2 — CH3 (etüülpropüüleeter). Omadused • vees lahutuvad väga halvasti (ei saa moodustada vesiniksidemeid), • on väga lenduvad. On head lahustid paljudele orgaanilistele ainetele. • Eetrite saamine: alkoholaadi ja halogeeniühendi reageerimisel: CH3– CH2–ONa + CH3–CH2–CH2–Br → CH3– CH2–O–CH2–CH2–CH3 + NaBr, • sümmeetrilisi eetreid saadakse: 2 alkoholi → eeter + H2O. Amiinid • Amiinid – on NH3 derivaadid, kus üks või mitu H-d on asendunud radikaalidega.
vedela õhu destillatsioonil. Hapnik on kerge gaas selletõttu kogutakse seda anumasse millel in ava allapoole. Lämmastik on raske gaas. 6. happed, alused, soolad happed:üheprootonilised ja mitmeprootonilised. tugevad happed ja nõrgad happed. leelised: tugevad, lahutuvad vees, söövitavad. 7. lahuste pH pH on suurus mis näitab vesinikioonide sisaldust lahuses. 8. reaktsioonivõrrantite tasakaalustamine ja koostamine. METALLID 1. Alumiinium. Hõbevalge, kerge, plastiline, pehme metall. Looduses levinuim metall (O ja Si järel) · Kasutatakse kööginõude, pakkefooliumi, elektrijuhtmete ja kergete, kuid vastupidavate sulamite (duralumiiniumi) jaoks lennuehituses.
16. Lahutamise mehhanism GK-s Adsorbent-gaas süsteem: analüüt adsorbeerub ja desorbeerub tahke faasi ja gaasifaasi vahel. Vedelik-gaas süsteem: analüüt jaotub viskoosse vedela faasi ja gaasifaasi vahel. 17. Gaasikromatograafi ehitus (koos lühikirjeldusega) Proov sisestatakse süstides aurutisse, kus see aurustub ja seejärel juhitakse teatud osa kandegaasi abil (mobiilne faas) läbi lahutuskolonni. Proovi erinevad komponendid lahutuvad vastavalt nende jaotuskoefitsentidele statsionaarse ja mobiilse faasi vahel. Ainete tsoonid jõuavad detektorisse, kus mõõdetakse mingi füüsikaliskeemline parameeter ja saadakse signaal => signaal võimendatakse ja andmetöötluse süsteem genereerib kromatogrammi (koosneb nulljoonest ja piikidest) 18. Kandegaasid GK-s ( sh.nõuded) Kandegaas - tagab maksimaalse proovi komponentide lahutuvuse, tagab maksimaalse
Iga etapi kontrollitakse elektroforeesi abil, samuti igat puhastamisetappi kontrollitakse mõõdetes kontsentratsiooni. Sekveneerimisel toimub nukleotiidse järjestuse määramine kas Sangeri või Maxam-Gilberti meetodi abil. Kas keemiliste reaktiivide või ensüümide abil. Maxam ja Gilbert: Ühe proovi kohta 5reaktsiooni: G; G+A; T+C; C: A>C - töödeldakse reaktiividega; lõhutatakse juppideks. Saadud DNA fragmendid kantakse geeli peale. (Miinuseks: kui 3 nukleotiidi järjest, halvasti lahutuvad; raske määrata) Sanger: kontrollitakse DNA sünteesi ensüümide abil. Dideoksünukleotiidid (OH asemel H --- seega ei ole võimalik sinna uue nukleotiidi lisada; seega süntees selle juures katkeb). Proov jaotatakse 4ks reaktsiooniks: igas reaktsioonis on kõik dNTP ning 1 ddNTP-st (ddATP, ddCTP, ddGTP, ddTTP). ddNTP ahela lisamisel süntees katkeb. Moodustuvad erineva suurusega DNA ahelad, mida lahutatakse elktroforeesi abil. Kasutatakse markeeritud praimeri või nukleotiidi selleks, et
1. õiguse allikate ajaloost 2. sugukondlik kord 3. antiikaja õiguskorrad. Antiik-Kreeka 4. kehtiva õiguse allikad Allikad materiaalses ja formaalses tähenduses. Keskvõimu püsivaks muutumine, võimu koondumine teatud ülikkonna kätte, pärimine vms Antiik-Kreeka iseloomustus siin eralduvad religioon ja õigus Moraali iseseisvaks kujunemine küpsel keskajal (Aurelius, Thomas) Loomuõigus ja mingi teine Antiik-Rooma. Cicero! Lokaalõigus lahutuvad lõplikult moraal ja õigus. Kuidas te seostaksite riigi põhitunnuseid selle ajastuga. Riigi vormid. Põhiküsimus riigi põhitunnused antiikajal (või partikulaarajastul või uusajal) seisused (3 tk aadel, vaimulikkond, linnakodanlis ja käsitöölised; neljas talupojad, aga neid ei peetud inimesteks) Riigi suveräänsuse tagamise neli elementi oli avaliku võimu organisatsioon, erinevus
.. (7.44) on summaarne amplituud A = A12 + A22 + 2 A1 A2 = A1 + A2 . (7.45) Amplituudid liituvad ja võnkumised tugevdavad teineteist. Kui liidetavad võnkumised on vastandfaasis, s.t. 2 - 1 = (2n +1) , n = 0,±1,±2,... , (7.46) on amplituud A = A12 + A22 - 2 A1 A2 = A1 - A2 . (7.47) Amplituudid lahutuvad ja võnkumised nõrgendavad teineteist. Arvutame nüüd liitvõnkumise faasi kui nurga vektori A ja x-telje vahel. Et vektori A x-komponent avaldub vektorite A1 ja A2 x-komponentide summana, peab sama kehtima ka tema y-komponendi jaoks: y (t ) = A sin = A1 sin ( 01t + 01 ) + A2 sin ( 02 t + 02 ) (7.48) Jagades valemi (7
Mähise kihtide vaheline isolatsioon. Läbilöögi vältimiseks eraldatakse mähise kihid üksteisest peenikeste mähise traatide puhul kasutatakse kihtide vahel õhukest kondensaator paberit, jämedamate puhul kasutatakse tugevamat materjali näiteks lakkriiet, kõrgemate puhul deflonkilet. Elektromagnetrelee Põhiparameetrid · Rakendus vool Irak on võhim vool mille toimel relee rakendub kontaktid sulguvad lahutuvad või ümberlülituvad. · Töövool Itöö on mähist läbiv vool mille korral relee püsib kindlalt rakenduna. Itöö>Irak tavaliselt 10-15% suurem · Ennistus vool IEN on rakendatud relee mähist läbiva voolu vähendamisel selline suurus mille puhul relee ennistub see tähendab ankur eemaldub südamikust ja kontaktid võtavad esialgse asendi mis vastab voolu puudumisel läbi mähise.
Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus a) Vees Enamasti lahutuvad Enamasti ei lahustu (sarnane lahustub sarnases) b) mittepolaarsetes Enamasti ei lahustu Enamasti lahustuvad lahustites (benseen, eeter) Süttivus Enamasti ei sütti Enamasti süttivad Vesilahuste elektrijuhtivus Enamasti juhivad Enamasti ei juhi elektrivoolu
Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus a) Vees Enamasti lahutuvad Enamasti ei lahustu (sarnane lahustub sarnases) b) mittepolaarsetes Enamasti ei lahustu Enamasti lahustuvad lahustites (benseen, eeter) Süttivus Enamasti ei sütti Enamasti süttivad Vesilahuste elektrijuhtivus Enamasti juhivad Enamasti ei juhi elektrivoolu
ee/praktikum/juhend3.html 46. Polümeraasi ahelreaktsioon. Äö, praimerid ja värk! Pannakse vajalik(?) jama lahusesse ja imeväel toimub DNA kloneerimine. 47. Kromatograafia. Kromatograafiline meetod põhineb erinevate keemiliste ühendite erinevale tasakaalule kromatograafilise kolonni materjali (sorbendi) pinnale adsorbeerunud ja liikuvas kandevkeskonnas (vedelik või gaas) lahustunud molekulide vahel. Tulemusena liiguvad erinevad molekulid kandevkeskonna voos erineva kiirusega ja lahutuvad seetõttu ruumiliselt. 48. Elektroforees. 49. Nukleiinhapete hübridiseerimine. Kui segada üheahelalisi DNA või RNA järjestusi, millel on omavahel komplemen-taarseid järjestusi, siis need piirkonnad paarduvad vastavalt komplementaarsuse printsiibile, moodustades DNA-DNA või DNA-RNA kaksikheeliksi. Kui nukleiinhapped pärinevad eri-nevatest allikatest, siis nimetatakse neid duplekse hübriidmolekulideks. Meetodeid, mis põhinevad komplementaarsete NH-te piirkondade
Tekkiv elektrikaar venitatakse välja ning see kustub kaarekustutuskambris 7. Vooluahel peab lüliti kasutusaja vältel läbi laskma nimivoolu. Kaitselüliti ehitus Vooluahel Väiksema nimivoolu korral (alla 200 A) kasutatakse ühte kontaktipaari, mis täidab ühtlasi ka kaarekustutuskontaktide funktsiooni. Üle 200 A nimivooluga kaitselülititel on lisaks peakontaktidele veel kaarekustutuskontaktid. Sisselülitamisel sulguvad kaarekustutuskontaktid enne peakontakte, väljalülitamisel lahutuvad pärast peakontakte. Peakontaktid on kaetud hõbeda või metallkeraamikaga, kaarekustutuskontaktid kuumuskindla metallkeraamikaga. Lülitushoob Edastab kontaktide sulgemiseks neile jõu, mis peab tagama sisselülituse. Kindlustamaks vajaliku survejõu In<200 A lülitites on lülitushoova asemel enamasti elektromagnetajam. Alates 1,5 kA on kasutusel elektrimootorajam. Vabasti Ülesanne on kaitselüliti väljalülitamise käivitamine rikke- või avariitalitluse tekkimisel.
· Eetrid on alkoholide funktsiooniisomeerid. CH3 -- CH2 -- OH CH3 -- O -- CH3 C2H6O C2H6O Isomeerid, sest summaarne valem on sama · Nimetused CH3 -- CH2 -- O -- CH2 -- CH3 (dietüüleeter), CH3 -- CH2 -- CH2 -- O -- CH2 -- CH3 (etüülpropüüleeter). · Füüsikalised omadused: 1) vees lahutuvad väga halvasti (ei saa moodustada vesiniksidemeid), 2) on väga lenduvad. On head lahustid paljudele orgaanilistele ainetele. · Eetrite saamine: 1) alkoholaadi ja halogeeniühendi reageerimisel: CH3CH2ONa + CH3CH2CH2Br CH3CH2OCH2CH2CH3 + NaBr, 2) sümmeetrilisi eetreid saadakse: 2 alkoholi eeter + H2O. CH3 CH2 CH2 OH
· Eetrid on alkoholide funktsiooniisomeerid. CH3 -- CH2 -- OH CH3 -- O -- CH3 C2H6O C2H6O Isomeerid, sest summaarne valem on sama · Nimetused CH3 -- CH2 -- O -- CH2 -- CH3 (dietüüleeter), CH3 -- CH2 -- CH2 -- O -- CH2 -- CH3 (etüülpropüüleeter). · Füüsikalised omadused: 1) vees lahutuvad väga halvasti (ei saa moodustada vesiniksidemeid), 2) on väga lenduvad. On head lahustid paljudele orgaanilistele ainetele. · Eetrite saamine: 1) alkoholaadi ja halogeeniühendi reageerimisel: CH3CH2ONa + CH3CH2CH2Br CH3CH2OCH2CH2CH3 + NaBr, 2) sümmeetrilisi eetreid saadakse: 2 alkoholi eeter + H2O. CH3 CH2 CH2 OH
· Eetrid on alkoholide funktsiooniisomeerid. CH3 -- CH2 -- OH CH3 -- O -- CH3 C2H6O C2H6O Isomeerid, sest summaarne valem on sama · Nimetused CH3 -- CH2 -- O -- CH2 -- CH3 (dietüüleeter), CH3 -- CH2 -- CH2 -- O -- CH2 -- CH3 (etüülpropüüleeter). · Füüsikalised omadused: 1) vees lahutuvad väga halvasti (ei saa moodustada vesiniksidemeid), 2) on väga lenduvad. On head lahustid paljudele orgaanilistele ainetele. · Eetrite saamine: 1) alkoholaadi ja halogeeniühendi reageerimisel: CH3CH2ONa + CH3CH2CH2Br CH3CH2OCH2CH2CH3 + NaBr, 2) sümmeetrilisi eetreid saadakse: 2 alkoholi eeter + H2O. CH3 CH2 CH2 OH
meresoolakristallid. 2) põlemisproduktid: tolm, tuhk, org ained, mis peenestuvad maapinnal mitmesugustes protsessides. 3) kondensatsiooni tuumakesed a) taimede eosed lahustuvad meresoola kristallid, lahustuvad väävliühendid b) lahustumatud: pinnase ja kivististe osakesed, tahm, org aine tükikesed ja süktoobid. Kondentsprotsessis etendavad erilist osa mereliste päritoluga vees lahutuvad kristallid. Tekib soolalahus, enamikul juhul on algpiisake vedelas faasis, hiljem külmub ära. Pilvedes on veeaur temperatuuriga alla 0 oC. küllalt madalatel temperatuuridel muutub jääks. Kondensatsiooni produktid on pilved. Pilvede tekkeprotsessid - Kondensatsiooninivoo tase, kus tõusval õhuvoolul saabub kastepunkt ning algab veeauru kondensatsioon. See on ühtlasi ligikaudseks pilvede alumiseks piiriks. - Nullnivoo tase, kus õhutemperatuur on 0 C°
õpikus ja sõnaraamatus. Alustage 60 teile olulise ebareeglipärase verbiga, võibolla polegi teil vajadust rohkem end vaevata. Kolmandas põhivormis ei ole liidet -ge verbidel, millel on endal eesliited (lahutamatud) be-,ge-, er-, ver-,zer-, ent-, emp-, -miß, näit.: erzählt, besucht, verstanden, besprochen, erlebt,entschieden, missachtet jne. On terve hulk verbe, milledel on lahutatav eesliide, nagu ab-, aus-, auf-, ein-, mit-, nach-, vor-, um-, zu-. Olevikus ja lihtmineviku vormides nad lahutuvad sõna eest ja lähevad sõna lõppu, kolmandas põhivormis tuleb lahutatava eesliite ja verbi tüve vahele kolmandale põhivormile omane ge-. Näit. angekommen, abgefahren, ausgezogen, aufgestanden. Saksa keele verbi pööramisel iseloomustavad pöördelõpud, veel tuleb silmas pidada teatud erinevusi, mis on pööramisel lahutatava eesliitega verbidel ja modaalverbidel (Modalverben). On täiesti reaalne (ja vajalik) saksa keele verb oma iseärasustega selgeks teha ja pähe õppida.
· ioonvahetuskromatograafia · õhukese kihi kromatograafia · pöördfaaskromatograafia · geelfiltratsioonkromatograafia · afiinsuskromatograafia Elektroforees põhimõte: valkude lahutamine liikuvuse alusel poorses keskkonnas elektrivälja toimel. Osakese elektroforeetiline liikuvus elektriväljas sõltub elektrilisest potentsiaalist ja osakese summaarlaengust. Kuna erinevatel valkudel on samades tingimustes erinev summaarlaeng, lahutuvad nad elektriväljas. Levinum on tahkel kandjal toimuv tsonaalne elektroforees. 11. Nukleotiidid. Nukleotiidid on nukleiinhappe monomeerid. Nad on nukleosiidide mono-, di-, või trifosfaatestrid. Riboosi/desoksüriboosi esterifitseerumine fosforhappejäägiga annab ribonukleotiidi/desoksüribonukleotiidi. DNA-s võivad esineda nukleotiidid: adenosiinfosfaat A, guanosiinfosfaat G, tsütidiinfosfaat C ja tümidiinfosfaat T. RNA-s esineb tümidiinfosfaadi asemel uridiinfosfaat U
1.39. Usis U´sis Võimendi Rt Uvälj U ts =Uvälj Tagasiside ahel Joon.1.39 Kui tagasisidepinge on sisendsignaaliga samas faasi (liituvad), siis on tegemist positiivse tagasisidega. Kui vastasfaasis (lahutuvad), siis on tegemist negatiivse tagasisidega. Lisaks sellele põhiliigitusele liigitatakse tagasisidet järjestikuliseks ja paralleelseks, see tähendab, kas tagasisidepinge ja sisendpinge liituvad sisendis kas järjestikuliselt (joon.1.39) või paralleelselt (joon.1.40) ja pinge ja voolutagasisdeks U Võimendi R sis t U
kuid sellisel juhul on ka kruvi sammu reguleerimine võimalik vaid lokaalselt. Juhul kui ka vöörikruvide enda ajamimootorid ei käivitu sillast (näiteks rikke tõttu juhtahelas), on võimalik need käivitada peajaotuskilbilt eelnevalt seades nende käivituskoha lülitid PJK paneelidel asendisse LOCAL. Vöörikruvide automaatlülitite asend on pidevalt näidatud miimikapaneelil. Vöörikruvide automaatlülitid lahutuvad, kui peaks juhtuma voolukatkestus (Blackout) ja diiselgeneraatorite toide pole nende rikke tõttu saadaval. Sellises eriolukorras tagavad PJK toite võlligeneraatorid. Esimesena lülitub lahti vöörikruvi BT1, siis BT2 (SG1 toide lülitub ümber BT1 toitelt PJK vasakule pardale ja SG2 toide 5 sekundilise viivitusega PJK parema parda toitele). 55 ROOLIMINE Rooli keskpaneeli elemendid 1. Jälgivrooli manipulaator (juhtkang); 2
omadustele Enamikus võimendites rakendatakse soovitavate parameetrite saamiseks tagasisidet. Tagasisideks (ingl. k. feedback) nimetatakse sellist võimendi tööreziimi, kus teatav kindel osa väljundpingest juhitakse tagasisideahela kaudu tagasi sisendisse. Kui tagasisidepinge on sisendsignaali pingega samas faasis (pinged liituvad), siis on tegemist positiivse tagasisidega e. pärisidega. Kui need pinged on vastasfaasis (pinged liituvad vastasmärgiliselt, st lahutuvad teineteisest), siis on tegemist negatiivse tagasisidega e. vastusidega. Joon. 6.10. Tagasiside põhimõtet selgitav skeem. - K on võimendi võimendustegur ilma tagasisideta. - KTS on tagasisidestatud võimendi võimendustegur. - B on tagasisideahela ülekandetegur U TS B= U välj
Kalde muutudes muutub ka käiguvahe ning ühes sellele ka inerferentspilt. Eelnevast arutlusest lähtudes ilmneb, et optilise käiguvahe arvutamine on tülikas. Üldiselt, kui käiguvahe võrdub täisarv korda ( k = 1,2,3,.....) lainpikkust ,siis valguslained liituvad (valgus tugevneb) = k . Kui käiguvahe võrdub paaritu arv /paaritu arvu tähis (2k + 1)/ poollaine pikkusega, siis valguslained lahutuvad (valgus nõrgeneb) = ( 2k + 1) /2. 3.5.4. Valguselainete difraktsioon. Paigutades valguse teele väikese varjutekitava keha või lastes valgust langeda ekraanile, milles on väike ava, selgub, et varju piirkond ei ole täielikult valgustamata ja et piirkond, mis peaks olema valgustatud , pole ühtlase heledusega. Olenevalt valguse teel asuvate tõkete kujust ja suurusest täheldati tumedamaid S*
1)mehaaniline neeldumine-muld käitub sõelana. 2)füüsikaline neeldumine- on tingitud kolloidide pinnaenergiast. Jaguneb: positiivseks(kolloidi osakesed koonduvad ehk tõmbuvad) ja negatiivseks (tõugatakse kolloidid ja seda ümbritseva lahuse piirpinnalt eemale mineraalsoolad, tärklis, suhkrud ja teised ained, sest nad suurendavad pindpinevust; kolloidid seovad neid aineid nõrgemini, kui veemolekule) neeldumiseks. 3)keemiline neeldumine- kergesti lahutuvad ühendid lähevad üle keemilise rektsiooni käigus raskesti lahustuvateks ühenditeks, mis sadenevad ja segunevad mulla tahke faasiga; toitained fikseeritakse; kõige intensiivsem fosfori osas. 4)bioloogiline neeldumine-kõrgemad taimed ja mikroorganismid võtavad toiteelemente oma organismi ülesehituseks. Seotud bioloogilise aineringe. 5)füüsikalis-keemiline ehk asendusneeldumine- Mullas toimub pidev ioonide
28. Keemilise r-ni kiiruskontsnt avaldub: Z on kujutegur, v on keskmine kiirus, lambda on vaba tee pikkus, Ea on aktivatsioonienergia ja RT on universaalne gaasi konstandi ja absoluutse temperatuuri korrutis. 29. õhu molaarne konts normaaltingimustel on: ..... M. Mitu korda peaks õhku kokku suruma, et konts oleks 1M. 1M, 22 atm. 30. Mis on vektor: Vektorid on suurused, mida iseloomustab koordinaatide ruumis siht, suund ja pikkus. Vektorid liituvad/lahutuvad geomeetriliselt. Füüsikas iseloomustab vektorit veel ka ühik.Vektorid on nt kiirus, kiirendus ,samuti kõik kiiruse ja kiirenduse kaudu avalduvad suurused nagu jõud=ma, impulss=mv , impulssmoment=pxr , jõumoment=Fxr , elektriväja tugevus. 31. Newtoni kolmas seadus: Mõju (jõud) on võrdne vastasmõjuga (vastasjõuga). Kuu ja maakera gravitatsiooniline tõmbumine, magneti ja metalli omavaheline tõmbumine. 32
6B 10 0004 · 106 Agaroos 4B 60 00020 · 106 2B 70 00040 · 106 47 Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad mahud Kui läbi geelkromatograafia kolonni juhtida erineva molekulmassiga ainete segu, siis molekulid lahutuvad üksteisest vastavalt nende suurusele, st vastavalt molekulide võimele difundeeruda geeli pooridesse. Selleks, et uuritavat ainete segu läbi kolonni transportida ja et erineva molekulmassiga ained saaksid üksteisest eralduda, voolutatakse (elueeritakse) kolonni sobiva vesilahusega (puhver, soolalahus vm) ja kolonnist väljuvat lahust ehk eluaati kogutakse kindla mahuga fraktsioonide kaupa. Fraktsioonides sisalduvate ainete
Tagasisideks nimetatakse sellist võimendi tööreziimi, kus osa väljundpingest juhitakse tagasisideahela kaudu tagasi sisendisse nagu näidatud joon.7.20. Tagasiside ahel Võimendi U´sis Usis Rt Uts=Uvälj Uvälj 97 JOONIS 7.20. Kui tagasisidepinge on sisendsignaaliga samas faasi (liituvad), siis on tegemist positiivse tagasisidega, kui vastasfaasis (lahutuvad), siis on tegemist negatiivse tagasisidega. Lisaks sellele põhiliigitusele liigitatakse tagasisidet järjestikuliseks ja paralleelseks, see tähendab, kas tagasisidepinge ja sisendpinge liituvad sisendis järjestikuliselt (joon.7.20) või paralleelselt (joon.7.21) ja pinge ja voolutagasisideks Tagasiside ahel Võimendi Usis Rt Uts Uvälj JOONIS 7.21.
sis t välj Uts=Uvälj Tagasiside ahel JOONIS 7.20. Kui tagasisidepinge on sisendsignaaliga samas faasi (liituvad), siis on tegemist positiivse tagasisidega, kui vastasfaasis (lahutuvad), siis on tegemist negatiivse tagasisidega. Lisaks sellele põhiliigitusele liigitatakse tagasisidet järjestikuliseks ja paralleelseks, see tähendab, kas tagasisidepinge ja sisendpinge liituvad sisendis järjestikuliselt (joon.7.20) või paralleelselt (joon.7.21) ja pinge ja voolutagasisideks Usis Võimendi Rt Uvälj U ts Tagasiside
annaabi.ee 
