50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2021-11-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
417395
Õppematerjali autor
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS VÄRVUSÕPETUS Referaat Tallinn 2018 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................1 1. Värvus..............................................................................................2 1.1 Valge valgus...................................................................................2 1.2 Värvuste omadused ja tekkimise põhjused.............................................3 2. Värvuste segamine................................................................................4 2.1Põhivärvustesegamine........................................................................4 2.2 Põhivärvused, teisejärgulised ja kolmandajärgulised kõrvalvärvused.........
Newton ( 1643-1727 ) Värvusõpetuse edusammud. Grav.jõu avastaja. PRISMAKATSE: kolmetahulist klaasprismat läbides lahutab valge valgus vikerkaarevärvi ribadeks e SPEKTRITEKS.:punane, oranz, kollane, kollakasroheline, helesinine, sinine, violetne. Nim. Värvitoonideks. *Värv on informatsioon- see kiirgab välja signaale. *Värvi abil võite pääseda oma hinge salasoppideni. *Värvi sisse on kätketud kood- seda teavad hästi loomade ja putukate maailma esindajad. *Värvi abil võib lahendada palju probleeme. *Värv kujutab endast tõhustatud valget valgust.
VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON VALGUS Mida Päike kiirgab? Päikesekiirgus koosneb elektromagnetlainetest, neutriinovoost ja nn päikesetuulest. Elektromagnetlainetest on meile nähtavad need, mille lainepikkus on vahemikus 380-780 nanomeetrit (kr nannos kääbus). See ongi valgus. Mis on päikesetuul? Päikesetuul on põhiliselt elektronide ja prootonite voog (lisaks õige veidi ka teisi osakesi) ja see on tore selles mõttes, et tekitab kauneid virmalisi, mis külmadel talveõhtutel on üks vägev vaatepilt. Kui räägitakse valguse kiirusest, kas see on ainult nähtava valguse kiirus või liduvad need neutriinod ja gammad samamoodi? Kõik elektromagnetlained (ka röntgen ja gamma) ja ka neutriinod liduvad tõesti valguse kiirusega
negatiivsete laengute vahel omandab keha elektrilaengu. Niisugust keha nimetatakse elektriliselt laetud kehaks ja laengute andmist kehale elektriseerimiseks. Elektriseerimine on kehale elektrilaengu andmine hõõrumise, elektrostaatilise induktsiooni või laetud kehaga puudutamise teel. Elektriseeritud keha võib pikemaks ajaks säilitada oma laengu olenevalt keha mõõtmetest ja ümbritsevast keskkonnast. Elektrilaengute jäävuse seadus on füüsika seadus, mille kohaselt iga elektriliselt isoleeritud süsteemi elektrilaengute algebraline summa on jääv. Niisuguses süsteemis võivad tekkida uued laetud osakesed, kuid kõigi uute osakeste summarne elektrilaeng on alati 0. Elektiseerimine pole laengute tekitamine, vaid erinimeliste laengute teineteisest eraldamine. + + - - + -
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaien
.......................... 23 8. Vannituba ja saun ........................................................................................ 25 9. Muusika....................................................................................................... 27 10. Talvine loodus ........................................................................................... 29 1. Sissejuhatus Tuletame pisut meelde seda, mida õppisime kursuses "Füüsikaline maailmapilt". Mis on füüsika? Füüsika on teadus, mis kirjeldab loodust inimesele arusaadavalt. Sellepärast on füüsika subjektiivne. Kui näiteks mikroobidel oleks ka füüsika, siis see erineks oluliselt meie omast. Juba kehade mõõtmed on hoopis erinevad. Mis meie jaoks on mikromaailm, on nende jaoks makromaailm, erinevad oleks ka näiteks kõrgete ja madalate temperatuuride mõisted, ultra- ja infrahelid, jms. Neil poleks sellist kiiruse
com photoshop.com Vektorgraafika Vektorgraafika puhul saame pildi geomeetriliste kujundite abil nagu punktid, sirged, kõverad, hulknurgad ja ringid. Suurim erinevus rastergraafikast seisneb selles, et kõik tehakse matemaatiliste valemite ja seoste abil. Kasutaja jaoks tähendab see seda, et kujundite skaleerimisel või suumimisel säilitavad need alati teravad ja selged ääred. Iga loodud kujund on täiesti iseseisev ja omab talle omaseid parameetrid - asukoht, suurus, värvus jne. See tähendab seda, et võime neid liigutada ilma, et need kokku sulaksid. 7 Vektorgraafikat kasutatakse masinprojekteerimises (CAD), 3D modelleerimisel, trükimeedias, reklaamimeedias, firmadisainis, kartograafias jne. Vektorite kasutamine ei nõua arvutilt palju ressursse, objektide loomine ja muutmine on lihtne ning lõpptulemus on alati kena.
Eesti Mereakadeemia Informaatika ja arvutitehnika õppetool INFORMAATIKA - I Arvutite riistvara (loengukonspekt) Koostas: J.Pääsuke Tallinn 2001-2004.a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid.............................................................................................................
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid